1-09-8113/3 · 1-09-8113/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

17. juunil 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Peeter Pool kaitsja: Gennadi Kull osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

N.V ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töök. OÜ N E , eluk. xxx, elab xxx, varem kriminaalkorras karistatud

2.20.02.2004 a. Lääne – Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 k. vangistusega tingi-

misi 18 k. katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks

3.15.12.2004 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi 9 kuu 5 päeva

vangistusega

4.27.01.2005 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424, § 329, § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8, § 181 jär-

gi 1 a. vangistusega

5.10.07.2007 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega. Mootorsõi-

duki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks. süüdistusasja KarS § 329 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

N.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema isikuna, kellelt oli 10.07.2007 a. Harju Maakohtu kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks, täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal uuesti, 18.04.2009 a. kella 16.38 ajal juhtis Saue vallas Kiia – Vääna – Viti – Kaalu tee ristmikul mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx. Seega N.V oma tahtliku tegevusega pani toime karistuse kandmisest kõrvalehoidu- mise s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav N.V tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taot- leb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud.

Süüdistatav N.V ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud üt- luste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 18.04 ta hakkas kodunt sõitma tema firmale kuuluva sõidukiga, et sõita Vääna haige lapse juurde. Koos elukaaslasega ostis ravi- meid ja ta otsustas ise sõidukit juhtida. Väänas bussiliiklus on harv ja seetõttu otsustas kiiresti kohale sõita. Elukaaslane istus kõrval. Teel Vääna oli politseinike märguandel sõiduki peatanud. Tal ei olnud juhiluba esitada, sest kohtuotsuse alusel tal võeti mootorsõiduki juhtimisõigus. Hai- ge lapse juurde sõitmiseks otsustas ise sõidukit juhtida. Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 8113

Kohtuistungil lisab, et tal on töökoht ning töö sõltub hangete olemasolust. Käesoleval ajal võitis firma riigihanke teeremondiks. Kogu tehnika firma rendib.

Tunnistaja I Ilmjärv poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, 18.04 ta oli politsei- patrullis kella 16.38 ajal märkas sõidukit xxx reg. nr. xxx suunaga Vääna poole. Peatati sõiduk

kontrollimiseks, sest andmebaasist nähtuvalt juhil võis puududa juhtimisõigus. Sõiduki juhiks

osutus N.V, kellel ei olnud esitada juhiluba, kuna juhtimisõigus oli N.V

eelnevalt kohtu poolt ära võetud. Sõiduki tehnilises passis puudus kasutajaks märkimine, et N.V võiks antud autot kasutada. Koostati väärteoprotokoll ja N.V kutsus autole järele teise isiku. N.V süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määruse, kohtuotsuse , väärteoprotokolliga / t.l. 2 – 5, 8 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtueelse uurimise ajal N.V selgitust juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise vaja- dust haigele lapsele ravimite toimetamiseks ei kontrollitud, kuid kohus leiab, et kõik kahtlused tuleb arvestada süüdistatava kasuks ja seetõttu karistust kergendavaks asjaoluks on süüdistatava kahetsus ja vajadus sõiduki juhtimiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, mõistetud rahatrahvide üle 40000 kroo- ni mitte tasumist, kohtutäiturite poolt rahatrahvide sissenõudmist, kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada N.V KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata 18 kuulise katseaja jooksul

kui N.V ei pane selle aja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontroll- nõudeid, millised määratud KarS § 75 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast. 2 Välja mõista N.V-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista N.V-lt kaitsjatasu 1144.60 krooni

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätte- andmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioon-

õiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuu- lutamise päevast.

Kohtunik