1-09-2524/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 juuni 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-2524 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 10 juuni 2009, Tallinn Kriminaalasi D.A/ süüdistuses KarS § 118 p 1, § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 07 aprilli 2009 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav D.A Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Tiina Viru Süüdistatav D.A, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 11 jaanuar 2009- 12 jaanuar 2009 Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 07 aprilli 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-2524, D.A/ D.A/ süüdistusasjas, muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja

2 vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

D.A süüdistatakse KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et D.A 10.jaanuaril 2009.a. kella 21.20 paiku oma elukohas Xxxxx Xxxxxxxx xx x lõi korduvalt rusikaga näo piirkonda H. K., millega tekitas H. K. eluohtlikke

vigastusi – kõvakelmealuse verevalumi paremal pool oimu piirkonnas koos aju

keskstruktuuride nihkega, põrutushaavad huule limaskestal, verevalumid keele piirkonnas, nahaalused verevalmid ja nahamarrastused näo piirkonnas. Oma tegevusega, mis seisnes raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule, pani D.A toime kuriteo KarS § 118 p 1 järgi.

Veel süüdistatakse D.A KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et D.A 10.jaanuaril 2009.a. kella 21.20 paiku oma elukohas Xxxxx Xxxxxxxx xx x elumajas tiris juustest M. P. ning lõi M. P. juustest kinni hoides kannatanu pea korduvalt vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas D.A/D.A/ süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistas

4 aastase vangistusega, KarS § 121 järgi ja karistas 5 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel 4 aasta

ja 3 kuulise vangistuse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes D.A-le lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.jaanuar 2009.a, s.o. 2 päeva ja kanda jäävaks vangistuseks loeti 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva.

APELLATSIOON:

Süüdistatav vaidlustab Pärnu Maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas. Elab süüdistuses märgitud kohas juba 1979 aastast. Reeglina on kannatanutega läbisaamine

hea. Põhjustas kannatanutele oma käitumisega põhjendamatuid kannatusi ja kahetseb kõike siiralt. On kannatanute ees vabandanud. Tal õnnestus leida töökoht ja on sõlmitud tööleping. Kannatanud ei soovi tema saatmist kinnipidamisasutusse. Kohus ei välistanud tema karistamist tingimusliku karistusega. On pöördunud vallavalitsusse uue elukoha saamiseks. Palub teda tingimisi karistusest vabastada ja allutada ta kontrollnõuetele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni, palus teda tingimisi karistusest vabastada. Kaitsja toetas apellatsioonis esitatud taotlust, selgitas, et süüdistataval on olemas uus elukoht.

3

Prokuröri arvamuse kohaselt on otsus seaduslik ja karistus põhjendatud. Palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kohtuotsusega ja apellatsioonidega,

ära kuulanud menetlusosalised leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.

Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse,

et esimese astme kohtu poolt süüdlasele mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või

süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü,

kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad

süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi

tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus on mõistetud reaalset vangistust põhistanud ja seaduses ettenähtud karistust kergendavatele asjaoludele, millised jäid maakohtu poolt tähelepanuta pole apellatsioonis viidatud.

Maakohus on kaalunud otsuses ka süüdlase tingimisi karistusest vabastamist ja on jõudnud veendumusele, et D.A peab kandma reaalset vangistust ja tema suhtes ei kuulu KarS § 74 kohaldamisele.

Apellatsioonis on süüdistatav uuesti taotlenud karistusest tingimisi vabastamist. Ka kaitsja taotles süüdistatava suhtes KarS § 74 sätete kohaldamist. Kohtukolleegium leiab, et sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Riigikohus on korduvalt väljendanud otsustes seisukohta, et isiku karistusest tingimisi

vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega/ Riigikohtu otsused nr 3-1-1-14-02, 3-1-1-79-03/.

Antud juhul kuulub süüdistatava poolt toimepandud kuritegu KarS § 118 p 1 järgi oma raskusastmelt esimese astme tervisevastaste kuritegude hulka, seega pole sedastatav olukord,

kus kuriteo raskus annaks aluse tema tingimisi karistusest vabastamiseks. D.A, jõuline neljakümnendates aastates meesterahvas, peksis rusikatega näkku eakat 78 aastast naist kuni

tekitas rasked, eluohtlikud tervisekahjustused. Kohtukolleegium leiab, et sellise teo puhul puuduvad igasugused asjaolud, mis annaks aluse süüdlase tingimisi karistusest vabastamiseks. Pealegi ei piirdunud D.A vaid ühe isiku peksmisega, vaid pärast H. K. korduvat löömist läks ta politseid väljakutsuvale M. P. järgi maja teisele korrusele ja vedades teda juukseid pidi alla ning pekstes kannatanu pead vastu seina tekitas füüsilist valu ka talle.

Hinnates D.A isikut ei saa arvestamata jätta faktiga, et teda on varem kriminaalkorras

karistatud ja ka enamus need kuriteod on olnud seotud vägivalla tarvitamisaega. Teda on

varasemate kuritegude toimepanemiste eest karistatud vangistusega ning teda on mõistetud

4 karistusest ka tingimisi vabastatud. Seega on tema jätkuv käitumine näidanud, et mõistetud karistused pole oma eesmärki täitnud. D.A jätkas kuritegude toimepanemist.

Eeltoodu alusel tuleb teha järeldus, et kuritegude toimepanemistele viinud tegurid pole

D.A puhul sotsiaaltööga kõrvaldatavad. Samuti vajab märkimist, et tema poolt olid kuriteod toime pandud alkoholjoobes, mis samuti kinnitab, et D.A ei ole isikuks kes sobiks allutada kriminaalhooldusele.

Seega pole tuvastatavad D.A isikulised erisused, mis annaksid aluse tema tingimisi karistusest vabastamiseks. Asjaolu, et D.A elab nüüd kannatanutest eraldi, et kannatanud on temale andestanud, ei

muuda kuriteo faktoloogiat ega süüdlase isikut ning pole selliseks märkimisväärseks asjaoluks, mis tingiks süüdlase karistusest tingimisi vabastamise.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 07 aprilli 2009 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER