1-16-4837/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4837 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 2. augusti 2017 määrus Argo Jurjevi (ik 38111156032) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu Argo Jurjev, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 2. augusti 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 01.06.2016 otsusega tunnistati Argo Jurjev süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. Lisaks mõisteti A. Jurjev süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust võrra ning A. Jurjevile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 25.02.2016 ja lõpp 25.02.2020.

2. Tartu Vangla esitas 20.06.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Jurjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 02.08.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul esinevad formaalsed alused A. Jurjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks.

4. Maakohus leiab, et A. Jurjevi puhul tuleb positiivsete asjaoludena märkida taasühiskonnastavates tegevustes osalemise ja distsiplinaarkaristuste puudumise vangistuse jooksul ning vabanemise korral elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu.

5. Negatiivse asjaoluna tuleb arvestada, et A. Jurjev on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on A. Jurjevi puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 53% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61 %. Märkimist väärib ka asjaolu, et kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud A. Jurjev läbinud sõltuvuse rehabilitatsiooni programmi, mille läbimine looks edaspidiselt eelduse isiku seaduskuulekaks käitumiseks.

6. Maakohus leidis, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Arvestades kogumis süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse ajal ja eeldatavat käitumist vabaduses, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua ennetähtaega karistusest vabastamine, ei ole süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine piisavalt põhjendatud ja A. Jurjev tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Jurjev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on paljudes asjades eksinud. Maakohus on märkinud, et A. Jurjev on kriminaalkorras karistatud kümnel korral (millest kuus on arhiveeritud). Olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole lubatud neile andmetele ka kohtumääruses tugineda (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9).

8. Samuti ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistuse ära kandmine on pigem reegel. Käesolevalt selliseid erandlike asjaolusid, mis vabastamist võimaldaksid, kohtu arvates ei esine. Selliseid väited ei pea A. Jurjevi arvates paika ja on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-12-17. A. Jurjev on täitnud kõik eesmärgid ja käitunud eeskujulikult.

9. A. Jurjev on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Vihajuhtimine“ ja osalenud „Tagasilanguse ennetamise tugigrupis“, osalenud tööhõives majandustöölisena ning omandanud puhastusteenindaja eriala. A. Jurjev on täitnud kõik nõuded ennetähtaegseks vabanemiseks ning näidanud suurt motivatsiooni ja tahet elada seaduskuulekalt. Vabanemise korral on tal olemas tugev ja toetav keskkond. Ennetähtaegne vabastamine järelevalve alla on mõistlik jätk ning aitab kaasa eesmärkide täideviimisele. A. Jurjevil on läbimata vaid üks sotsiaalprogramm, mida on võimalik läbida ka vabaduses.

Ringkonnakohtu järeldused

10. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Jurjevit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

11. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohtu määruses esinevad kaebuses toodud kaalutlusvead. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et maakohus on oma määruses tuginenud A. Jurjevi arhiveeritud karistustele. Nimelt on maakohus määruse sissejuhatavas osas küll märkinud, et A. Jurjevit on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, kuid kuus neist on arhiveeritud karistused.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud kogumina arvesse nii A. Jurjevit positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei kaalu A. Jurjevit positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivseid, missuguse järeldusega nõustub täielikult ka ringkonnakohus.

13. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et A. Jurjevi varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning tema isik toovad käesoleval juhul kaasa kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata jätmise. A. Jurjev omab nelja kehtivat kriminaalkaristust ning kannab kolmandat vabadusekaotuslikku karistust. Käesoleval ajal kannab ta karistust ähvardamise, süütamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Ka varasemalt on ta probleemide lahendamiseks toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. A. Jurjevi poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et teda on üritatud korduvalt läbi erinevate kriminaalkaristuste läbi õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult - A. Jurjev on kuritegusid toime pannud ka ajal, mil ta oli kohtuotsuse alusel kriminaalhooldusele määratud.

14. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et A. Jurjevi isik ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. Isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et A. Jurjev suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.

15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.08.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas