1-07-8278/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-07-8278

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2009.a Asja number 1-07-8278 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Kaitsja Alar Häidberg

Karl Saavo Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

Süüdimõistetu Z.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu Z.S, isikukood xxx, viibib Tartu Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Mitte vabastada Z.S ennetähtaegselt.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetule hakkab 10- päevane kaebetähtaeg kulgema kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast alates.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Z.S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.06.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8278 KarS § 320 lg 1, § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks on talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg s.o 6 päeva loetud kantud karistuseks, kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 24

päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui Z.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel katseajaks määratud kohustuse tasuda tema poolt tekitud kahju katteks 40816,76 krooni,

2

tasudes igakuiselt 20. kuupäevaks alates 20.07.2007.a vähemalt 1200 krooni.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Z.S Tartu Maakohtu

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 05.07.2007.a. Tartu Maakohus pööras 31.03.2008.a määrusega täitmisele Tartu Maakohtu 28.06.2007.a

otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust alates 14.03.2008.a. Kohtumäärus jõustus 19.05.2008.a.

Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud Z.S-i ennetähtaegset vabanemist. Z.S ja tema kaitsja taotlesid ennetähtaegset vabanemist. Z.S seletas, et rohkem kuritegusid toime ei pane.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Z.S-i ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib

kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus

kuud. Z.S on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva.

Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Z.S ennetähtaegset vabastamist, kuna Z.S on näidanud tema käitumiskontrollile allutamisel 2007.a üles suutmatust ja tahtmatust

teha kriminaalhooldajaga koostööd, andes teadlikult valesid ütlusi ja jättes täitmata kohtu

poolt määratud kohustuse. Z.S esines impulsiivset käitumist, ebaefektiivseid probleemilahendusi ja puudulikku mõtlemist oma tegude tagajärgedele. Eeltoodut tõendavad lühiajalised töösuhted, pidevad majanduslikud raskused ja ebastabiilne elukorraldus. Tartu Vangla hinnangul esinevad Z.S prosotsiaalsed väärtushinnangud (pere, töö,

kahjude hüvitamine). Kinnipeetava probleemilahendusoskused on kehvapoolsed, millele viitavada pidevad majanduslikud raskused, kuritegude laad, käitumine kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav kaldub tegutsema tagajärgi põhjalikult analüüsimata ja on enda käitumist sageli

pidanud kahetsema. Kinnipeetaval on madal stressitaluvus, mille tagajärjel võib reageerida ennastkahjustavalt.

Vangistuse kandmise ajal ei ole Z.S distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse kandmise ajal Z.S põgenes, töötades järelevalveta väljaspool vangla territooriumit. Talle on esitatud süüdistus KarS § 329 järgi.

Z.S on kriminaalkorras karistatud ühel korral, omastamiste, kelmuste ja valeütluste andmise eest.

Z.S-i kuritegusid (teiste isikute vara väljapetmine ja omastamine),

kriminaalhoolduse kulgemist (rahaliste nõuete mittetasumine ja korduv valeandmete

esitamine kriminaalhooldajale ja kohtule summade tasumise kohta) ning käitumist vanglas (vangistuse kandmiselt põgenemine) iseloomustab alaline ebausaldusväärsus. Kohtul ei ole käesoleval ajal usku, et Z.S edaspidi suudaks hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Nähtuvalt kohtuotsusest, kohtumäärusest karistuse täitmisele pööramise kohta ja

3 kriminaalhooldaja ettekandest oli võõra vara enda huvides kasutamine Z.S-i elustiil.

Võõrast varast elatas ta ennast ja oma peret. Z.S puuduvad vajalikud oskused

sissetuleku seaduskuulekal viisil saamiseks. Ka on tema töökogemus vähene ja

probleemilahendusoskused puudulikud. Eeltoodud põhjustel tuleb Z.S jätta vabastamata.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik