2-15-19310/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19310

Tsiviilasi

Eksklusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu

võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RIITO Ehituse AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): RIITO Ehituse AS

(registrikood 11903308), seaduslik esindaja juhatuse liige

Toomas Tromp

Vastustaja (hageja): Eksklusiivehitus OÜ (registrikood

11530623), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Ainla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. juuli 2017 määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada

RIITO Ehituse AS

kaja Harju Maakohtu 26. juuni 2017

tagaseljaotsuse peale ja taastada menetlus Eksklusiivehitus OÜ hagis RIITO

Ehituse AS vastu. Saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Eksklusiivehitus OÜ (hageja) esitas 22. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi RIITO

Ehituse AS (kostja) vastu põhivõla 24 344,08 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

2 166,90 euro ja jooksva viivise nõudes. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse

4. jaanuaril 2016 ja määras kostjale vastuse esitamiseks tähtaja.

2. Kohus määras 13. juuniks 2017 kohtuistungi (eelistung). Kostja teatas 12. juunil 2017

kohtule, et ei saa eelnimetatud kohtuistungil osaleda ja alternatiivselt on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohus rahuldas 26. juuni 2017 tagaseljaotsusega (edaspidi „tagaseljaotsus“) hageja hagi

kostja vastu võla ja viivise nõudes, sest kostja ei ilmunud 13. juuni 2017 istungile.

4. Kostja esitas 26. juunil 2017 tagaseljaotsuse peale kaja ning taotluse tagaseljaotsuse alusel

täitemenetluse alustamise keelamiseks või alternatiivselt selle peatamiseks ja täitetoimingute

tühistamiseks. Kostja tugineb kajas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lgle 1,

leides, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Lisaks tugineb kostja sama sätte teisele punktile, väites, et teadmatusest istungi

toimumise aja osas, ei olnud kostja valmis istungil osalemiseks ja kolmandale punktile, mille

kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Mõjuva põhjusena toob kostja esile lepingulise esindaja poolt

ootamatult ja hilinemisega esinduslepingu lõpetamise, mis ajaliselt ei võimaldanud uut

esindajat leida ega ka ise tema asemele asuda. Kostja teatas ilmnenud asjaolust viivitamata

kohtule ja taotles uue esindaja leidmiseks tähtaja määramist või alternatiivselt viia kohtuasi

lõpuni kirjalikus menetluses.

5. Maakohus jättis 28. juuni 2017 määrusega kostja kajas esitatud täitemenetlusega seonduvad

taotlused rahuldamata.

6. Kostja esitas 3. juulil 2017 kohtule teistkordselt taotluse tagaseljaotsuse alusel algatatud

täitemenetluse peatamiseks kuni esitatud kaja suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni ja

täitmisteate täitemenetluse alustamise kohta. Maakohus peatas 11. juuli 2017 määrusega kaja

lahendamise ajaks tagaseljaotsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus jättis 12. juuli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja kaja rahuldamata,

asjas menetluse taastamata ja arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni (750 eurot)

riigituludesse. Samas määruses esitas maakohus hagi rahuldamise õigusliku põhjenduse.

8. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tuvastas maakohus, et asjas puuduvad

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Olukorras, kus nii kostja lepinguline esindaja kui

ka seaduslik esindaja olid 13. juunil 2017 toimuvast kohtuistungist teadlikud, ei ole kostja

tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis põhistaks istungile ilmumata jätmist. Kohtusse

mitteilmumiseks objektiivseid põhjuseid kostja esile ei toonud. Kostja on 12. juuni 2016

taotluses üksnes märkinud, et ei pidanud mõistlikult võimalikuks osaleda järgmisel päeval

toimuval kohtuistungil, kuna istungini jäänud vähese aja tõttu ei olnud tal võimalik uut

esindajat valida. Öeldu ei vabanda kostja mitteilmumist istungile. Kohus märkis, et

lepingulise esindaja vahendusel menetluses osalemine on seadusest tulenev õigus, mitte

kohustus.

9. Kostja 12. juuni 2017 taotlus, milles kostja nõustus alternatiivselt asja menetlemisega

kirjalikult, on hilinenud ja kostjal polnud alust eeldada, et kohus taotluse rahuldab. Lisaks

puudus asjas hageja nõusolek asja edasiseks lahendamiseks kirjalikus menetluses.

Seadusandja tahteks ei saa olla, et juhul kui kohus on asjas otsustanud suulise menetluse

kasuks, et siis saaks esitada nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on

varem, 7. oktoobri 2016 menetlusdokumendis avaldanud soovi asja arutamiseks kohtuistungil.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Kostja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada

ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada.

11. Maakohus hindas kaja läbivaatamisel ebapiisavalt TsMS § 415 lg 1 ps 3 sätestatud aluste

olemasolu. Kaja oleks maakohtul tulnud rahuldada ainuüksi põhjusel, et tagaseljaotsust ei

võinud teha, kuna pikk ja mahukas menetlus jäi sellega põhjendamatult pooleli ning hageja ja

kostja esitatud asjaolud on lõplikult kohtu poolt hindamata.

12. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et ta ei toonud esile objektiivseid põhjuseid kohtusse

mitteilmumiseks. Samuti ei ole õige maakohtu väide, et kostja esitas taotluse üle minna

kirjalikku menetlusse vahetult enne istungit peale kohtu tööpäeva lõppu. Kostja kordas

2 (4)

28. aprillil 2017 kohtule esitatud menetlusdokumendi ps 9 esitatud taotlust. Kohus jättis kostja

taotluse tähelepanuta ega käsitlenud seda istungil isegi mitte ühe alternatiivse võimalusena.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja vastamiseks. Hageja

vaidles kaebusele vastu.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu

vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lgga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb kaja rahuldada, asjas

menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

TsMS § 659 näeb ette, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele

kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. ptkst ja määruskaebuse

olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 656 lg 1 ple 1 tühistab ringkonnakohus esimese

astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata

ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt

rikutud mh õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Tulenevalt käesoleva lõigu esimeses lauses

märgitust kohaldub sama reegel ka määruskaebuse lahendamisel ja ringkonnakohus ei ole

kostja määruskaebuse lahendamisel seotud määruskaebuse väidetega.

15. TsMS § 413 lg 3 p 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas

kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Toimiku materjalide kohaselt

esitas kostja nõusoleku kirjalikuks menetluseks nii 28. aprilli 2017 menetlusdokumendis

(IV kd, tl 98) kui ka 12. juuni 2017 taotluses (IV kd, tl 152). Kostja on seega selgesõnaliselt

väljendanud nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kuigi kostja on

12. juunil 2017 põhjendanud taotlust lepingulise esindaja puudumisega, ei olnud eeltoodud

põhjenduse analüüsimine vajalik, sest kirjaliku menetluse taotlust ei pea põhjendama. Samuti

ei tulene TsMSst tähtaega kirjaliku menetlusega nõusoleku kohta avalduse esitamiseks ega ka

keeldu muuta oma seisukohta kirjaliku menetluse kasuks. TsMS § 403 lg 2 näeb üksnes ette

piirangud kirjaliku menetluse kohta antud nõusoleku tagasivõtmisele. Seega on maakohtu

põhjendused kohtuistungile ilmumata jätmise põhjuse põhistamatuse kohta asjakohatud.

16. Eelnevast tuleneb, et maakohus eiras TsMS § 413 lg 3 ps 3 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemise keeldu asja kirjalikus menetluses lahendamise kostja nõusoleku olemasolu korral.

Maakohus pidanuks kaaluma, kas asjas oli võimalik teha sisuline otsus (TsMS § 414 lg 1) või

lükata asja arutamine edasi (TsMS § 410). Kui sisulist otsust ei saanud teha või kohus ei

pidanud seda vajalikuks, siis võinuks hageja nõusolekul jätkata asja menetlust ka kirjalikult

TsMS § 403 järgi. Kaja on põhjendatud ja selle alusel tuleb menetlus TsMS § 415 lg 1 p 3 ja

§ 417 lg 2 teise lause järgi taastada. Määruskaebuse ega kaja muid väiteid ei ole vaja

analüüsida.

17. Kostja määruskaebus on põhjendatud ja kaja tuleb rahuldada, mistõttu saab

ringkonnakohus teha TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel kaja lahendamise kohta ise uue

määruse.

TsMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele

olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Vastavalt TsMS § 418 lgle 1 menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa

täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne

tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

3 (4)

18. Vaidlustatud määrusega arvas maakohus kautsjoni riigituludesse. Selles osas tuleb määrus

samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja. TsMS § 149

lgs 51 sätestatud eeldusi ei esine ja seega puudub alus arvata kautsjon riigituludesse. Kautsjoni

tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule, kusjuures taotluses tuleb märkida

kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (TsMS § 149 lg 8 kolmas lause).

19. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4

sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

21. Maakohus tagas kaja 11. juuli 2017 määrusega, milles määras peatada tagaseljaotsuse

täitmiseks algatatud täitemenetlus kaja lahendamise ajaks. Kuna maakohus piiras

tagamisabinõu kehtivust kaja lahendamise ajaga ja vastavalt eelmises punktis märgitud

põhjustele lahendab ringkonnakohus kaja lõplikult, siis ei ole vajadust kaja tagamise abinõu

tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

4 (4)