2-16-2548/62 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-2548

Määruse kuupäev

Tartu, 31. august 2017. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

C. R ja B. R hagi V. M vastu isaduse tuvastamiseks ja

elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. M määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja C. R

Hageja B. R

Kostja V. M, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere

Asja läbivaatamise kuupäev

21. august 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud V. M kanda.

3. Jätta C. R ja B. R nimel esitatud vastus, menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus tähelepanuta ning lugeda need esitajale tagastatuks.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK1. Pärnu Maakohus rahuldas 20. detsembri 2016. a otsusega

C. R ja B. R (hagejad) V. M (kostja) vastu esitatud isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise

hagi. Kostja esitas 1. märtsil 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.2. Tallinna

Ringkonnakohus keeldus 20. märtsi 2017. a määrusega kostja apellatsioonkaebust menetlemast,

kuna kaebus oli esitatud pärast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg-s 1 sätestatud

apellatsioonitähtaega. Määruse kohaselt sai kostja maakohtu otsuse kätte 2. jaanuaril 2017 e-toimiku

kaudu, mistõttu oleks apellatsioonkaebus tulnud esitada hiljemalt 1. veebruaril 2017. Kostja väited

kohtuotsuse osalise kättesaamise kohta ei ole usutavad.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse. Riigikohus keeldus 15. mai 2017. a määrusega seda määruskaebust menetlemast.3.

Kostja esitas 3. aprillil 2017 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Taotluse kohaselt hoidis maakohus kostjat teadmises, et apellatsioonitähtaeg möödub

8. märtsil 2017.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. aprilli 2017. a

määrusega kostja taotluse rahuldamata.Määruse kohaselt peab kostja apellatsioonitähtaja

ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need objektiivsed põhjused, mida ta peab mõjuvaks

ja mis takistasid apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1

tähenduses on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kostja

tugineb oma taotluses peamiselt sellele, et maakohus on andnud eksitavat teavet kohtuotsuse

kättetoimetamise aja kohta. Ringkonnakohus on 20. märtsi 2017. a määruses põhjendanud, miks

tuleb lugeda kohtuotsus kostjale kättetoimetatuks hiljemalt 3. jaanuaril 2017. Seda seisukohta ei

muuda tähtaja ennistamise taotlusele lisatud maakohtu 30. jaanuari 2017. a kiri, milles selgitati

kostjale TsMS § 326 lg-s 1 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamise korda ja märgiti, et

kuivõrd kostjale ei ole saadud kohtuotsust isiklikult kätte toimetada, tuli kohtuotsus jätta kostja

2-16-2548

postkasti. Kostja on teinud maakohtu kirjast eksliku järelduse, nagu oleks maakohus kinnitanud, et

30. jaanuariks 2017 ei õnnestunud kostjale kohtuotsust kätte toimetada. Vastupidi, maakohus on

selles kirjas kinnitanud, et kohtuotsus on kostjale kätte toimetatud. Kuna kostja ei ole põhistanud

menetlustoimingu tegemist takistava põhjuse olemasolu, ei ole alust apellatsioonitähtaega ennistada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub

ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema taotlus ennistada apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.Kostja leiab, et ringkonnakohus

tõlgendas tähtaja ennistamata jätmisel valesti maakohtu 30. jaanuari 2017. a kirja, milles maakohus

märkis üheselt, et tal ei ole õnnestunud kohtuotsust kostjale kätte toimetada. Ringkonnakohus jättis

tähelepanuta maakohtu kirjavahetuse hagejate esindaja ja kostjaga, milles kostja kinnitas, et ta ei ole

kohtuotsust tervikuna kätte saanud, ning millest nähtub, et ka maakohtu arvates ei olnud kohtuotsus

kostjale enne 1. veebruarit 2017 kätte toimetatud (II kd, tl 13-16 ja 22).6. Hagejate nimel on

esitanud kostja määruskaebusele vastuse Kaupo Süvaoja, kes palub jätta määruskaebuse

rahuldamata, hagejate menetluskulud kostja kanda ja mõista temalt välja hagejate

kassatsioonimenetluse kulu 35 eurot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1

alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.8. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai maakohtu

otsuse kätte 2. jaanuaril 2017 e-toimiku kaudu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 1. märtsil 2017, s.o pärast TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud

apellatsioonitähtaega.Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb TsMS § 67 lg 1

järgi ennistada, kuna maakohus oli teda apellatsioonitähtaja aja osas eksitanud. Kostja arvates

kinnitab maakohtu ja kostja kirjavahetus, et ka maakohtu arvates ei olnud maakohtu otsust kostjale

kätte toimetatud. Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus ei ole temaga peetud

kirjavahetuses märkinud, et otsus loeti e-toimiku kaudu kättetoimetatuks juba 2. jaanuaril 2017,

maakohus on nii 1. veebruaril 2017 hagejate esindajale saadetud e-kirjas kui ka 30. jaanuaril 2017

kostjale saadetud kirjas väljendanud, et kohtuotsust ei ole kostjale kätte toimetatud.9. TsMS § 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle

muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus märkis õigesti, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1

järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu 23. mai

2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

148-06, p 12). Kolleegium on lugenud mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses nt selle, kui

menetlusosaline on teinud menetlustoimingu tegemiseks kõik endast oleneva, kuid

menetlustoimingut ei võimaldanud lugeda tähtaegselt tehtuks kohtusüsteemist tulenev tehniline

asjaolu (Riigikohtu 18. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 10). Samuti on

kolleegium leidnud, et tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud või e-toimikust

saadetud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem lugesid kohtud otsuse

kättetoimetatuks muul ajal (Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p-d 6-8;

1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24). Kolleegium leiab, et praegused asjaolud

ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada, kuna maakohtu tegevus ei saanud

kostjat apellatsioonitähtaja osas eksitada.Kohtutoimikust nähtuvalt teatas maakohus 27. detsembri

2016. a e-kirjaga kostjale, et maakohtu otsus on tehtud e-toimikus kostjale kättesaadavaks, kuid

kohtul ei ole kostja kinnitust otsuse kättesaamise kohta (II kd, tl 9). Kostja selgitas 29. detsembri

2016. a e-kirjas vastuseks maakohtule, et tal ei ole õnnestunud e-toimikusse siseneda, ja palus saata

otsuse e-postiga või tema elukoha aadressile (II kd, tl 10). Samal kuupäeval saatis maakohus

2(3)

2-16-2548

kostjale kohtuotsuse e-postiga, paludes nii e-kirja kui ka selle manuse kättesaamist viivitamatult

kinnitada (II kd, tl 11). Kostja teatas 7. jaanuaril 2017 vastuseks maakohtu 29. detsembri 2016. a e-

kirjale, et kohtu saadetud kohtuotsuse tekstist on puudu neljas leht (II kd, tl 13). Maakohus selgitas

9. jaanuaril 2017 saadetud e-kirjas, et nii kostjale saadetud kui ka e-toimikus oleva kohtuotsuse tekst

on tervik ja sisaldab kõiki nelja lehte, ning saatis lisana kohtuotsuse uuesti (II kd, tl 15). Kostja

teatas 17. jaanuaril 2017 maakohtule, et kohtuotsuse dokument avaneb poolikuna, ta ei näe otsuse

neljanda lehe teksti, ning palus saata kohtuotsuse tähitud kirjaga oma elukohta (II kd, tl 16). Seejärel

üritas maakohus korduvalt kostjale kohtuotsust kätte toimetada tema elukohas (II kd, tl 18-20).

Kolleegium leiab, et kuna kostja sai maakohtu otsuse kätte 2. jaanuaril 2017, ei kinnita maakohtu ja

kostja kirjavahetus ega kohtuotsuse korduv saatmine kostja e-posti ja elukoha aadressile kostja

väidet, et maakohus eksitas teda apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise ja möödumise ajast.10.

TsMS § 632 lg 1 kohaselt hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. TsMS § 3111 kohaselt võib maakohus toimetada kohtuotsuse saajale kätte

elektrooniliselt, mh nt e-toimiku kaudu või e-postiga. Kooskõlas sama paragrahvi lg-tes 1, 4 ja 5

sätestatuga palus maakohus kinnitada kostjal kohtuotsuse ja selle kaaskirja kättesaamist

viivitamatult 29. detsembri 2016. a e-kirjas, s.o enne, kui kohtuotsuse kostjale kättetoimetamine e-

toimiku kaudu 2. jaanuaril 2017 registreeriti. Hilisemas kirjavahetuses ei ole maakohus palunud

kohtuotsuse kättesaamist kinnitada. Kohtuotsuse korduvast saatmisest ei saa järeldada, et maakohtu

seisukoha järgi ei hakanud kostja apellatsioonitähtaeg kulgema alates 3. jaanuarist 2017. Maakohtul

ei olnud kohustust märkida apellatsioonitähtaja jooksul kostjaga peetud kirjavahetuses, et otsus loeti

e-toimiku kaudu kättetoimetatuks juba 2. jaanuaril 2017 ja edasikaebamise tähtaeg lõpeb

1. veebruaril 2017.11. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi

rahuldamise kohta on esitatud maakohtu otsuse esimesel lehel, kohtuotsuse edasikaebamise korda

(sh apellatsioonitähtaega) on selgitatud kohtuotsuse teisel lehel. Kostja ei ole väitnud, et temale enne

2. jaanuari 2017 saadetud ja/või sellel kuupäeval kättetoimetatud dokumendis ei olnud kohtuotsuse

lehtedel 1-3 olevat teksti. Kostjat ei saanud apellatsioonitähtaja osas eksitada ka maakohtu ja

hagejate esindaja kirjavahetus (II kd, tl 22-23) ega maakohtu 30. jaanuaril 2017 kostjale saadetud

kohtuotsuse kaaskiri (II kd, tl 74). Nende kirjade sisust sai kostja teada alles pärast

apellatsioonitähtaja möödumist (II kd, teadete leht ja tl 72 p 4.1.6 ja 4.1.7).12. Määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171

lg 1 järgi kosta. TsMS § 174 lg 3 järgi on kolleegiumil kohustus määrata kindlaks hagejatele

hüvitatavad menetluskulud ning mõista need kostjalt TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.Kolleegium märgib, et hagejatel ei ole Riigikohtu menetluses

tekkinud menetluskulusid, mille kostja peaks neile hüvitama. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt

on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 3 esimese lause ja lg 4 esimese lause järgi võib

menetlusosalist hagimenetluses (sh vastuse esitamisel) Riigikohtus esindada üksnes vandeadvokaat.

Hagejate nimel on kostja määruskaebusele vastanud lepinguline esindaja, kes ei ole vandeadvokaat.

Eeltoodu tõttu jäävad hagejate nimel esitatud vastus ning menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus tähelepanuta. Eelektrooniliselt esitatud dokumendid

loetakse esitajale tagastatuks.13. Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud

kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull

3(3)