2-16-10782/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10782

Tsiviilasi

XxxxOÜ (end. XxxxOÜ) hagi XxxxOÜ, XxxxOÜ ja Xxxx

OÜ vastu kahju 30 835,71 euro hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

30 835,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kerli

Kase,

e-post:

kerli@cavere.ee

Kostja 1: XxxxOÜ (registrikood xxxx asukoht xxxx)

Kostja 2: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja 3:

Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx)

Kostjate esindajad: vandeadvokaat Andreas Veeret, e-post

andreas.veeret@fortlegal.com ja vandeadvokaat Kuldar-Jaan

Torokoff, e-post kuldar-jaan.torokoff@fortlegal.co

kohtuistungil 13.06.2017, kohtuistungil osalesid: hageja

lepinguline esindaja Kerli Kase ja kostjate lepinguline esindaja

Andreas Veeret

RESOLUTSIOON

1. Jätta XxxxOÜ hagi XxxxOÜ, XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vastu kahju 30 835,71 euro

hüvitamiseks rahuldamata.

2. Jätta kostjate XxxxOÜ, XxxxOÜ ja Xxxx OÜ menetluskulud XxxxOÜ kanda. Hageja

XxxxOÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. XxxxOÜ (end. XxxxOÜ) esitas 13.07.2016 Harju Maakohtusse hagi XxxxOÜ, XxxxOÜ ja

Xxxx OÜ vastu kahju hüvitamiseks (tl 1-7 I kd), mida täpsustas 28.04.2017 (tl 14-17 III kd).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad, kui müüjad ning hageja kui ostja ning teised

käesolevasse vaidlusesse mittepuutuvad osapooled 27.10.2014.a XxxxOÜ (registrikood

xxxx) ja XxxxOÜ (registrikood xxxx) 100% osade (edaspidi nimetatud koos ka kui

äriühingud) müügilepingu ja muud tehingud. Nimetatud lepingut muudeti 09.01.2015.a.

kokkuleppega. Lepingu punkti 2.1., lepingu lisa nr 1 ja kokkuleppe nr 1 kohaselt hõlmas

leping muuhulgas järgmisi müügitehinguid: 1) Kostja 1 müüs hagejale XxxxOÜ ühe osaluse

nimiväärtusega 2106 eurot hinnaga 212 299 eurot; 2) Kostja 2 müüs hagejale XxxxOÜ ühe

osaluse nimiväärtusega 288 eurot hinnaga 27 589 euro; 3) Kostja 3 müüs hagejale XxxxOÜ

ühe osaluse nimiväärtusega 288 eurot hinnaga 27 589 eurot. Leping täideti mõlema poole

poolt 13.01.2015.a. Lepingu punkti 7 kohaselt andsid kõik müüjad ostjale lepingu lisas 3

loetletud kinnitused. Muuhulgas kinnitasid müüjad (lepingu lisas 3), et kõik ostjale esitatud

raamatupidamisaruanded annavad tõese ja õige ülevaate äriühingute finantsseisundist,

maksejõulisusest, varadest ja kohustustest ning, et äriühingut ei ähvarda maksejõuetuse oht

ning äriühingu netovaraväärtus ei ole peale lepingus kajastatud bilansipäeva oluliselt

vähenenud. Peale lepingu täitmist on selgunud, et müüjate poolt antud kinnitused ei vastanud

tõele ning audiitor ja ostja on tuvastanud alltoodud puudujäägid äriühingute

raamatupidamisest: 1) XxxxOÜ 31.12.2013.a. bilansi kohaselt oli äriühingu kassajääk

31.12.2013.a. seisuga 8 568,10 eurot. XxxxOÜ 2014.a. majandusaasta aruande kohaselt oli

kassajääk 31.12.2014.a. seisuga 0 eurot. Audiitori 2014.a. majandusaasta aruande ülevaatuse

kohaselt ei ole vaadeldaval perioodil tuvastatud, et kassas olevat summat oleks inkasseeritud

pangakontole ning samuti puudusid mistahes muud tõendusmaterjalid (kassaraamat koos

kassa sissetuleku ja väljamineku orderitega) reaalse kassa olemasolu kohta. Audiitor märkis

ka, et arvestades XxxxOÜ äritegevust, marginaalset liikumist finantsraamatupidamise

kassakontol ja üldist käibevahendite piiratust, ei peakski XxxxOÜ-l olema vajadust kassa

järele.

Seega

on

tuvastatud,

et

kostjate

poolt

antud

kinnitus

raamatupidamisdokumentatsioonis sisalduvate andmete tõesuse kohta on vale, ning hageja

on saanud kahju tulenevalt kassa puudujäägist 8 568,10 eurot. 2) XxxxOÜ 31.12.2014.a.

majandusaasta aruandes toodud bilansi kohaselt oli XxxxOÜ varadeks 31.12.2014.a. seisuga

nõuded ja ettemaksed summas 51 842 eurot. Audiitori poolt teostatud XxxxOÜ 2014.a.

majandusaasta aruande ülevaatuse kohaselt tuvastas audiitor, et nõuded ostjate vastu sisaldas

31.12.2014.a. seisuga lootusetuid nõudeid summas 10 616,93 eurot (sellest 5 515,95 eurot

2010.a. arvete alusel XxxxAS vastu, kelle pankrot kuulutati välja juba 16.09.2010.a., 2

510,18 eurot 2009.a. arvete alusel XxxxAS vastu, kelle pankrot kuulutati välja juba

03.07.2013.a. ning 2 599,80 eurot 2009-2012.a. arvete alusel XxxxAS vastu). Seega on

tuvastatud, et kostjate poolt antud kinnitus raamatupidamisdokumentatsioonis sisalduvate

andmete tõesuse kohta on vale ning hageja on saanud kahju tulenevalt ebaõigesti kajastatud

lootusetute nõuete sissenõudmise võimatusest summas 10 616,93 eurot. 3) XxxxOÜ 2014.a.

majandusaasta aruandes oli muuhulgas kajastatud laenunõuetena 958,68 eurot, kuid

raamatupidamisandmete kontrollimisel ei olnud võimalik tuvastada, kelle vastu nimetatud

laenusumma on suunatud. Seega on ka antud punktis andnud kostjad hagejale valekinnitusi

andmete tõesuse kohta ning hageja on saanud kahju nimetatud asjaolust tulenevalt 958,68

eurot. 4) XxxxOÜ 2013.a. majandusaasta aruandes on kajastatud nii 01.01.2013.a. kui ka

31.12.2013.a. seisuga negatiivne oma osa summas 5 706 eurot. Samas sätestab

Äriseadustiku § 162, et oma osa omandamine on lubatud üksnes juhul kui osaühingule

kuuluva osa nimiväärtus ei ületa 1/3 osakapitalist ja osa omandamine ei too kaasa netovara

vähenemist alla osakapitali ja reservide kogusumma. Ühtlasi on oluline märkida, et oma osa

ei tohi hoida bilansis üleval kauem kui 12 kuud, peale millist perioodi peab selle liitma

eelmiste perioodide kasumisse/kahjumisse. Nimetatud toiming oli XxxxOÜ-l tegemata ning

peale seda kui hageja kui ostja nimetatud kande 2014.a. audiitori nõudmisel ära tegi, vähenes

nimetatud summa võrra XxxxOÜ eelmiste perioodide kasum ehk hageja vara. Seega ei olnud

kostjate kinnitused bilansis sisalduvate eelmiste perioodide kasumi kohta tõesed ning hageja

on saanud kahju nimetatud asjaolust tulenevalt 5706 eurot. 5) Peale XxxxOÜ osaluse üle

võtmist ja raamatupidamisdokumentide kontrollimist on hagejale saanud teatavaks, et

kostjad on perioodil juuni 2014.a. kuni novembri lõpp 2014.a. tasunud Advokaadibüroo Fort

OÜ arveid kogusummas 4 986 eurot. Nimetatud arvete spetsifikatsioonidest nähtub, et kõik

Advokaadibüroo Fort OÜ poolt osutatavad konsultatsioonid olid tegelikkuses osutatud

kostjatele seoses hageja ja kostjate vahelise müügitehingu ettevalmistamisega. Ka nimetatud

osas ei vasta tõele kostjate kinnitused raamatupidamise korrektsuse osas ning hageja on

saanud kahju nimetatud asjaolust tulenevalt 4 986 eurot. Kokku on hageja saanud kahju 30

835,71 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt lepingus ja lepingu sõlmimisele

eelnevalt antud kinnitusi tuleb käsitleda ühtse tervikuna ning kuivõrd kostjad on andnud

lepingus ja ka lepingueelselt hagejale valekinnitusi andmete tõelevastavuse osas, siis on

kostjad hagejale kahju tekitanud ning vastutavad hageja ees. Samuti on selge, et juhul kui

hageja oleks teadnud, et eelpool märgitud asjaolud esinevad, ei oleks hageja sõlminud

vastavat müügilepingut lepingus toodud tingimustel, vaid oleks nõudnud lepingu sõlmimist

30 835,71 euro võrra väiksemas summas. Nimetatud ulatuses on kostjad hagejale

valekinnituste ja tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisega ka kahju tekitanud.

