1-09-7924/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Määruse teinud kohus Viru Maakohtu KohtlaJärve Kohtumaja Määruse tegemise aeg, koht 10. juunil 2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-7924 (04942300008) Kohtunik Anu Ernits Kohtuistungi sekretär Marge Ojaäär Kriminaalasi OÜ Vikoond süüdistuses KarS § 356 lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav OÜ Vikoond(pankrotis), registrikood 10578349, asukoht xxx, esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202, § 274 lg 5, kohus MÄÄRAS: Lõpetada kriminaalmenetlus OÜ Vikoond süüdistuses KarS § 356 lg 3 järgi KrMS § 202 lg 1

alusel. Kriminaalmenetluse kulu-määratud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu 1209,50 krooni - jätta riigi kanda. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja põhjendus.

Süüdistus. , olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes nii K.M iseenda kui ka juriidilise isiku OÜ Vikoond huvides eesmärgiga täita rahalisi kohustusi ja saada tulu, omandas maaüksusi kui füüsiline isik, kuid tasus nende eest OÜ Vikoond arvelt, kavandas maaüksustel metsaraided, palkas selleks tööjõudu kas omaenda firmast OÜ Vikoond või mujalt,

muretses vajalikku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised raiemahu kohta,

korraldas OÜ Vikoond nimelt puidu müügi. K.M edastas

metsateatised

Keskkonnainspektsiooni, kuid peale Keskkonnainspektsiooni poolt raiete osalist või täielikku

keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raided teostada, kusjuures raide mahtu ületati. Oma tegevusega rikkus Metsaseaduse § 13 lg 2; § 13 lg 4 p 1; § 17 lg 2; § 17 lg 3; § 20 lg 1; § 23 lg 1; § 23 lg 5; § 23 lg 9 ja § 24 lg 2 p 3; § 30 lg 5 p 1, Metsakaitse eeskirja p 2 nõudeid, raiudes puid Metsaseaduses keelatud viisil.

K.M, olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes juriidilise isiku huvides,

xxx xxx vallas xxx küla maaüksusel xxx eraldustel 1, 4 ja 5 pani ajavahemikus 01.05.2003. kuni

30.09.2003.a vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raide keskseks

figuuriks, kes määras ära raieliigi ja –koha, saatis metsa lõikama töölised, tellis metsamaterjali väljaveo ning realiseeris materjali. 05.08.2003. K.M esitas Keskkonnateenistusele metsateatise nr 10693, milles oli ära näidatud raide alaks eraldused nr 1 ja 2. Keskkonnateenistus keelas 18.08.2003 raide eraldises 2 ja osaliselt eraldises 1, kuna puistu vanus ei vastanud nõuetele. K.M eiras Metsaseaduse § 23 lg 1, mille

kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal ning

Metsaseaduse § 23 lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala

jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Ebaseadusliku raie käigus

rikuti Metsaseaduse § 17 lg 2 nõudeid, mille kohaselt harvendusraiet tohib teha metsas, mille

keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast

suurem. Samuti ei täidetud Keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr. 39 kehtestatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“.

Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse

hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraiel ei peeta kinni

lubatud raievanusest, liitumisajast, raieviisist või raieajast või raiutakse metsa kohas, kus raie on keelatud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide

rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on 1 ruutmeetri 61-70 aastase

männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.1 raiekohal

pindalaga 1,26 ha

raiuti rohkem 20,1 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse

eraldusel nr.1 looduskeskkonnale kahju summas 189 945 krooni. (1,26 ha x 20,1 m2

/ha x 7500 krooni)

1 ha 61-70 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.4 raiekohal pindalaga 0,15 ha raiuti rohkem 18,9 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.4 looduskeskkonnale kahju summas 21 262,50 krooni. (0,15 ha x 18,9 m2/ha x 7500 krooni)

1 ha 61-70 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.5 raiekohal pindalaga 0,65 ha raiuti rohkem 20,8 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.5 looduskeskkonnale kahju summas 100 912,50 krooni. (0,65 ha x 20,7 m2/ha x 7500 krooni) Ebaseadusliku raiega on maaüksusel xxx tekitatud kahju summas 312 120 krooni.

Peale selle K.M, olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes juriidilise isiku huvides, xxx xxx vallas xxx küla lähistel asuval maaüksusel xxx eraldustel 2, 3, 4, 8, 15, 17,

18, 21, 22, 23 ja 24, ajavahemikul detsember 2003.a kuni 14. jaanuar 2004.a pani vahendlikult

toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raide keskseks figuuriks, kes määras ära

raieliigi ja –koha, saatis metsa lõikama töölised, tellis metsamaterjali väljaveo ning realiseeris materjali. 07.07.2003. K.M esitas Keskkonnateenistusele metsateatise nr 10649, milles oli ära näidatud

raide alaks eraldused nr 2,14,15,20,4,17,21,22,24 ja 10.04.2003 metsateatise nr 10445, milles oli näidatud raide alaks eraldused nr 1,31,6. Keskkonnateenistus keelas 15.07.2003 raide, kuna pooleli oli eelmise raidega tekitatud kahju uurimine ning liskas on eraldistel 4,17,21,22,24 puistu liiga noor.

K.M eiras Metsaseaduse § 23 lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu

asukohajärgse keskkonnateenistuse loal ning Metsaseaduse § 23 lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust.

Eraldusel nr. 2, 3 ja 15 ei peetud kinni rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest, millega on

rikutud Metsaseaduse § 17 lg 2, mille kohaselt harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmise

diameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Metsaseaduse § 17 lg 3 lähtuvalt on harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestanud keskkonnaminister 01.04.1999.a määrusega nr 39. Eraldusel nr. 4, 8, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24 teostatud raiega on rikutud Metsaseaduse § 20. Eraldustel 18, 22, 23, 24 olid rajatud uued väljaveoteed olemasolevate väljaveoteedega risti, millega on rikutud Metsakaitse eeskirja p 12, so. puidu väljaveoks võib raiuda algveoteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega.

Samuti raie käigus ei ole kinni peetud rinnaspindala ja täiuse alammääradest, millised on

kehtestanud keskkonnaminister 01.04.1999.a määrusega nr 39 ja looduskeskkonnale on selle tagajärjel tekitatud kahju kokku 717 946.25 krooni. Metsaseaduse § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna K.M ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega.

Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse

hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraiel ei peeta kinni lubatud raievanusest.

”Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on:

1 ha 61-70 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.2 raiekohal pindalaga 1,6 ha

raiuti rohkem 7,5 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.2 looduskeskkonnale kahju summas 90 000 krooni.(1,6 ha x 7,5 m2/ha x 7500 krooni)

1 ha 41-50 aastase kasepuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 10 000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.3 raiekohal pindalaga 0,8 ha

raiuti rohkem 3,7 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.3 looduskeskkonnale kahju summas 29 600 krooni.(0,8 ha x 3,7 m2/ha x 10 000 krooni)

1 ha 51-60 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.4 raiekohal pindalaga 2,9 ha

raiuti rohkem 2,3 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.4 looduskeskkonnale kahju summas 50 025 krooni.(2,9 ha x 2,3 m2/ha x 7500 krooni)

1 ha 61-70 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.8 raiekohal pindalaga 0,4 ha

raiuti rohkem 6,9 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.8 looduskeskkonnale kahju summas 20 700 krooni.(0,4 ha x 6,9 m2/ha x 7500 krooni)

1 ha 41-50 aastase kasepuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 10 000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.15 raiekohal pindalaga 1,3 ha

raiuti rohkem 2,5 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.15 looduskeskkonnale kahju summas 32 500 krooni.(1,3 ha x 2,5 m2/ha x 10 000 krooni)

1 ha 51-60 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.17 raiekohal pindalaga 0,9 ha

raiuti rohkem 3,3 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.17 looduskeskkonnale kahju summas 22 275 krooni.(0,9 ha x 3,3 m2/ha x 7500 krooni) 1 ha 41-50 aastase kaasepuistu rinnaspindala 1m2 kahjutasu määr 10 000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.18 raiekohal pindalaga 2,7 ha

raiuti rohkem 2,2 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.18 looduskeskkonnale kahju summas 59 400 krooni.(2,7 ha x 2,2 m2/ha x 10 000 krooni)

1 ha 51-60 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.21 raiekohal pindalaga 2 ha raiuti rohkem 1,2 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.21 looduskeskkonnale kahju summas 18 000 krooni.(2 ha x 1,2 m2/ha x 7500 krooni)

1 ha 51-60 aastase kasepuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.22 raiekohal pindalaga 2,9 ha

raiuti rohkem 2,1 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.22 looduskeskkonnale kahju summas 45 675 krooni.(2,9 ha x 2,1 m2/ha x 7500 krooni)

1 ha 41-50 aastase kasepuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 10 000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.23 raiekohal pindalaga 1,7 ha

raiuti rohkem 4,6 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.23 looduskeskkonnale kahju summas 78 200 krooni.(1,7 ha x 4,6 m2/ha x 10 000 krooni)

1 ha 51-60 aastase kasepuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.24 raiekohal pindalaga 1,8 ha

raiuti rohkem 1,4 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.24 looduskeskkonnale kahju summas 18 900 krooni.(1,8 ha x 1,4 m2/ha x 7500 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel xxx tekitatud kahju summas 465 275 krooni.

Peale selle K.M, olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes juriidilise

isiku huvides, xxx xxx vallas xxx küla lähistel asuval maaüksusel xxx eraldusel 4 ajavahemikus

01.12.2003 a. kuni 27.01.2004 pani vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, olles

ebaseadusliku raide keskseks figuuriks, kes määras ära raieliigi ja –koha, saatis metsa lõikama töölised, tellis metsamaterjali väljaveo ning realiseeris materjali.

K.M esitas 04.12.2004.a Keskkonnateenistusele metsateatise nr. 11123, kus oli märgitud raie

kohaks eraldused nr 1 ja 3, seega puudus viide eraldusele 4. Ebaseadusliku harvendusraiega on

rikutud Metsaseaduse § 17 lg 3, s.o raie käigus ei ole kinni peetud rinnaspindala ja täiuse

alammääradest, millised on kehtestanud keskkonnaminister 01.04.1999.a määrusega nr 39 ja looduskeskkonnale on selle tulemusel tekitatud kahju kokku 40 320 krooni. Metsaseaduse § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna K.M ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega.

Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse

hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraiel ei peeta kinni lubatud raievanusest.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on:

1 ha 51-60 aastase kasepuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.4 raiekohal pindalaga 1,1 ha

raiuti rohkem 6,2 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.4 looduskeskkonnale kahju summas 51 150 krooni.(1,1ha x 6,2 m2/ha x 7500 krooni)

K.M, olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes juriidilise isiku huvides, xxx maakonnas xxx vallas xxx külas maaüksuse xxx kvartali 210 eraldustel 10, augustikuus 2004.a

pani vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raide keskseks figuuriks, kes

määras ära raieliigi ja –koha, saatis metsa lõikama töölised, tellis metsamaterjali väljaveo ning realiseeris materjali.

15.07.2004.a esitas ta Keskkonnateenistusele metsateatise nr. 3230400151, milles näitas raide

kohana eraldused nr 1 ja 2. Metsaraie teostamine keelati 04.08.2004 eraldusel 1, kuna eelmise

lageraide langi kõrvale võib teha uue lageraide pärast kõrvalolevate lageraie lankide uuenemist.

Ebaseadusliku raiega on rikutud Metsaseaduse § 13 lg 2 norme, mis on kehtestanud Keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr 39, vastavalt millele lageraiet on teostatud pindalal 1,3 ha uuenemata raiesmiku kõrvale. Looduskeskkonnale on tekitatud kahju kokku 51714 krooni. Metsaseaduse § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna K.M ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega.

Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse

hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraiel ei peeta kinni lubatud raievanusest.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on: 1 ha 91-100 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2 kahjutasu määr 169.00 krooni. xxx maaüksuse

kvartal 210 eraldustel 10 raiekohal pindalaga 1,30 ha

raiuti rohkem 306 puud, seega tekitati

ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr. 4 looduskeskkonnale kahju summas 51 714,00 krooni. (306 puude arv x 169.00 krooni).

Peale selle K.M, olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes juriidilise isiku huvides, xxx maakonnas xxx vallas xxx küla lähistel asuval maaüksusel xxx eraldustel 11, 12

ja 13, pani vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raide keskseks

figuuriks, kes määras ära raieliigi ja –koha, saatis metsa lõikama töölised, tellis metsamaterjali väljaveo ning realiseeris materjali. Keskkonnainspektsioon avastas ebaseadusliku raide 26.08.2004. 15.07.2004.a esitas K.M Keskkonnateenistus ele metsateatise nr. 3230400127. Metsaraie keelati

03.08.2004.a Keskkonnateenistuse kirjaga, kuna kavandatav sanitaarraie oli toodud kogu terve

kinnistu kohta, samas oli suur osa kinnistust läbi raiutud ja kohati lage, mistõttu on vajalik täpsustada raie teostamise kohta. Ebaseadusliku raiega on rikutud Metsaseaduse § 17 lg 3, vastavalt

millele raie käigus ei ole kinni peetud rinnaspindala ja täiuse alammääradest, millised on

kehtestanud Keskkonnaminister 01.04.1999.a määrusega nr 39 ja looduskeskkonnale on selle tagajärjel tekitatud kahju kokku 105 900 krooni. Metsaseaduse § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna K.M ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega.

Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse

hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraiel ei peeta kinni lubatud raievanusest.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on: 1 ha 41-50 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2 kahjutasu määr 10000 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.11 raiekohal pindalaga 0,3 ha raiuti rohkem 3,7 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.11 looduskeskkonnale kahju summas 11 100 krooni.(0,3ha x 3,7 m2/ha x 10 000 krooni)

1 ha 41-50 aastase kasepuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 10000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.12 raiekohal pindalaga 0,3 ha

raiuti rohkem 1,5 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.12 looduskeskkonnale kahju summas 4500 krooni.(0,3 ha x 1,5 m2/ha x 10 000 krooni)

1 ha 61-70 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.13 raiekohal pindalaga 1,4 ha

raiuti rohkem 8,6 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.13 looduskeskkonnale kahju summas 90 300 krooni.(1,4 ha x 8,6 m2/ha x 7500 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel xxx tekitatud kahju summas 105 900 krooni.

Peale selle K.M, olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes juriidilise

isiku huvides, xxx maakonnas xxx vallas xxx küla maaüksusel xxx eraldustel 10, 11 ja 12

ajavahemikus 28.11.2003.a kuni 08.01.2004.a pani vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raide keskseks figuuriks, kes määras ära raieliigi ja –koha, saatis metsa lõikama töölised, tellis metsamaterjali väljaveo ning realiseeris materjali.

28.11.2003.a esitas K.M Keskkonnateenistusele metsateatise nr. 11101, kavaga teostada lageraie eraldustel 9,10,11,12. 11.12.2003.keelati raie eraldustel 9,10,11. Ebaseadusliku raie käigus eraldustel ei peetud kinni rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest, millega on rikutud Metsaseaduse § 17 lg 2. Metsaseaduse §-st 17 lg 3 lähtuvalt on harvendusraie

tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestatud keskkonnaministri 01. aprilli 1999. a. määrusega nr.39. Rinnaspindala ja täiuse alammääradest mitte kinnipidamisega on loodud eeldused tuulekahju tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning ei ole kooskõlas metsa säästliku majandamise põhimõtetega, millega on rikutud Metsaseaduse § 24 lg 2 p 3.

Ebaseadusliku lageraiega on rikutud Metsaseaduse § 13 lg 4, mille kohaselt nooremale kui saja-

aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie on keelatud;

MS § 23 lg 5 s.o metsateatis peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad keskkonnateenistusel

hinnata raiete vastavust õigusaktile, sealhulgas haldusaktide nõuetele. MS § 30 lg 5 p 1 s.o

tulundusmetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius okas- või kõvalehtpuupuistutes, sõltumata

nende uuenemisviisist, samuti nendes pehmelehtpuupuistutes, mille raiesmikele külvatakse või istutatakse okas- või kõvalehtpuid, ületada 100 m ja langi pindala 5 ha; Metsakaitse eeskirja p.2, mille kohaselt lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg pole möödunud, võib teha uue lageraie kaugemale kui 100 m raiesmikust või eelmise lageraiega lagedaks raiutud alast.

Metsaseaduse § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna K.M ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega.

Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraiel ei peeta kinni lubatud raievanusest.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide

rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on: 1 ha 71-80 aastase männi enamusega puistu rinnaspindala 1m2 kahjutasu määr 6000 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.10

raiekohal pindalaga 2,5 ha

raiuti rohkem 13 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.10 looduskeskkonnale kahju summas 195 000.00 krooni.(2,5 ha x 13 m2/ha x 6000 krooni)

1 ha 71-80 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 6000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.10 raiekohal pindalaga 0,7 ha

raiuti rohkem 7,9 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.10 looduskeskkonnale kahju summas 33 180 krooni.(0,7 ha x 7,9 m2/ha x 6000 krooni)

1 ha 71-80 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 6000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.11 raiekohal pindalaga 1,1 ha

raiuti rohkem 10 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku

raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.11 looduskeskkonnale kahju summas 66 000.00 krooni.(1,1 ha x 10 m2/ha x 6000 krooni)

1 ha 71-80 aastase männipuistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 6000 krooni. xxx maaüksuse

eraldusel nr.12 raiekohal pindalaga 1,1 ha

raiuti rohkem 9,5 m2

/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.12 looduskeskkonnale kahju summas 62 700 krooni.(1,1ha x 9,5 m2/ha x 6000 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel xxx tekitatud kahju summas 356 880 krooni.

K.M, olles OÜ Vikoond ainuosanik ja juhatuse liige, tegutsedes juriidilise isiku huvides, xxx xxx vallas xxx küla maaüksusel xxx (kinnistu nr.3279908) eraldustel 5,7,8,13 ja 14 pani

vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raide keskseks figuuriks, kes

määras ära raieliigi ja –koha, saatis metsa lõikama töölised, tellis metsamaterjali väljaveo ning realiseeris materjali. Keskkonnainspektsioon avastas ebaseadusliku raide 07.12.2003. Er.5,7,8,13 K.M ei esitanud Keskkonnateenistusele metsateatise, eirates Metsaseaduse § 23 lg 1

sätteid, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse

loal ning MS § 23 lg 9 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatud

raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist ning MS § 24 lg 2 p 3 sätteid.

Ebaseadusliku raie käigus rikuti Metsaseaduse § 17 lg 2 nõudeid, raiudes metsa Metsaseaduses keelatud viisil. Metsaseaduse § 17 lg 2 rikkumine seisnes selles, et ei täidetud Keskkonnaministri 01.04.1999.a

määrusega nr. 39 kehtestatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“.

Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraiel ei peeta kinni lubatud raievanusest.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide

rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on 1 ha 61-70 aastase puistu rinnaspindala 1m2 kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.5 raiekohal pindalaga 0,3 ha raiuti rohkem 8,8 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.5

looduskeskkonnale kahju summas 19 8000 krooni. (0,3 ha x 8,8 m2/ha x 7500 krooni)

1 ha 51-60 aastase puistu rinnaspindala 1m2

kahjutasu määr 7500 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr14 raiekohal pindalaga 0,4 ha raiuti rohkem 10,9 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.14 looduskeskkonnale kahju summas 32 700 krooni. (0,4 ha x 10,9 m2/ha x 7500 krooni) 1 ha 51-60 aastase puistu rinnaspindala 1m2 kahjutasu määr 20000 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.8 raiekohal pindalaga 5,8 ha raiuti rohkem 0,16 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.8 looduskeskkonnale kahju summas 18 560 krooni. (5,8 ha x 0,16 m2/ha x 20 000 krooni) 1 ha 51-60 aastase puistu rinnaspindala 1m2 kahjutasu määr 10000 krooni. xxx maaüksuse eraldusel nr.7 raiekohal pindalaga 1,0 ha raiuti rohkem 5,6 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega xxx maaüksuse eraldusel nr.7 looduskeskkonnale kahju summas 56 000 krooni. (1,0 ha x 5,6 m2/ha x 10000 krooni) Ebaseadusliku raiega on maaüksusel xxx tekitatud kahju summas 516 027 krooni

Sellega K.M pani toime puude ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline

kahju keskkonnale, s.o. pani toime kuriteo KarS § 356 lg 1 järgi.

Sellega OÜ Vikoond pani toime puude ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o. pani toime kuriteo KarS § 356 lg 3 järgi.

2.Prokurör esitas kohtuistungil taotluse lõpetada 2.astme kuriteos süüdistatava OÜ Vikoond suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, kuna süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi: kriminaalasi OÜ Vikoond süüdistuses on eraldatud füüsilise isiku K.M-i kriminaalasjast, kes oli OÜ Vikoond juhatuse liige ja esindaja kuni OÜ Vikoond pankroti väljakuulutamiseni. K.M on 1.astme kohtus süüdi tunnistatud KarS § 356 lg 1 järgi. Pankrotis OÜ Vikoond ei oma vara, mis välistab keskkonnakahju hüvitamise. Mahuka kriminaalasja arutamine üldmenetluses ei oleks neil tingimustel mõistlik menetlusökonoomika seisukohalt. Ettepanek on mitte panna süüdistatavale kohustusi kahju hüvitamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Süüdistatava esindaja andis nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Tema kaitsja toetas prokuröri taotlust. 3.Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega , ära kuulanud prokuröri taotluse, millega nõustus süüdistatav, ja kaitsja seisukoha, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, sest 2. astme kuriteo toimepanemisest on möödunud 5 aastat, samas süüdistuses on süüdi mõistetud füüsiline isik Sergei K.M, kes oli kuriteo toimepanemise ajal OÜ Vikoond juhatuse liige ja äriühingu omanik. Süüdistatav OÜ Vikoond pankrot on välja kuulutatud, mistõttu on välistatud temalt nii kahju kui menetluskulude väljamõistmine. Üldmenetlus mahukas kriminaalasjas oleks seetõttu ebamõistlik menetlusökonoomika seisukohalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 202 lg 1 lõpetab kohus kriminaalmenetluse OÜ Vikoond(pankrotis) süüdistuses KarS § 356 lg 3 järgi. Arvestades seda, et süüdistataval puudub vara, ei saa süüdistatavale panna kohustust hüvitada kahju ja tasuda menetluskulusid. Kriminaalmenetluse kulu- kaitsjale õigusabi eest makstud 1209,50 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Kohtunik Anu Ernits