2-17-7617/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

30. august 2017 Tsiviilasja number 2-17-7617 Tsiviilasi Xxxxvs Xxxxabielulahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Xxxx(sünd. xxxx, elukoht Xxxx, Eesti Vabariik) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Maria Abramenkova (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, epost: maria@sadekov.ee )

Kostja: Xxxx(sünd. xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxx)

Menetluse liik kohtuistungi aeg 18.08.2017

R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi ja lahutada Xxxx`i (sündinud xxxx) ja Xxxx`i (sündinud xxx) abielu, milline on sõlmitud xxxx Towsonis Baltimore`i maakonnas Marylandi osariigis Ameerika Ühendriikides, loa nr xxxx.

Menetluskulud Jätta tõlkekulud hageja kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määrab tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Xxxxesitas 16.05.2017 Harju Maakohtule hagi Xxxxvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud xxxx Towsonis Baltimore`i maakonnas Marylandi osariigis Ameerika Ühendriikides, loa nr xxxx. Poolte viimane ühine elukoht oli Eesti Vabariigis, pooled elavad

2-17-7617

lahus, abielusuhted on lõppenud.

Kohus võttis hagi menetlusse 05.06.2017. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hageja kuulati ära 18.08.2017 kohtuistungil. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud, hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks kostjaga abielu jätkamist. Kostja esitas 04.07.2017 hagile kirjaliku vastuse, milles avaldas, et ta on nõus abielu lahutamisega ja ei soovi hagejaga abielu jätkamist.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RVES) § 60 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. RVES § 57 lg 1 kohaselt, abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. RVES § 57 lg 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. RVES § 60 lg 2 kohaselt, kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s

57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis.

Hageja ja kostja on Ameerika Ühendriikide kodanikud. Poolte viimane ühine elukoht oli Eestis ja hageja elab ka käesoleval ajal Eestis. Samuti elavad Eestis poolte alaealised lapsed. Pooled on abiellunud xxxxTowsonis Baltimore`i maakonnas Marylandi osariigis Ameerika Ühendriikides. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus on hageja isiklikult ära kuulanud. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et ta ei saa Eestisse kohtuistungile tulla ja kohtu hinnangul on kostja seisukoht piisavalt põhistatud. Kostja elab Ameerika Ühendriikides, mistõttu on tema ilmumine Eestisse kohtusse ärakuulamisele tavapärasest keerulisem ja rahaliselt kulukam. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 342 ja § 346 lg 2 on võimalik kostja ära kuulata kirjalikult. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et ta on abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks

2-17-7617

olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 148 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS §

177 lg 1 p 2 määrab kohus tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik