1-08-17233/11 · 1-08-17233/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 17233 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär

Maaria Rei Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 10. juuni 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi A.V süüdistus KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 ja 213 lg 1 järgi, Z.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja 213 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. veebruari 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.V Prokurör №na Barbo

Süüdistatav A.V

sünd 10.05.1983.a, Eesti kodanik, elukoht Liikuri 40-10 Tallinnas, varem kohtu poolt kuuel korral karistatud, viimati 23.08.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p9 – 25 lg 2 järgi 1 kuulise vangistusega, karistus kantud.

Kaitsja Adv Imbi Seimar RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 18. veebruari 2009.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.V tunnistati süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 23.08.2008.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1 kuu vangistust

kaetuks mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus 1 kuu vangistust, kandmata liitkaristuseks arvati 5 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ning karistuse alguseks arvati 07.01.2009.a.

KarS § 213 lg 1 järgi tunnistati A.V süüdi selles, et ta 24.06.2008.a koos P. G.,

kasutades I. O. nimele väljastatud Danske Bank AS Eesti Filiaali arvelduskonto nr

XXXXXXXXXX pangakaarti ja PIN-koodi, võttis Tallinnas Kari 1 asuvast Kopli kontori

sularahaautomaadist I. O. kontolt sularaha – kell 04:27:17 3000 krooni; kell 04:27:52 2000 krooni; kell 04:28:24 1000 krooni; kell 04:29:17 1600 krooni ja kell 04:29:54 75 krooni.

Peale selle tunnistati ta süüdi kolmes varguse katses isikuna, kes on varem toime pannud vargusi: 09.11.2008.a püüdis varastada Tööstuse tänaval asuvast Säästumarketist 15 pakki juustu 598.50 krooni väärtuses; 01.01.2009.a püüdis Sõpruse pst Maxima kauplusest juustu 475.20 krooni

väärtuses ning 07.01.2009.a Tööstuse tänava Säästumarketist alkoholi ja juustu kokku 339.70 krooni väärtuses. Need kuriteod jäid lõpule viimata, sest A.V peeti turvatöötajate poolt kinni.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Z.R , kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

APELLATSIOONI SISU

A.V vaidlustab maakohtu otsuse osas, mis käsitleb tema süüditunnistamist ja karistamist KarS 213 lg 1 järgi. Tema arvates ei ole sularahaautomaat arvuti ja veel vähem oli tegemist kelmusega. Selle teo eest on talle ka liialt karm karistus mõistetud.

Peale selle leiab apellant, et ka KarS § 199 järgi on talle mõistetud liialt karm karistus. Kahju jäi ju kauplustele tekitamata ja kõik episoodid jäid lõpule viimata.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb rahuldamata jätta. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonis väidetuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.

Kuigi süüdistatav loobus apellatsioonist osas, mis puudutas tema süüdimõistmist KarS § 213 lg 1

järgi, osundab kohtukolleegium, et maakohus on A.V käitumisele õige juriidilise hinnangu andnud, oma seisukohta põhjendanud ja juhindunud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2008.a otsuses nr 3-1-1-83-07 väljendatud seisukohtadest. Kohtukolleegium rõhutab, et

nimetatud otsuses on Riigikohus selgitanud, et arvuti all tuleb mõista arvutisüsteemi, mille

definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis (RT II 2003, 9, 32). Selle

kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade, s.o

programmeeritav seade. Andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka arvelduskontole

juurdepääsu ja sellel oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamise, kui

selleks puudub arvelduskonto omaniku nõusolek. Andmete töötlemise tulemust mõjutatakse

seejuures andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu, kuna vastasel korral andmeid ei töödeldaks. Sellised teod on hinnatavad arvutikelmusena.

Mis puutub A.V-le mõistetud karistusse, siis kohtukolleegium märgib esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud

karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid

samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise

kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-

1-99-06). A.V näol on tegemist isikuga, keda on varem kuuel korral kohtu poolt

karistatud ning valdavalt just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelmise karistuse

kandmiselt vabanes A.V 2008.a augustis, novembris pani ta toime uue kuriteo. Maakohus märgib oma otsuses põhjendatult, et vaatamata töökoha olemasolule, ei takistanud see A.V jätkamast kuritegude toimepanemist, karistused talle mõju avaldanud ei ole, isegi tema kinnipidamised kahtlustatavana ei hoidnud teda tagasi toime panemast uusi vargusekatseid

kuni kinnipidamiseni 07.01.2009.a. Seega viitab A.V käitumine negatiivsele suhtumisele õiguskorda ja soovimatusele elus toime tulla õiguskuulekalt. Sellistel asjaoludel

KarS § 199 lg 2 sanktsiooni tunduvalt alla keskmist määra mõistetud karistuse leevendamiseks süüdistatava apellatsioon alust ei anna.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.02.2009.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Ivi Kesküla