2-17-12501/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-12501 Tsiviilasi S. P. hagi A.P. vastu Pärnu Maakohtu 20.05.2016 määrusega kinnitatud kompromisslepingu muutmiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx x-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx) Kostja: A.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast S. P. hagi A.P. vastu Pärnu Maakohtu 20.05.2016 määrusega kinnitatud kompromisslepingu muutmiseks. 2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. 3. Toimetada määrus hagejale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. S. P. esitas 23.08.2017 Pärnu Maakohtusse hagi A.P. (P.) vastu elatise kokkuleppe muutmiseks. Hageja taotleb muuta 20.05.2016 sõlmitud kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-16-5668 p 1, jättes punktist välja sõnad „millele lisandub igakuiselt 25 eurot“ ning sõnastada kompromisslepingu punkt 1 järgmiselt: „Kostja S. P. (isa) tasub hagejate S. P. ja M. P. (lapsed) ülalpidamiseks elatist kuni laste täisealiseks saamiseni igakuiselt kehtivas miinimummääras (PKS § 101 lg 1)“. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud rahaliselt keeruline olukord, mida ei olnud võimalik ette näha kompromisslepingu sõlmimise ajal, hageja 22.02.2017 kompromisslepingu muutmise ettepanekust kostja keeldus. 2. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiavaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. 3. Pärnu Maakohtu 20.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-5668 kinnitas kohus S. P. ja M. P. ning S. P. vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt S. P. tasub S. P. ja M. P. ülalpidamiseks elatist kuni laste täisealiseks saamiseni igakuiselt kehtivas miinimummääras (PKS § 101 lg 1), millele lisandub igakuiselt 25 eurot. 2016 aastal oli seega igakuine elatise summa lapse kohta 240 eurot, kokku kahe lapse kohta 480 eurot. 4. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja on esitanud kohtusse hagi A.P. vastu lastele makstava elatise osas sõlmitud kompromisslepingu muutmise nõudega.

Tsiviilasi nr 2-17-12501 2(2)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 võimaldab nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Elatise kokkuleppe näol ei ole aga tegemist vastastikuse lepinguga, mille puhul lepingu sõlmimise alusasjaolude muutumine saaks kaasa tuua lepingupoolte kohustuste vahekorra muutumist. Lisaks ei ole A.P. kompromisslepingu pool, vaid on tsiviilasjas 2-16- 5668, mille raames elatise kokkulepe sõlmiti, osalenud menetluses hagejate seadusliku esindajana. 5. Sisuliselt soovib hageja kokkulepitud elatise vähendamist. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 463 lg 2 alusel kohalduvad need sätted ka menetlust lõpetava kohtumääruse, millega on kostjale pandud korduv rahaline kohustus, kohta. 6. Elatise suuruse muutmise hagi tuleb esitada elatise saamiseks õigustatud isikute vastu. Elatist saama õigustatud isikuks on PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt alaealine laps. Seega ei ole praegusel juhul S. P.l laste ema A.P. vastu esitatud hagiga võimalik hagiavalduse esitamisel silmas peetud eesmärki saavutada. Eeltoodu ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. 7. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). 8. Kohus selgitab hagejale lisaks, et TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Perekonnaseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene õigust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb elatise suuruse muutmise hagis välja tuua need asjaolud, mis on muutunud võrreldes 20.05.2016, mil kohus kinnitas pooltevahelise kokkuleppe. 9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi menetlusse võtmise staadiumis ei ole menetluses osalenud teisi menetlusosalisi ja asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, puudub vajadus menetluskulude rahalisesuuruse kindlaksmääramiseks. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik