1-09-4456/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-4456 (kohtueelses menetluses nr 08915000086) riik P.F versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav P.F

(isikukood xxx; kindel elukoht puudub, viibib vangistuses Tartu vanglas; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 205 ja § 121 järgi

Kaitsja advokaat Tiia Tafenau

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada P.F süüdi (KarS) § 205 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada P.F süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista P.F-ile liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega P.F-ile mõistetud karistust Viljandi

Maakohtu 22. detsembri 2003 otsusega P.F-ile mõistetud karistusena mõistetud

vangistuse ärakandmata osa 2 aastat 1 kuu 3 päeva võrra ning mõista P.F-ile liitkaristus vangistusena 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 3 (kolm) päeva ja vangistuse alguseks lugeda 30. märts 2009. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult OÜ Corby Consult tsiviilhagi ning välja mõista P.F-ilt 230 000 (kakssada kolmkümmend tuhat) krooni OÜ Corby Consulti kasuks;

2.2 välja mõista P.F-ilt sundraha 1 000 (üks kuus tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 1 974.14 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend neli) krooni 14 senti riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 982.94 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Tiia Tafenaule. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

2

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09-4456“);

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on P.F toime pannud kuritegudena: 1) võõra asja rikkumise ja hävitamisega üldohtlikul viisil KarS § 205 järgi, mis seisnesid: 04.

novembril 2008 kella 12 ajal viibides Viljandis Tartu 27 asuvas OÜ Corby Consult kuuluvas korteris nr 2 põhjustas oma hooletu tulekasutusega põlengu, mis ohustas kogu 11 korteriga maja ja selle elanikke ja mille tulemusel hävis osa korteri nr 2 elutoa sisustusest, sai põlengu-, kuumaja suitsukahjustusi kogu korteri siseviimistlus ja sisutus, põles maja elektrikilp, rõdu uks trepikoja poolt, söestus maja trepikoda; põlengukahju 230 000 krooni;

2) teise inimese löömise KarS § 121 järgi, mis seisnes: 08. detsembril 2008 kella 14.00 ajal Viljandis xxxxxxxx xx lõi tekkinud sõnavahetuse käigus ühe korra näkku Evi P.F-ile, millega põhjustas valu ja nina piirkonna põrutuse ühes ninaverejooksuga.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 205 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; KarS § 121 järgi ja

karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus raskemast

kaetuks; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 22.12.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 30. märts 2009 on 2 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 205 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega ja KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

OÜ Corby Consult on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi 230 000 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista P.F-ilt 230 000 (kakssada kolmkümmend tuhat) krooni OÜ Corby Consult kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on

riigi õigusabina 982.94 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Arvestades süüdimõistetu varanduslikku olukorda ja hüvitatava tsiviilhagi suurust on

põhjendatud süüdistatavalt sundraha välja mõista osaliselt 1 000 krooni ulatuses. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni ja riigi õigusabi tasu 1 974.14 (991.20 + 982.94) krooni riigi kasuks.

5.

Kohtu muud põhjendused

4 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik