1-17-1374/52 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. augustil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-1374 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

V.A , isikukood XXX, kannab karistust xxx Kaitsja kokkuleppel Toomas Alp

RESOLUTSIOON

J kohus m

uhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, ääras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata V.A .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Tallinna Vangla esitas 11.07.2017 Harju Maakohtule materja kinnipeetava V.A lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Harju Maakohtu 14.08.2017 määrusega edastati asja materjalid Viru Maakohtule vastavalt kohtualluvusele, kuna kinnipeetav V.A asub alates 20.07.2017 Viru Vanglas.

V.A Harju Maakohtu 28.03.2017

199 lg 2 p 7, tunnistati süüdi otsusega KarS § 9, § 209 lg 2 p 1, § 4231

4 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud. järgi ja karistati KarS § 6

Karistuse kandmise algus 26.10.2016 26.03.2018. ja lõpp

T 11.07.2017. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest V.A kohta koostatud iseloomus tusest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 18-l korral, neist 5 karistust on kehtivad. Vanglas viibib 7ndat korda, politsei huviorbiidi alates 13. eluaastast. Soodusteguriks on legaalse sissetuleku puudumine, kriminaalne tutvusringkond ning vähene probleemide lahendamise oskus. Lühikese vangistusaja tõttu ei ole individuaalset täitmiskava koostatud.

Distsiplinaarkaristused puuduvad. On vestelnud xxx ja xxx Rahvastikuregistri andmetel on

V.A registreeritud xxx elanikuks, elukoht puudub. Esitas vabanemisejärgseks elukohaks kaks aadressi: xxx ja xxx. Kriminaalhooldaja andmetel ei kuulu kumbki elamispind kinnipeetava poolt nimetatud isikutele. Omanikud ei viibinud Eestis, nendega ei olnud võimalik kontakti saada ning kodukülastust ei olnud võimalik teostada. Põhihariduse omandas xxx. a vanuselt saadeti xxx põhjuseta puudumiste ja halva käitumise pärast. Oma sõnul läbis xxx noorte vanglas xxx

xxx xxx Kinnipeetava kutseõppe. On varasemalt töötanud ametlikult sõnul omab firmat xxx, mis tegeleb metsandusega ja autoremondiga.

Kriminaalhooldusametniku andmetel on firma äriregistri andmetel jätnud alates 2013 majandusaasta aruanded esitamata ning saanud 23.02.2016 hoiatusmääruse registrist kustutamise kohta. Nüüd on otsustanud kuulutada välja pankroti. Loodab saada tööd kaplani kaudu. Kin ,37 euro ulatuses, nipeetaval on 15.06.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 8423 vabanemisfondis on 7 eurot. puudub p Süüdimõistetul ositiivne toetav sotsiaalne võrgustik.

Endise elukaaslase on suhted katkenud. Kinnitab eelneva riskihindamise , poolõe ja emaga ankeedi infot, et tal on poeg D.r, kes on hetkel umbes 15 aastane ning kelle kasvatamises ta ei ole kunagi osalenud. Seab eesmärgiks osaleda oma noorema 5 aastase poja elus. Lapse ema oli narkomaan ning on surnud, poissi kasvatab vanaema. Tutvusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on oht panna toime ka vägivaldseid kuritegusid. xxx Vanglas 2004. aastal. Hiljem Väidetavalt proovis esimest korda amfetamiini hakkas uuesti amfetamiini tarvitama. Väitis, et manustamised on olnud suukaudsed, kuid varasemalt on vangla andmeil tuvasta

Uue kuriteo tud amfetamiini süstimine 1,5 g päevas.

toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 76 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise

a Tallinna Vangla kinnipeetava tõenäosus on 49 %. Lähtuvalt eeltoodust ei toet V.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist vanglast.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt elab Rahvastikuregistri andmetel elab V.A ema xxx Tutvusringkond on kriminaalse , isa on surnud. Isikul ei ole ülalpeetavaid.

taustaga. V.A puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. V.A soovib tööle asuda väidetavalt talle kuuluvasse , millel Äriregistri andmetel on alates xxx

2013.a majandusaasta aruanded esitamata ja 23.02.2016 on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole - Isik on kindel, et isik OÜ s töötada saab. korduvalt karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest, kuid on olnud ka vägivaldne. Ta on olnud kriminaalhooldusel, mil ei teinud talle kohtu poolt määratud 120 ÜKT tunnist ära ühtegi ja karistus pöörati täitmisele. Samuti pani kriminaalhoolduse ajal toime uue tundi

kuriteo. Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo alkoholijoobe mõjul. On esinenud narkootikumide tarvitamist.

9. augustil esitas Viru Vangla täiendava õiendi, mille kohaselt on V.A võimalik elama asuda xxx asuvasse rehabiliatsioonikeskusesse xxx küla.

Prokurör (oma kirjalikus seisukohas 26-28) la poolt koostatud tl nõustub Tallinna Vang

kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, V.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuuri hinnangul ei esine Fjodor

V.A puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast.

Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada V.A vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 26.03.2018 olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, isik on impulsiivne kuid mitmetel juhtudel kavandab oma tegevuse ette. Süstemaatiliselt toime pandud vargused ja kelmused annavad alust järeldada, et isik ei vaevu lahendama probleeme seadusega kooskõlas ega hooli kaasinimeste tunnetest ja õigustest. Paneb süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid, seega puudub motivatsioon ja tahe loobuda kuritegelikust käitumisest. Kehtiv karistus narkootikumide vahendamise eest. Omab palju sidemeid kriminaalse taustaga isikutega. Ühiskonnas kehtivate reeglite eiramine ei tekita isikus tõrget ega kahtlusi, kas tema käitumisviis ja probleemide lahendus on õige. Muuhulgas pani kriminaalhooldusel olles t Lisaks ei saa oime uue kuriteo ja eiras talle määratud kohustusi.

vähetähtsaks pidada sedagi, et V.A on probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega ning narkootiliste ainete kaubitsemisega. Kindlasti ei saa välistada ohtu, et isi ei oleks k vanade harjumuse juurde tagasi pöördub. Seega ülejäänud karistusajaks

käitumiskontrollile allutamine puhul tulemuslikum, kui järelejäänud V.A

vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on V.A ohtlik avalikkusele. V.A vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks

– nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

V.A alle selgitas kohtule, et rehabilitatsioonikeskuse Lootuse külas palub t võimalust asuda sinna elama ja ta soovib seda võimalust kasutama ja oma poolt lubab, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema.

Kaitsja on arvamusel, et ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik alused olemas. Isik võib suunduda Lootuse küla keskusesse, kus tall osutatakse igati abi ja toetust. Kaitsjal on veendumust, et isik on tugevalt motiveeritud asuda elada rahabilitatsioonikeskusesse ja järgida sealseid reegleid

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestad , leiab, et V.A es prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta

vangistusest ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

76 lg 4 alusel

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal

ning sellele järgnenud perioodil.

Rahvastikuregistri andmetel on V.A registreeritud xxx elanikuks, elukoht puudub. xxx. a vanuselt saadeti xxx Põhihariduse omandas põhjuseta puudumiste ja halva

käitumise pärast. Oma sõnul läbis kutseõppe. On varasemalt töötanud xxx vanglas xxx

ametlikult xxx, xxx xxx ning xxx. , Isikul puudub toetav lähivõrgustik, enamik tutvusringkonnast on kriminaalse taustaga.

S l on viis kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud: varguse üüdimõistetu eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt, avalikult kuid vägivalda kasutamata; kelmuse eest, mis on toime pandud korduvalt; narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 14: 2 KarS § 218 lg 1 alusel (väheväärtusliku asja vargus), 4 NPALS § 151

lg 1 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 4 liiklusalast rikkumist ja 4 ilma pileti

ta sõidu eest ühistranspordis.

Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu liitkaristust varguse eest, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, kelmuse eest, mis on toime pandud korduvalt ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtuotsusest nähtub, et isik juhtis 7-l korral mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, pani toime 8 varguseepisoodi (nendest 5 l korral jättis -

tanklas mootorikütuse eest tasumata) ning esitas ettevõtte nimel laenulepingu sõlmimiseks valeandmeid, et saada laenu summas 5190 eurot.

Käesoleva vangistuse jooksul ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna vanglakaristus on sedavõrd lühikest aega pikk. Küll aga on süüdimõistetu osalenud vestlustes kaplani ja sotsiaaltöötajaga.

Süüdimõistetul on tõendav dokument, isikut isikutunnistus, mis kehtib kuni 20.04.2022.

Vabanemisel xxx, mis asub on isikul võimalik elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse aadressil xxx.

Isikul puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on vanglas viinud läbi vestluse kaplani ja sotsiaaltöötajaga ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas märgib kohus, et

kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik.

Kohtu hinnangul annab et tal on näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Isik on korduvalt karistatud eriilmeliste, kuid peamiselt varavastaste, kuritegude toimepanemise eest ja kohtul ei teki veendumust, et ennetähtaegse vabanemise korral suudaks ta seaduskuulekale teele asuda.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb vähe 26.03.2018, s.o pisut m kui seitsme

kuu Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse pärast.

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh on ta pannud kuritegusid ka kehtival katseajal olles ja tema karistus on täitmisele pööratud. Käesoleval juhul kaaluvad isikut negatiivselt iseloomustavad asjaolud selgelt üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud (korduv karistatud, elu ja töökoha - puudumine, narkotarvitamine

hea käitumine vangistuses).

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

V se peamine sisuline eeldus on isiku edasine angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastami õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet u pingutusi (hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Võttes arvesse, et isik on varasemalt kehtiva katseaja jooksul toime pannud uue kuriteo ja tema karistust on mh ka täitmisele pööratud, siis kohtul sellist veendumust, et isik alustaks uut, seadusekuulekat elu, ei teki.

- ja Samuti suurendab võimaliku retsidiivsusriski kindla elu töökoha ning seaduskuuleka suhtlusvõrgustiku puudumine.

Kohus märgib sedagi, rehabilitatsioonikeskuse teenused on igale vabanenud ja vabastatud isikule kasulikud ja suureks toeks.. samas selle konkreetse kinnipeetu puhul ei tekki kohtul veendumust, et nüüd on tema hoiakutes toimunud vajalik sisuline pööre, et karistus on teda nii mõjutanud, et ta enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema ja rehabilitatsioonikeskus osutab talle toetust ja abi seadusekuulekale elule asumisel. Tegelikult selline võimalus oli isikul ka varem. Ka olles kriminaalhoolduse all pole tal tekkinud senini teoks saavat mõtet asuda seadusekuulekale elule, minna rehabilitatsioonikeskusesse. Selle asemel jätkas ta rikkumistega. Ja käesolevaks ajaks ei tekki kohtul veendumust, et nüüd on isik valmis jätkama seadusekuuleka eluga

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu tervise ja vara , kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

V.A temale Harju Maakohtu 28.03.2017 vangistuse otsusega mõistetud kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik