1-06-4413/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-06-4413

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2009.a Asja number 1-06-4413 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Alar Häidberg Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

Süüdimõistetu G.F-i

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu G.F, isikukood XXX, viibib Tartu Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Mitte vabastada G.F’it enne tähtaega. Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetule hakkab 10- päevane kaebetähtaeg kulgema kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast alates.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud G.F on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 26.02.2007.a otsusega ja KarS § 118 p 1 järgi karistati teda vangistusega 6 aastat, KarS § 117 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 7 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

01.01.-08.04.2004.a ja 23.05-23.11.2005.a s.o kokku 9 kuud 7 päeva. Seega mõistetud karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi karistati G.F (09.05.2005.a kuriteo toimepanemise eest) vangistusega 3 kuud, KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi (09.05., 11.05., 21.05.2005.a kuritegude toimepanemise eest) vangistusega 5

aastat, KarS § 263 p 1,3,4 järgi (18.04.2005.a kuriteo toimepanemise eest) vangistusega 1

2

aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõisteti lõplikuks karistuseks 3

aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju

Maakohtu 31.01.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust. Mõistetud karistused 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust ja 3 aastat 9 kuud vangistust kuulusid ärakandmisele paralleelselt ehk ärakandmisele kuulus raskem karistus 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti G.F-i kinnipidamise päev 22.01.2007.a. G.F-i karistuse kandmise aja lõpp on 14.12.2010.a.

Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud G.F-i ennetähtaegset vabanemist. G.F taotles ennetähtaegset vabanemist ja seletas kuritegusid noorusrumalusega.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et G.F-i ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

G.F esimese astme kuriteod toimepannud isikuna tekkis õigus ennetähtaegsele

vabastamisele KarS § 76 lg 2 kohaselt peale kahe kolmandiku karistusaja ärakandmist. Käeolevaks ajaks on G.F on karistust kandnud 2 aastat 4 kuud 19 päeva.

G.F on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab isikuvastaste ja varavastaste kuritegude eest. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud G.F-i ennetähtaegset vabanemist. G.F-i

riskiks on kriminaalhooldaja hinnangul eelkõige alkoholi tarvitamine, kuriteod olid noorushuligaansused, kindlat kuritegeliku käitumise mustrit pigem ei nähtu.

Tartu Vangla hinnangul on G.F-i poolt ohustatud terve ühiskond, oht seisneb füüsilises vägivallas materiaalse kasu saamise eesmärgil, ohtu suurendab alkoholi tarbimine. Kinnipeetava meeleolu on valdavalt positiivne, eneseanalüüsivõime on puudulik, on kergesti solvuv ja tundlik kriitika suhtes.

G.F on vangistuse kandmise ajal kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Käesoleval ajal õpib ta Keila Ühisgümnaasiumi 9.klassis.

G.F karistati jõhkra peksmisega teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamises, samuti karistati teda teise isiku surma põhjustamises ettevaatamatusest – surma saabumisele eelnes jõhker peksmine, samuti karistati teda relvana kasutatava muu esemega avaliku korra raske rikkumise toimepanemises. Selliste kuritegude eest on G.F karistust kandnud ainult kaks ja pool aastat, mida on vähe.

G.F-i kohta kogutud materjalidest nähtub, et G.F-i alkoholiprobleem on olnud tõsine ning on osaliselt viinud teda ka kuritegude toimepanemisele. G.F ei ole aga vanglas pingutusi teinud alkoholiprobleemiga tegelemiseks.

G.F on karistuse kandmise ajal pannud toime kolm distsiplinaarrikkumist, kõik

viimase aasta jooksul, kahe eest on teda karistatud kartseriga. Seega ei ole ta ka vanglas suutnud õiguskuulekalt käituda. Eeltoodud põhjustel tuleb G.F jätta ennetähtaegselt vabastamata.

3

Positiivne on, et G.F õpib 9.klassis. Karistuse edasise kandmise ajal tuleks tal hoiduda distsiplinaarsüütegude toimepanemist ja tegeleda alkoholiprobleemiga.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik