1-17-7082/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedkohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917400006601. Selgituseks märkida: õigusabi eest 108 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 813 eurot.
Legislator headnote
AI generated1-17-7082/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Selgituseks märkida: õigusabi eest 108 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 813 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-17-7082
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. august 2017.a. Kuninga tn kohtumaja, kirjalik
menetlus
Kriminaalasja number
1-17-7082 (13250100138)
Kohtunik
W.N Nummert
Ringkonnaprokurör
Gardi Anderson
Kriminaalasi
A.M süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi
käskmenetluses
Süüdistatav
A.M
Isikukood või sünniaeg:
XXX
Elu- või asukoht ja aadress: X
Kontaktandmed:
X, X
Kodakondsus:
Eesti Vabariigi kodanik
Haridus:
X
Emakeel:
eesti keel
Töökoht või õppeasutus:
X
Karistatus:
kehtivat
kriminaalkaristust, viimati 27.05.2013 Harju Maakohtu
kohtuotsusega KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo eest, millega mõisteti rahaline karistus 640 eurot;
Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Rünno Roosmaa, määratud korras
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus
otsustas:
Süüdi tunnistada A.M KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista rahaline karistus 250 päevamäära
(päevamääraga 3.20 eurot), s.o summas 800 eurot.
KrMS § 66 lg 1 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul arvates
kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 66 eurot
ning viimase osamakse summa on 74 eurot.
1-17-7082
Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või
a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank
Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis,
kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917400006601. Selgituseks märkida:
rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.
Välja mõista A.M-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi
õigusabi eest 108 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 813 eurot.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda
Maksu- ja Tolliameti a/a nr:
EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is
või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:
EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida
maksekorraldusele viitenumber 99917700053273. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi,
kriminaalasja number.
Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Asitõend - DVD plaat (pakend 1) turvakaamerate salvestistega jätta kriminaalasja
materjalide juurde.
Edasikaebamise kord
KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud
kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja
üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.
Asjaolud ja menetluse käik
A.M’i süüdistatakse selles, et tema, olles 24.01.2013.a X linnas X asuvas ööklubis „X“, milline on
avalik koht, ja tegutsedes ühises grupis koos R. A ja vähemalt kahe kohtueelse menetlusega
tuvastamata meesterahvaga, pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes
selles, et tema lõi kella 02.37 ajal suitsuruumis enda ees püsti seisvat X.A’i peaga ühel korral pea
piirkonda ja vasaku käe rusikaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid
vähemalt ühel korral kukla piirkonda. Seejärel tekkis A.M’i ja X.A’i vahel rüselus, mille käigus
A.M ja X.A hoidsid üksteisest kahe käega keha piirkonnast kinni ning liikusid niimoodi üksteisest
kinni hoides tantsusaali.
Tantsusaalis kukkus X.A kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil kõhuli pikali maha,
misjärel peksti pikali maas lamavat X.A’i vähemalt kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata
meesterahva poolt jalgadega kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt
ühel korral, pea piirkonda ja vähemalt ühel korral keha piirkonda. R. A lõi X.A’i parema jalaga ühel
korral.
A.M koos R. A ja vähemalt kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvaga käitusid
avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus
kohas käitumise üldnõudeid vägivallaga, kui tekitasid ühise peksmise käigus kogumis X.A-le
füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
Oma sellise tegevusega pani A.M toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
1-17-7082
avaliku korra raske rikkumise.
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada A.M KarS § 263 lg 1 p 1 järgi
kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära (päevamääraga 3.20
eurot), s.o summas 800 eurot, milline kuuluks KrMS § 66 lg 1 alusel tasumisele 12 (kaksteist) kuu
jooksul osade kaupa.
Maakohtu seisukoht
Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on
süüdistus tõendatud.
KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma
süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud
puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupis. Süüdistatav ei ole end
süüdi tunnistanud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav
on varem kriminaalkorras karistatud – kehtivaid karistusi 3. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni
viieaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja
leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et A.M-ile tuleb määrata
rahaline karistus sanktsiooni keskmisest määra veidi ületavas määras. Kohus nõustus järeldustega,
mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta.
Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav A.M-i rahalise karistusega 250 päevamäära,
s.o 800 eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse
süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem
kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus oli 3.20 eurot. Tõendist isiku maksustava
tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek oli 3,20 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse
kohaldamisel lugeda päevamääraks 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri
ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas tuleb A.M-ilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo
toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 705 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p
4 alusel riigi õigusabi eest 108 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
W.N Nummert
Kohtunik