Lepingu punkti 8.2. kohaselt vastutavad müüjad kõigi lepinguga seoses tõusetuvate nõuete

ja/või kohustuste eest solidaarselt. Antud juhul on hageja tõendanud, et kostjad on andnud

müügilepingut sõlmides võõrandatava osaluse raamatupidamisliku ja varalise seisundi osas

valekinnitusi ning on kajastanud bilansis mitmeid ridasid selliselt, et hagejal jäi ebaõige

arusaam XxxxOÜ osaluse väärtusest. Seega on hagejale tekkinud kahju kokku 30 835,71

eurot. Kuivõrd lepingu punkti 8.1.4. kohaselt vastutab iga müüja lepingust tuleneva

kohustuse sh. kinnituse rikkumise eest kokku kuni 50 % ulatuses konkreetsele müüjale

tasutud ostuhinna osast, siis palub hageja XxxxOÜ-lt mitte välja mõista suuremat summat

kui 13 794,50 eurot ja Xxxx OÜ-lt mitte välja mõista suuremat summat kui 13 794,50 eurot.

2. Hageja nõudeks on mõista OÜ-lt Xxxxvälja 30 835,71 eurot sh mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxx

OÜ-lt solidaarselt XxxxOÜ-ga välja 13 794,50 eurot kahju katteks.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad ei nõustu hagis esitatud nõuetega ning vaidlevad hagile tervikuna vastu. Kostjad

leiavad, et hagi on alusetu ainuüksi sel põhjusel, et hageja on eiranud müügilepingus

kokkulepitud nõuetest teatamise tähtaega; samuti välistab kahjunõuete esitamise

müügilepingueelse Auditi läbiviimine ning hageja viited kostjate kohustuste (kinnituste)

rikkumisele on ka sisuliselt ebaõiged.

4. Hageja ei ole järginud müügilepingus kokkulepitud õigust lõpetavat tähtaega - kahjunõuded

on seetõttu välistatud. Müügilepingu p 8.3 kohaselt kohustus hageja (ostja) kahju hüvitamise

aluseks oleva asjaolu esinemisel, mis on seotud müüjate poolt kinnituste rikkumisega,

esitama müüjatele vastava teate esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva

jooksul päevast, mil hageja sai teada või pidi teada saama kinnituse rikkumisest. Samast

punktist tuleneb täiendavalt, et (i) hageja pidi teavitama müüjaid kinnituste rikkumisest ka

siis, kui kinnituste rikkumisega seoses ei ole kahju tekkinud või kahju tekkimine on

tõenäoline või võimalik tulevikus ning (ii) eelmärgitud tähtaja jooksul teate esitamata

jätmise korral ei vastuta müüjad kinnituste rikkumise eest ning hageja minetab õiguse

kinnituste rikkumisele tugineda. Müügilepingu p 8.3 viimasest lausest tuleneb üheselt, et

sättes viidatud 14-päevase tähtaja näol on tegemist õigust lõpetava tähtajaga, st tähtaja

eiramise korral ei ole hagejal hiljem enam õigust kinnituste rikkumisele tuginedes kostjatelt

kahju hüvitamist nõuda. Müügilepingu p-dest 15.1-15.4 tulenevalt pidi hageja p-s 8.3

viidatud teate (i) esitama kirjalikus vormis, (ii) kostjatele üle andma kas isiklikult, saatma

kulleriga või e-postiga p-s 15.3 märgitud kostjate kontaktandmetele (millisel juhul loeti

teade edastatuks üksnes juhul, kui adressaat kinnitab e-kirja kättesaamist, ja (iii) saatma

eraldi igale konkreetsele kostjale (müüjale). Kostjad rõhutavad, et hageja pidi igal juhul

kõigi hagi esemeks olevate kahjunõuete puhul kinnituste väidetavast rikkumisest teada

saama juba oluliselt varem, kui 14 päeva jooksul enne hagi esitamist. Seetõttu ei saa ka

hagiavaldust ennast mingil juhul käsitada tähtaegse teatena müügilepingu p 8.3 mõttes.

Hageja viis enne müügilepingu sõlmimist läbi põhjaliku Auditi – hagi esemeks olevate

kahjunõuete rahuldamine on seetõttu välistatud. Hageja ei väida, et hageja ei saanud Auditit

soovitud mahus läbi viia ning, et kostjad jätsid hagejale üle andmata viimase küsitud

dokumendid ja/või teabe. Vastupidi, müügilepingu p-s 7.11.6 kinnitas hageja sõnaselgelt, et

(i) sai teostada Auditi mahus, milles ta seda läbi viia soovis, (ii) ta on avaldanud müüjatele

kõik Auditi käigus tuvastatud negatiivsed leiud ja (iii) kõik negatiivsed leiud lahendati

müügilepingu tekstis hagejale sobival viisil. Olukorras, kus hageja teostas põhjaliku Auditi

ning kinnitab sõnaselgelt, et kõik küsimused (sh raamatupidamist ja finantsnäitajaid

puudutavad) lahendati hagejale sobivalt müügilepingus, ei saa kostjad olla rikkunud hagis

viidatud (raamatupidamisalaseid) kinnitusi. Järelikult puudub juba kostjate poolne

kohustuse rikkumine kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohane kahjunõude primaarne

eeldus. Samuti on eeltoodut arvestades ilmne, et kostjad ei vastuta hageja poolt

etteheidetavate rikkumiste eest. Nii tuleneb müügilepingu p-st 8.1.2, et hagejal ei ole õigust

nõuda kinnituste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, kui rikkumise aluseks olev

asjaolu oli kostjate poolt mõistlikult avaldatud enne müügilepingu sõlmimist, sh kui selline

asjaolu oli mõistlikult avaldatud Auditi käigus või kättesaadav avalikest registritest. Kostjad

on seisukohal, et kostjad ei ole müügilepingut rikkunud ega vastuta väidetavate rikkumiste

eest.

Kostjad on ka seisukohal, et kostjad ei ole rikkunud ka lepingueelsetest läbirääkimistest

tulenevaid kohustusi (VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenev tõe- ja teavitamiskohustust). Kostjad

ei

andnud

hagejale

lepingueelsete

läbirääkimiste

käigus

ebaõigeid

kinnitusi.

Teavitamiskohustuse osas rõhutavad kostjad veelkord, et hageja viis enne müügilepingu

sõlmimist läbi XxxxOÜ juriidilise, ärilise ja finantsauditi. VÕS § 14 lg 2 kontekstis tuleb

arvestada, et hageja näol on tegemist äriühingu ja professionaalse turuosalisega, kes pealegi

kaasas Auditi teostamisele täiendavalt professionaalsed finants- ja juriidilised nõustajad.

Kostjad andsid hagejale üle kogu asjakohase raamatupidamisdokumentatsiooni. Samuti

kohustus hageja müügilepingu p-de 7.3 ja 7.11.6 järgi analüüsima Auditi käigus avalikest

registritest (sh äriregistrist) kättesaadavat teavet. Hageja kinnitas müügilepingu p-s 7.11.6

expressis verbis, et sai (i) Auditi läbi viia soovitud mahus ja (ii) kõik negatiivsed leiud

lahendati müügilepingus hagejale sobival viisil. Sellises olukorras ei saa kuidagi väita, et

kostjad rikkusid hageja suhtes tõe- ja/või teavitamiskohustust.

Kostjad leiavad kokkuvõtvalt, et hagi esemeks olevad kahju hüvitamise nõuded on alusetud.

Hagi tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei

kuulu.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

7. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning müügilepingu

puhul peab VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama ostjale üleantav asi

lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 järgi lepingutingimustele, kui asjal

ei ole kokkulepitud omadusi ja kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi

teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal

teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS §

217 lg 6 kohaselt õiguse müümisel, mis annab ostjale õiguse asja vallata, peab müüja andma

ostjale asja üle puudusteta; nimetatud lõige täpsustab sama paragrahvi lõigetes 1,2 ja 4

sätestatud põhimõtteid juhul, kui müügilepingu objektiks on õigus. Kui müüja annab ostjale

üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust

kohaselt täitnud ning on VÕS § 100 tähenduses müügilepingut rikkunud. VÕS § 218 lg 1

esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sellisel juhul saab ostja kasutada lepingutingimustele

mittevastava asja üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab ostja

nõuda müüjalt lepingu kohast täitmist VÕS § 222 järgi, kuid lepingu olulise rikkumise või

täitmise tähtaja möödumise korral saab ostja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist

VÕS §-de 115 ja 225 alusel, arvestades VÕS §-s 127 sätestatut. Sellise kahju hüvitamise

nõude peamiseks eesmärgiks on hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja

lepingutingimustele mittevastavusest tingitud puudustega asja väärtuse vahe. Arvestades

ülalmärgitut, saab ostja esitada müüja vastu kahju hüvitamise nõude, kui müüdud asi ei vasta

lepingutingimustele. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust

teadis või pidi teadma. Lisaks on VÕS §-s 14 esitatud lepingueelsete läbirääkimiste

regulatsioon. Riigikohus on selgitanud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub

alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena,

mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba

enne lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu 18. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14,

p 12; 19. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14). Lisaks reguleerib

lepingueelsetel läbirääkimistel tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 95 (vt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 15).

TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas

asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise

poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende

andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

8. Käesolevas asjas on müügilepingu esemeks osaühingu osa. Asja müügi kohta sätestatut

kohaldatakse VÕS § 208 lg 3 järgi mh ka õiguse ja muu eseme müügile, kui seadusest ei

tulene teisiti ja see pole vastuolus eseme olemusega. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks ka

õigused. Õiguste hulka kuulub ka õigus osale. Kuna asja müügi kohta sätestatut

kohaldatakse VÕS § 208 lg 3 järgi ka osa müügi korral, on ka lepingutingimustele

mittevastava osa üleandmise korral ostjal samad õiguskaitsevahendid nagu eespool

märgitud. Osa lepingutingimustele vastavust hinnates tuleb hinnata, kas müüdud osa vastab

lepingutingimustele, ning üldjuhul ei saa lähtuda osaühingu ega selle kaudu tegutseva

ettevõtte omadustest. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et osaluse müümisel ei saa

müügiesemeks olevat osalust üldjuhul samastada äriühingu majandatava ettevõttega, st

omistada müüdavale osalusele lepingutingimustele vastavust hinnates äriühingu ettevõtte

omadusi. Seega ei saa osaluse müümisel üldjuhul hinnata müüdud osa lepingutingimustele

mittevastavuse raames ka äriühingu majanduslikku seisundit. Teisiti on aga olukord

enamusosaluse müümisel, millega kaasneb kontroll äriühingu majandustegevuse üle. Kui

osalust võõrandades võõrandatakse ka äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu

äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata

neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel (vt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 14).

9. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude ning kahju nõude esitamisel

tuginenud sellele, et kostjad on lepingus ja lepingu sõlmimisele eelnevalt andnud

võõrandatava osaluse raamatupidamisliku ja varalise seisundi osas valekinnitusi ning on

kajastanud bilansis mitmeid ridasid selliselt, et hagejal jäi ebaõige arusaam XxxxOÜ osaluse

väärtusest. Kostjad on seisukohal, et nad ei ole müügilepingut rikkunud ning ei ole rikkunud

ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi.

10. Käesolevas asjas hageja poolt esile toodud ja kostja poolt vaidlustamata asjaolude kohaselt

sõlmisid kostjad kui müüjad ning hageja kui ostja ning teised käesolevasse vaidlusesse

mittepuutuvad osapooled 27.10.2014 XxxxOÜ ja XxxxOÜ 100% osade müügilepingu

(edaspidi leping; leping koos lisadega, tl 8-58 I kd). Lepingut muudeti 09.01.2015.a.

kokkuleppega (tl 59-65 I kd), mis käesolevas vaidluses relevantsust ei oma. Müügilepingu

esemeks on osaühingute osad, mis on kantud EVK-sse (tl 3-6, 9 III kd). Vaidlustamata

asjaolu kohaselt hõlmas leping muuhulgas järgmisi müügitehinguid: 1) kostja 1 ehk

XxxxOÜ müüs hagejale XxxxOÜ ühe osaluse nimiväärtusega 2106 eurot; 2) kostja 2 ehk

XxxxOÜ müüs hagejale XxxxOÜ ühe osaluse nimiväärtusega 288 eurot; 3) kostja 3 ehk

Xxxx OÜ müüs hagejale XxxxOÜ ühe osaluse nimiväärtusega 288 eurot (vt lepingu punkt

2.1.,tl 14 I kd; lepingu lisa nr 1, tl 32-33 I kd ja kokkulepe, tl 59-65 I kd). Pooltel puudub

vaidlus, et lepingu täitmine viidi lõpule 13.01.2015 ehk, et leping täideti 13.01.2015. Pooled

ei vaidle ka selle üle, et leping kehtib, sh on kehtivad kõik lepingu punktid ja lisad. Pooled

ei ole esile toonud asjaolusid, et mõni lepingu punkt piiraks lepingupoolt ebamõistlikult.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on lepingus ja lepingu sõlmimisele eelnevalt andnud

võõrandatava osaluse raamatupidamisliku ja varalise seisundi osas valekinnitusi, so kas

kostjad on lepingut rikkunud; kas hageja saab lepingu rikkumisele tugineda ning kahju

ulatuse üle.

12. Tuvastatud on, et lepingu p 1.1. kohaselt on „andmeruumi teave“ (sh „avalikustatud

dokumendid“) nimekiri dokumentidest, mis on tehtud ostjale kättesaadavaks tehingueelse

analüüsi (Due Dilligence, mille kohta kostjad on avaldanud tõlkeks „audit“, kostjate vastuse

p-s 2.3.4., tl 123 II kd; kohtu märkus, allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Due_diligence

annab mõistele seletuse „Nõuetekohane hoolsus on ettevõtja või isiku uurimine enne lepingu

allkirjastamist või teatava hooldustasemega toimingut. Mõiste "nõuetekohane hoolsus"

tähendab "vajalikku ettevaatlikkust" või "mõistlikku hoolt" üldises kasutuses. Nõuete

hoolduse protsess (raamistik) jaguneb erinevateks audititeks), käigus, mis on loeteletud lisas

6 ning müüja poolt või tema nimel edastatud dokumendid ja kirjalikult antud vastused

kõigile ostja ja tema nõustajate küsimustele ja teabesoovidele ning „avalikustatud teave“ on

faktid, asjaolud või muu teave, mis on avaldatud täielikult, ausalt ja selgelt sellisel viisil ja

sellise täpsuse ja üksikasjalikkusega, mis võimaldab mõistlikul ostjal võtta vastu

informeeritud hinnangu asjaomase fakti, asjaolu või muu teabe ning selle olemuse ja mõju

kohta. Hageja ei ole väitnud, et kostjad ei ole hagejale andnud andmeruumi teavet, so

XxxxOÜ ja XxxxOÜ auditeerimiseks esitatud dokumente (so lepingu lisa 6, tl 53-54 I kd).

Tuvastatud on, et lepingu punkti 7.1. kohaselt andsid kõik müüjad ostjale lepingu lisas 3

loetletud kinnitused, kusjuures müüjad avaldasid, et teadvustavad, et ostja sõlmib käesoleva

lepingu tuginedes kõigile müüjate kinnitustele, eeldades, et nimetatud kinnitused on tõesed,

õiged ega ole eksitavad ning ei ole antud kavatsusega kallutada ostjat käesolevat lepingut

sõlmima. Lepingu p 7.2. kohaselt on müüjate poolt antavad kinnitused piiratud lepingu lisas

nr 3 toodud kinnitustega ning müüjad ei anna ostjale mis tahes muid kinnitusi ja ostjal ei ole

õigust tugineda mis tahes muudele kinnitustele mistahes õiguskaitsevahendite kasutamise

eesmärgil. Lepingu p 7.3. kohaselt nähtub, et müüjate poolt kinnituste andmisel eeldavad

müüjad, et ostja on due dilligence tegemisel tavapärase põhjalikkusega analüüsinud kõiki

fakte, asjaolusid ja informatsiooni, mis on avaldatud avalikustatud dokumentides ja

avalikustatud teabes ning mis oli ostjale Kinnistusraamatust, Kaubamärgiregistrist,

Majandustegevuse registrist, Äriregistrist ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrist kättesaadav.

Hageja ei ole väitnud, et talle ei oleks olnud kättesaadav informatsioon müügieseme kohta

Kinnistusraamatust, Kaubamärgiregistrist, Majandustegevuse registrist, Äriregistrist ja Eesti

Väärtpaberite Keskregistrist. Lepingu p-s 7.11.6. on sätestatud, et ostja on viinud enne

käesoleva lepingu sõlmimist läbi professionaalsete finants- ja õigusnõustajate kaasabil

äriühingute juriidilise, ärilise ja finantsilise auditi lähtudes müüja poolt esitatud

dokumentatsioonist ja informatsioonist (Andmeruumi teave ja Avalikustatud teave) ning

punktis 7.3. nimetatud avalikest registritest kättesaadavatest andmetest. Ostja kinnitab, et ta

sai äriühingu auditi teostada mahus, milles ta seda läbi viia soovis, on müüjatele avaldanud

kõik auditi käigus tuvastatud negatiivsed leiud ning need on lepingu tekstis lahendatud

ostjale sobival viisil. Lepingu p 7.4. kohaselt loetakse kinnitused kehtivaks nii lepingu

sõlmimise hetkel kui ka tehingu täitmise päeval. Hageja tugineb lepingu p-le 7.1. ja lepingu

lisa 3 p-le 4, milles müüjad ehk kostjad on andnud kinnitused raamatupidamisaruannete ja

dokumentatsiooni kohta (kohtuistungil, tl 48p III kd). Lepingu lisa 3 („Kinnitused“) p 4.1.

kohaselt annavad raamatupidamisaruanded (mille koopia sisaldub Avalikustatud

dokumentides) tõese ja õige ülevaate äriühingu finantsseisundist, maksejõulisusest,

varadest, kohustustest, likviidsusest, rahavoogudest ja olukorrast bilansipäeva seisuga

(lepingu p 1.1. kohaselt on „Bilansipäev“31.12.2013) ning äriühingu nimetatud kuupäeval

lõppenud majandusaasta kasumist (kahjumist). On koostatud ja auditeeritud vastavalt

kõigile kohaldatavatele õigusaktidele ja raamatupidamisstandarditele ning heale

raamatupidamistavale, need on koostatud lähtudes alustest ja põhimõtetest, mis on

kooskõlas nende aluste ja põhimõtetega, mida on kasutatud bilansipäevaga lõppenud

majandusaastale

eelnenud

majandusaasta

auditeeritud

kohustuslike

raamatupidamisaruannete

koostamiseks.

Äriühingule

kohaldatavad

Raamatupidamisstandardid vastavad täielikult kohaldatavatele õigusaktidele ja kohalikule

raamatupidamistavale. Lepingu lisa 3 p 4.2. sätestab, et äriühingul puuduvad mistahes

olulised tingimuslikud või tingimusteta rahalised või muud kohustused, mis tulenevad

bilansipäeva aset leidnud sündmustest, mida ei ole raamatupidamisaruannetes selgelt

identifitseeritud ja kajastatud või mille kohta ei ole raamatupidamisaruannetes tehtud

eraldisi, tingimusel, et need on kajastatud raamatupidamisaruannetes bilansipäeva seisuga

vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele (tl 39- 47 I kd). Lepingu ja lepingu lisade alusel on

võimalik teha järeldus, et kostjad on andnud kinnitused selle kohta, et äriühingu

finantsseisundit kajastavad raamatupidamisaruanded ja dokumentatsioon on tõesed ning on

koostatud

vastavalt

õigusaktidele,

raamatupidamisstandarditele

ja

heale

raamatupidamistavale, samas lähtudes eeldusest, et hageja on due dilligence tegemisel

tavapärase põhjalikkusega analüüsinud kõiki dokumente ja teavet. Kohtu hinnangul on

tuvastatud, et äriühingu raamatupidamises esinesid audiitori selgitavas kirjas esitatud

puudujäägid (tl 101-103 I kd), mis on lisaks tõendatud majandusaasta aruannete (tl 66-80,

81-100 I kd), hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste (tl 47 III kd) ja kaudselt ka

hageja seadusliku esindaja kirjaga (tl 161-164 II kd). Kostjad ei ole ümber lükanud asjaolu,

et ärihingu raamatupidamise aruannetes olid audiitori kirjas avaldatud puudujäägid. Seega,

saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostjate antud kinnitused ei olnud tõesed.

Tulenevalt raamatupidamise seadusest tuleb kajastada äriühingu majandusaasta aruannetes

tegelikkusele vastavaid andmeid, st aruannetes kajastatud andmed peavad oleme õiged.

13. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

VÕS § 14 lg 2, et kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu

sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel

poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, millest

teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 14 lg 2 järgi on

teatamiskohustus nii lepingueelseid läbirääkimisi pidaval kui ka muul viisil lepingu

sõlmimist ettevalmistaval isikul. Lepingu p 8.1.2. kohaselt ei ole ostja õigustatud nõudma

müüjate kinnituste rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist, kui rikkumise aluseks olev

asjaolu on müüjate poolt mõistlikult avaldatud enne lepingu sõlmimist, sh kui selline asjaolu

oli mõistlikult avaldatud ostjale Andmeruumi teabe või Avalikustatud teabena, oli

kättesaadav registritest. „Mõistlikult avaldatud“ tähendab käesoleva lepingu tähenduses

olukorda, kus müüja on avaldanud ostjale müüja poolt antavat kinnitust piirava faktilise

asjaolu sellise detailsusega ja sellisel arusaadaval viisil, et see võimaldaks mõistlikul ostjal

samas olukorras hinnata vastavat asjaolu ning selle mõju müüja kinnitusele. Vaidlust ei ole

selles, et enne müügitehingut pidasid pooled läbirääkimisi kaasates nõustajaid ning läbi viidi

ka müügieelne analüüs äriühingute finants-ja muude näitajate osas. Vaidlust ei ole ka selles

et hageja puhul oli tegemist nn strateegilise ostjaga, st valdkonna kompetentsi omava

ostjaga. Eeltoodut kinnitab nii tunnistaja Xxxxkui ka hageja seaduslik esindaja ise, kelle

ütluste kohaselt see, mis kostja tunnistaja ütles vastab kõik tõele (tl 46, 47 III kd). Ka poolte

e-kirjavahetusest (tl 131-135, 136, 137-139, 140-145, 146-148 II kd) nähtub asjaolu, et

pooled arutasid põhjalikult tehingu tingimusi enne lepingu sõlmimist. Lisaks on hageja

lepingus kinnitanud, et ta on viinud enne lepingu sõlmimist läbi professionaalsete finants-

ja õigusnõustajate kaasabil äriühingute juriidilise, ärilise ja finantsilise auditi ja saanud auditi

teostada mahus, milles ta seda läbi viia soovis, on müüjatele avaldanud kõik auditi käigus

tuvastatud negatiivsed leiud ning need on lepingu tekstis lahendatud ostjale sobival viisil

(lepingu p 7.11.6). Hageja ei väida, et ta ei saanud auditit soovitud mahus läbi viia ning, et

kostjad jätsid hagejale üle andmata viimase küsitud dokumendid ja/või teabe. Lepingu

punktist 7.11.6. järeldub, et hageja tutvus kogu vajaliku raamatupidamisdokumentatsiooniga

ning kõik raamatupidamist (ja xxxx finantsnäitajaid) puudutavad küsimused lahendati

hageja jaoks sobival viisil müügilepingus. See, et hagejale anti auditi läbiviimiseks üle kogu

asjakohane raamatupidamisdokumentatsioon, nähtub ka müügilepingu lisast nr 6 (tl 53-54 I

kd). Selle üle pooltel vaidlus puudub. Samuti olid hagejale kättesaadavad andmed ja teave

avalikest registritest (sh äriregistrist). Seega, sai hageja teavet selles ulatuses, mida hageja

oluliseks pidas ning teavitamiskohustuse rikkumist kostjatele süüks panna ei saa.

Pooled on tõlgendanud lepingus olevat sõna „audit“ erinevalt. Audit ehk auditeering ehk

auditeerimine on süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine

ja hindamine, mille käigus uuritakse organisatsiooni, projekti, isikut, ettevõtet või toodet.

Auditi eesmärk on teha kindlaks uuritava objekti vastavus nõutavatele kriteeriumidele

(allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Audit). Seega on auditeerimise käigus võimalik teha

kindlaks ka müügieseme vastavus lepingutingimustele. Lepingus on avaldatud ka sõnaühend

“Due Dilligence“, mille seletus on esitatud eespool. Sõna „audit“ ja sõnaühendit „Due

Dilligence“ koos hinnates, asub kohus seisukohale, et hageja viis lepingu sõlmimise eelselt

läbi äriühingu auditi, mille käigus oli võimalik tuvastada müügieseme lepingutingimustele

mittevastavus, käesoleval juhul äriühingu raamatupidamise aruannete puudujäägid. Seda

seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja puhul oli tegemist professionaalse ostjaga

(turuosalisega) ning auditi tegemiseks olid hagejal kaasatud professionaalsed finants- ja

juriidilised nõustajad. Hageja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustes selgitanud, et

„Ostja poolt esitatud pakkumiste ja selle alusel koostatud eellepingu üheks tingimuseks oli

üldistava ostueelse analüüsi läbiviimine ehk „red flag“, milline analüüs erineb auditist

põhimõtteliselt, so kui auditi sisuks on ettevõtte finantsilise, juriidilise, tehnilise ja

maksualase andmete põhjalik analüüs, millega tavaliselt ostja võtab ka vastutuse, et ta on

saanud kõik andmed kätte ja on sel viisil saanud võimaluse neid leidusid kajastada

ostupakkumiste tingimustes, siis „red flag“ ostuanalüüs seevastu keskendub kõige

olulisemate andmete analüüsile, kusjuures analüüsitakse ainult müüjate poolt ostjale

edastatud andmeid ja ostja ei kontrolli edastatud andmete õigsust.“ (tl 47 III kd). Hageja

seaduslik esindaja on oma ütlustes viidanud ka poolte vahel allakirjutatud kavatsuste kirjale

ja selle punktile 3.3, kus on kokku lepitud, et ostja teeb „red flag“ ostuanalüüsi, mitte auditi

(tl 47 III kd). Tunnistaja Xxxxon kinnitanud, et kavatsuste kirjaga olen kursis, see edastati

omanikele, kes selle allkirjastasid. Olin kursis, et kavatsuste kirjas oli kokkulepitud „red

flag“ süsteemis, see tähendab, et kui ostja viib läbi auditi ja selle käigus selgub, et on oluline

puudujääk, siis lõpetatakse audit ära ja müügi läbirääkimised katkevad (tl 46pöördel III kd).

Seega, on isikuliste tõendite alusel võimalik asuda sisukohale, et äriühingu audit tehti nn

„red flag“ analüüsina (kuigi dokumentaalset tõendit, so nn kavatsuste kirja kohtule esitatud

ei ole), mis ei tähenda seda, et hagejal kui professionaalsel ostjal ei oleks olnud võimalik

enne lepingu sõlmimist läbi viia auditit sellises mahus, et tuvastada võimalikud vead

raamatupidamise aruannetes enne lepingu sõlmimist. Ei ole tuvastatud, et kostjad seda oleks

takistanud.

14. Seega asub kohus seisukohale, et hageja pidi lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele

mittevastavust teadma, mistõttu ei vastuta kostjad asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest VÕS § 218 lg 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Muid poolte

seisukohti ja vastuväiteid kohus seetõttu ei analüüsi.

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda.

Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 4

sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik