2-16-11066/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-16-11066

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 9. augusti 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-11066

osas, millega maakohus rahuldas avalduse, ning teha selles osas uus määrus,

millega jätta Lagendi OÜ kaebus kohtutäitur Tarvi Söömeri 7. juuli 2016. a

otsusele täiteasjas nr 133/2015/821 täielikult rahuldamata. Muus osas jätta

maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse

põhjendusi.

2. Jätta Lagendi OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Rahuldada kohtutäitur Tarvi Söömeri määruskaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud Lagendi

OÜ kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses

kohtutäituri kantud kulusid ei hüvitata.

Kohtu selgitused:

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-11066

Kohtuasi

Lagendi OÜ kaebus kohtutäitur Tarvi Söömeri

7. juuli 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 133/2015/821

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärnu Maakohtu 9. augusti 2016. a määrus

Lagendi OÜ määruskaebus

Kohtutäitur Tarvi Söömeri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Lagendi OÜ (registrikood 11110803),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

Puudutatud isik Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-16-11066

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lagendi OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 19. juulil 2016 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles

palus tühistada kohtutäitur Tarvi Söömeri (puudutatud isik, kohtutäitur) 23. mai 2016. a vara

hoiusel või pangakontol arestimise akti täiteasjas nr 133/2015/821. Avaldaja muutis 26. juulil

2016 oma nõuet ja palus tühistada kohtutäituri 7. juuli 2016. a otsuse 23. mai 2016. a

arestimisakti kohta.

Kaebuse kohaselt tegi kohtutäitur 10. novembril 2015 täiteasjas nr 133/2015/821 esimese vara

arestimise akti, millega arestis krediidiasutustes avaldaja pangakonto 87 888 euro 22 sendi

ulatuses. 4. detsembri 2015. a aktiga arestis kohtutäitur rahalise nõude 87 8888 eurot 22 senti.

30. detsembril 2015 tühistas kohtutäitur rahalise nõude aresti, kuna võlg oli tasutud.

Kohtutäitur ei tühistanud aresti krediidiasutustes. 31. detsembril 2015 tegi kohtutäitur uued

arestimise aktid nii pangakonto kui ka rahalise nõude arestimiseks ja saatis avaldajale korduva

täitekutse, kus on märgitud, et 29. detsembri 2015. a seisuga on avaldaja tasunud

täitemenetluses põhivõla 75 392 eurot 2 senti, kuid tasumata on viivis 77 137 eurot 75 senti

ning kohtutäituri tasu 6461 eurot 36 senti.

Kohtutäitur arestis 23. mai 2016. a aktiga avaldaja pangakonto 61 215 euro 63 sendi ulatuses.

Aktist nähtub, et avaldaja põhivõlg on 75 392 eurot 2 senti, viivis 4780 eurot 48 senti, millele

lisandub viivis põhivõlalt 0,1% päevas alates 1. märtsist 2013 iga viivitatud päeva eest kuni

põhivõla tasumiseni.

Avaldaja esitas 15. juunil 2016 täiturile kaebuse, milles palus 23. mai 2016 arestimise akti

tühistada või muuta akti selliselt, et aktist nähtuks üheselt nõude sisu. Kohtutäitur jättis

7. juuli 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Praeguses täitemenetluse staadiumis saab avaldaja pangakontot arestida vaid viivisenõude

täitmiseks, kuid 23. mai 2016. a arestimise aktist nähtub, et pangakonto on uuesti arestitud

põhinõude täitmiseks. Kohtutäitur selgitas oma otsuses, et sissenõudja lähtus võla katteks

laekunud summade täitmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-s 8 sätestatud

täitmisjärjekorrast.

Kohtutäituri käitumine oli võlgnikku eksitav. Kohtutäitur ei selgitanud, millises osas täideti

viivise- ja millises põhinõuet. Kohtutäitur selgitas, et avaldaja on tasunud kokku

111 366 eurot 36 senti, sh sissenõudja võla katteks 102 133 eurot 94 senti ja kohtutäituri tasu

9232 eurot 42 senti.

Kuna avaldaja tasus 29. detsembri 2015. a seisuga põhinõude 75 392 eurot 2 senti ning

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4780 eurot 48 senti, siis

2-16-11066

järelikult on viivistena tasutud 21 961 eurot 44 senti. Seega saab maksimaalselt olla tasumata

viivis 53 430 eurot 58 senti. Kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 1

nõudeid, sest arestida ei või rohkem kui on vaja sissenõude rahuldamiseks ja täitekulude

katteks. Kohtutäituri 7. juuli 2016. a otsus on arusaamatu ning tuleb tühistada.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta avaldaja kaebuse 23. mai 2016. a

arestimise akti ja kohtutäituri 7. juuli 2016. a otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Vastuse kohaselt esitas sissenõudja 9. oktoobril 2015 avalduse täitemenetluse algatamiseks ja

Pärnu Maakohtu 11. juuni 2014. a kohtuotsuse täitmiseks. Kohtuotsuse järgi on põhivõlg

75 392 eurot 2 senti, hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivis 4780 eurot 48 senti,

millele lisandub alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivis 0,1% päevas.

9. oktoobri 2015. a seisuga on viivis 71 697 eurot 79 senti ning menetluskulud 8084 eurot

90 senti.

Kuna esimesel täitmisteatel oli märkimata viivis, juhtis sissenõudja sellele tähelepanu ja

kohtutäitur lisas selle 31. detsembri 2015. a täitmisteatele.

23. mai 2016. a arestimise akt vastab Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrusega nr 42

kinnitatud kohtutäituri määrustiku lisale 13. Arestimise ajal oli nõude suurus 61 215 eurot

63 senti, sh kohtutäituri tasu. Kuna võlg ei ole tasutud, ei saa kohtutäitur arestimise akti

tühistada. Pangakonto vabastatakse TMS § 115 lg 6 järgi pärast arestimisakti täitmist.

Sissenõudja teatas kohtutäiturile, et ei ole nõus VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud täitmise järjekorda

muutma.

Esimese astme kohtu määrus

3. Pärnu Maakohus rahuldas 9. augusti 2016. a määrusega kaebuse osaliselt ja tühistas

kohtutäituri 7. juuli 2016. a otsuse täiteasjas nr 133/2015/821 osas, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata avaldaja alternatiivse taotluse muuta pangakonto arestimise akti.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole alust tühistada 23. mai 2016. a arestimise akti,

sest võlgnikul oli 31. detsembri 2015. a seisuga võlg 83 599 eurot 11 senti. Õige ei ole

võlgniku arusaam, et pangakontot sai arestida üksnes viivisenõude täitmiseks. Täitemenetlus

ei ole lõppenud ja VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud täitmise järjekorda arvestades ei ole põhinõue

täidetud. Kohtutäiturile ei saa heita ette juhindumist VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud nõuete

täitmise järjekorrast, kuid kohtutäitur jättis võlgnikule selgitamata nõude kujunemise. Nii

võlgnikul kui ka sissenõudjal on õigus teada, millises järjekorras nõuded täitemenetluses

täidetakse ning millistest nõuetest koosneb täitmata kohustus. Seetõttu on põhjendatud

avaldaja alternatiivne taotlus arestimisakti muutmiseks. Kohtutäitur saab muuta arestimise

akti nõude suuruse osas selliselt, et sellest nähtub, millest täitmata nõue koosneb.

Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu

määruse osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uue määruse,

millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja palus ringkonnakohtul peatada tsiviilasja menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni

tsiviilasjas nr 2-16-969.

2-16-11066

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on arestimisakti märgitud nõude suurus vale, sest

avaldaja on vastavalt kokkuleppele täitnud esmalt põhinõude ja seetõttu sai kohtutäitur

arestida pangakonto üksnes viivisenõude täitmiseks.

Võlgnikul ja sissenõudjal oli kokkulepe teistsuguse täitmise järjekorra kohta. Avaldaja esitas

maakohtule tõendi sissenõudja ja avaldaja vahelise kokkuleppe kohta (e-kirjavahetus), kuid

maakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta. Kuna sissenõudja oli täitemenetluse

alguses nõus teistsuguse täitmise järjekorraga, siis ei saanud ta seda ilma võlgniku

nõusolekuta täitemenetluse kestel muuta. Ka kohtutäitur pidi olema sellisest täitmise

järjekorrast teadlik, sest lähtus sellest täitemenetluse alguses, samuti ei vaidlustanud

sissenõudja kohe kohtutäituri tegevust.

Kuna kohtutäitur arestis võlgniku pangakonto lähtudes VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud

järjekorrast, mitte võlgniku ja sissenõudja kokkulepitud järjekorrast, ei ole arestimisaktis

märgitud nõude suurus 61 215 eurot 63 senti õige. Nõude suurus oli tegelikult 53 430 eurot

58 senti.

5. Kohtutäitur vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus tuvastas, et võlgnikul oli arestimise akti tegemise ajal võlg 61 215 eurot 63 senti

ning avaldaja ei ole tõendanud, et tal sellist võlga ei olnud või et esinevad muud alused

arestimisakti tühistamiseks. Võlgnik taotles kohtutäituri otsuse tühistamist maakohtult

seetõttu, et kohtutäitur täidab arestimisaktiga teist korda põhinõuet, ega tuginenud sellele, et

nõude suurus on vale. Võlgnik ei ole aru saanud, et kohtutäitur täidab selles täitemenetluses

erinevaid nõudesummasid. Kui võlgnikule ei olnud mõistatav nõude kujunemine, sai ta

esitada nõude kujunemise selgitamiseks kohtutäiturile avalduse, kuid seda ei ole võlgnik

teinud.

Täiendavas vastuses teatas kohtutäitur, et võlgnik on arestimisaktis märgitud võla tasunud.

6. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse osas, millega kohus tühistas kohtutäituri 7. juuli 2016. a otsuse ning osas,

millega kohus jättis menetluskuludest 50% ja riigilõivust 100% puudutatud isiku kanda.

Kohtutäitur nõustus maakohtu järeldusega, et arestimisakti tühistamiseks ei ole alust, kuna

võlgnikul on viivisenõue täitmata, kuid maakohus tühistas kohtutäituri otsuse põhjendamatult

osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse arestimisakti muutmiseks.

Arestimisakti märgitakse kehtiva õiguse järgi üksnes nõude suurus, mitte selle kujunemise

alused. Kohtutäituril on seaduslik kohustus järgida kehtestatud arestimisakti vorme

kohtutäituri seaduse (KTS) § 15 lg-st 6 tuleneva kohtutäituri määrustiku lisade alusel, mis

kajastuvad kehtestatud justiitsministeeriumi kohtutäituri programmis. Kujunenud praktika

järgi saab võlgnik esitada avalduse nõude suuruse kujunemise kohta kohtutäiturile.

Maakohtu määruse põhjendused ei haaku järeldustega. Praegune kaebus on esitatud

arestimisakti tühistamiseks ja mitte selles sisalduva nõude suuruse vaidlustamiseks, ega ka

mitte VÕS § 88 lg 8 alusel põhi- ja kõrvalnõuete tasumise järjekorra vaidlustamiseks.

7. Avaldaja vaidles kohtutäituri määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2-16-11066

Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, et kaebuse esemeks ei ole võlgnevuse tasumise

järjekord. Kaebus on esitatud arestimise akti tühistamiseks põhjusel, et aktis toodud nõude

summa ja sisu on ebaõiged, mistõttu on avaldaja pangakonto arestitud suuremas ulatuses kui

sissenõudja nõue. Kuna kohtutäitur võttis omaks, et avaldaja on põhinõude täitnud, ei saa

poolte vahel olla enam vaidlust nõuete täitmise järjekorra üle.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663

lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9. Tallinna Ringkonnakohus peatas 30. märtsi 2017. a määrusega menetluse kuni tsiviilasjas

nr 2-16-969 lõpplahendi jõustumiseni ja uuendas menetluse 30. juuni 2017. a määrusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust

tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 maakohtu määruse resolutsiooni muutmata osas, milles maakohus jättis

avalduse rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Avaldaja

määruskaebuse jätab kolleegium rahuldamata. Kohtutäituri määruskaebus tuleb rahuldada ja

maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas,

milles maakohus rahuldas avalduse, ning teha uus määrus, millega jätta avaldus ka selles osas,

s.o täielikult rahuldamata.

11. Kolleegium ei nõustu avaldaja määruskaebuse väitega, et arestimisakt tuli tühistada, kuna

kohtutäitur märkis sellele vale suurusega nõude.

Iseenesest on õige avaldaja arusaam, et TMS § 53 lg 1 järgi ei või kohtutäitur üldjuhul

arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude

katteks. Võlgniku hinnangul arestis kohtutäitur tema pangakonto suuremas ulatuses, sest ei

arvestanud asjaolu, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi võlgnik tasuma esmalt

põhinõude ja alles seejärel viivise ja muud kulud.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele

tasuma kulutusi ja intressi, loetakse VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt

kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Seejuures ei või võlgnik VÕS § 88 lg 9 järgi võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse

täitmiseks eelnevalt nimetatust erinevat järjekorda. Täitemenetlusest saadud raha (edaspidi

tulem) jaotamisel loetakse TMS § 56 lg 2 järgi võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks

tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja

arestimise järel arvestatud intressid. Riigikohus on leidnud, et TMS § 56 lg 2 ja VÕS § 88 lg 8

ei keela pooltel järjekorda teisiti kokku leppida, v.a täitekulude osas (Riigikohtu 12. detsembri

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 16). Seega saavad iseenesest ka täiemenetluse

osalised leppida kokku TMS § 56 lg-s 2 sätestatust erineva täitmise järjekorra.

Eelnevast tulenevalt jättis maakohus asja lahendades põhjendamatult arvestamata võlgniku

esitatud tõendid, millega võlgnik soovis tõendada, et sissenõudja oli nõus seaduses sätestatud

täitmise järjekorrast erineva järjekorraga. Kolleegium parandab selle vea ja hindab

2-16-11066

TsMS § 652 lg 3 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 võlgniku esitatud e-kirjavahetust (tl 24–

25).

Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et sissenõudja oli täitemenetluses nõus

sellega, et esmalt täidab võlgnik põhivõla ja alles seejärel viivisenõude. Võlgniku kohtule

esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et pooled pidasid 12.-13. novembril 2015 läbirääkimisi

kohtulahendist tuleneva võla ajatamise üle. Võlgnik soovis võla tasumiseks maksegraafikut

ning sissenõudja esindaja kirjutas, et tema kliendi suunis oli ühene – põhiosa võlast tuleb

tasuda kohe ning selles osas ei ole klient valmis maksegraafikut sõlmima. Seejärel tegi

võlgnik uue ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks, kuid sissenõudja esindaja vastas jällegi,

et klient ei ole nõus ning eeldab, et põhiosa tasutakse kohe, viiviste jne osas võib läbi rääkida

aga põhiosa osas mitte. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellisest e-kirjavahetusest järeldada, et

sissenõudja oli nõus VÕS § 88 lg-s 8 või TMS § 56 lg-s 2 sätestatust erineva kohustuste

täitmise järjekorraga. Pigem saab e-kirjavahetusest järeldada, et pooled pidasid läbirääkimisi

maksegraafiku sõlmimise üle, kuid kuna sissenõudja ei olnud nõus põhivõla osas

järeleandmisi tegema, jäi maksegraafik sõlmimata. Sellest, et sissenõudja soovis, et põhivõlg

tasutakse kohe, mitte osadena pikema aja jooksul, kuid möönis kõrvalnõuete kohta

maksegraafiku sõlmimise võimalust, ei saa järeldada, et sissenõudja oli nõus, et esmalt tasub

võlgnik põhivõla ja alles seejärel kõrvalnõuded. Seega ei saa menetlusosaliste

e-kirjavahetusest järeldada, et sissenõudja andis nõusoleku selleks, et täitemenetluse

alustamise korral võib võlgnik tasuda esmalt põhivõla ja alles seejärel viivise, nagu leiab

ekslikult avaldaja.

Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kuigi Riigikohus ei võtnud tsiviilasjas

nr 2-16-969, s.o samas täiteasjas samadel asjaoludel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi lahendades ülaltoodud täitmise järjekorra osas seisukohta, jättis Riigikohus võlgniku

avalduse täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata, leides, et olukorras, kus

viivis on jõustunud kohtulahendiga võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud, ei saa

selles osas sundtäitmist lubamatuks tunnistada (vt Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p-d 10–11). Sellest järeldab kolleegium, et täitemenetlus on kogu

võla, sh põhivõla ja viivise osas lubatav, mistõttu on ka nimetatud ulatuses võlgniku

pangakonto arestimine lubatav.

Neil kaalutlustel ei ole avaldaja määruskaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Põhjendatud on aga kohtutäituri määruskaebuse väide, et maakohus tühistas ekslikult

arestimisakti osas, milles kohtutäitur jättis arestimisakti 7. juuli 2016. a otsusega muutmata.

Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et kohtutäitur pidi arestimisakti muutma ja märkima

arestimisakti nõude suuruse selliselt, et sellest nähtub, millest täitmata nõue täpselt koosneb.

Kohtutäitur juhtis õigesti tähelepanu sellele, et kohtutäitur koostab arestimisakti vastavalt

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrusega nr 42 kinnitatud kohtutäituri määrustiku

lisale 13. Arestimisakti vormi ning elektroonilise arestimise korra ja tehnilised nõuded

kehtestab TMS § 115 lg 7 järgi valdkonna eest vastutav minister. Justiitsminister on

15. detsembri 2009. a määrusega nr 42 kinnitatud kohtutäituri määrustiku. Selle lisaks 13 on

vara kontol arestimise akti vorm. Vormi kohaselt märgib kohtutäitur arestimisakti

täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendi ja nõude suuruse, tuues eraldi välja üksnes selles

sisalduvad täitekulud. Kui võlgnik soovib saada teavet võla suuruse kujunemise kohta, saab ta

nõuda kohtutäiturilt eraldi avaldusega selle kohta infot, kuid kohtutäitur ei pea seda

2-16-11066

arestimisaktis kajastama. Kuna arestimisaktil nõude suuruse märkimise esmane tähendus on

TMS § 115 lg 2 järgi see, et võlgniku pangakonto arestitakse arestimisakti alusel selles

näidatud ulatuses ja selles ulatuses kantakse kontol olev raha üle kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole, ei ole kolleegiumi hinnangul eesmärgipärane koormata arestimisakti sellise

teabega, mis ei ole vajalik krediidiasutusele konto arestimise seisukohalt.

Neil kaalutlustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri

7. juuli 2016. a otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse

arestimisakti muutmiseks.

13. Kuna ringkonnakohus jätab võlgniku avalduse täielikult rahuldamata ning rahuldamata

jääb ka võlgniku määruskaebus, kuid kohtutäituri määruskaebus rahuldatakse, jäävad

menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 II lause ja TsMS § 171 lg 1 järgi

võlgniku kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses

kohtutäituri kantud kulusid TsMS § 175 lg 3¹ järgi ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Indrek Soots

Ande Tänav