1-15-8018/48 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25. august 2017,

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8018 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 23.08.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid suhtes I.K karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu I.K, isikukood XXX, xxx Kaitsja Sergei Politšev

RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta I.K suhtes karistusjärgne

käitumiskontroll kohaldamata.

Rahuldada kaitsja taotlus ri eest Sergei Politševi I.K-le igi õigusabi osutamise tasu määramiseks summas eurot ja käibemaks . Jätta kaitsjatasu 96 eurot (sh tasu 80 16 eurot) täies ulatuses riigi kanda.

Määrus saata Viru Vanglale, I.K-le ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

I.K tunnistati süüdi otsusega KarS § §

Harju Maakohtu 03.11.2015 200 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti KarS §

karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise . algus 27.05.2015 27.09.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

teda on I.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et 9 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust ning eriala puudub. Varasema vangistuse jooksul läbinud riigikeele tasemete A1 ja A2 kursused.

Vabanemisel ei ole I.K töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Enne

2

vangistust ei töötanud. Sergei Sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ning tal on vabanemisel võimalus taastada pension. Majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Emaga suhted halvad, seega toetav tugivõrgustik puudub. Suhtlusringkond vabaduses oli väike, sellesse kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud.

Käesolevale vangistusele eelnevalt oli vabaduses 12 päeva. Väidetavalt tarvitas paaril päeval

lahjat alkoholi. Alkoholiseaduse alusel karistatud ühel korral, 15-aastasena, tarvitama hakkas mõnevõrra varem. Varasemast riskihindamistest nähtub, et isik on pidanud loomulikuks sagedast

alkoholi tarbimist, enda puhul ei ole probleemi näinud. Isik on varasemalt pannud alkoholi tarvitamisest tingituna kuritegusid toime. Sellest tulenevalt nähtub teemas uue kuriteo risk.

Isik on endine narkosõltlane, meditsiiniosakonna andmetel remissioonis, viimane tuvastatud tarvitamine 2011. a. Algklassides inhaleeris lenduvaid aineid, amfetamiini hakkas tarvitama 14-

aastaselt. Tavapärane tarvitamine oli enda sõnul 1 2 korda nädala jooksul. Meditsiiniosakonna - andmeil on tarvitanud ka heroiini, alates 2007 on süstinud fentanüüli. Enda sõnul on tarvitanud

ainult amfetamiini. Karistusregistri andmetel karistatud NPALS alusel 7 korral. 2008. a kriminaalkorras karistatud vangistuses olemise ajal amfetamiini tarvitamise eest. Toimetulekuks

narkosõltuvusega pöördus poole ning talle määrati medikamentoosne ravi. Manustas arsti xxx määratud ravimeid ettenähtust rohkem. 2013.a läbinud sotsiaalprogrammi "xxx ". Kriminaalkorras karistatud üksteist korda. Vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolevalt

kannab karistust röövi eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil

ning sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Soodusteguriks isiku vaimne tervis ja sõltuvusprobleemid. Sõnades küll ei väljenda kuritegevust pooldavaid seisukohti, kuid sellele viitab tema käitumine. Varavastased süüteod on olnud isiku toimetulekuviisiks. Korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi, pannud toime uue kuriteo katseajal. Väärteokorras karistatud 26 korral. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 71%. Vangla toetab isikut karis

tusjärgsele käitumiskontrollile allutamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et I.K

vabaduses puudub toetav sotsiaalne võrgustik.

Karistusregistri andmetel I.K korduvalt on karistust kandnud vangistuses ning teda on väärteokorras karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest, mistõttu on alust eeldada, et tema suhtlusringi peamiselt moodustavad sarnase eluviisiga isikud, kelle negatiivsele mõjutusele ta kergesti võib alluda nagu võib teha järelduse KIR mete põhjal. -i and

I.K kavatseb elama asuda aadressile xxx. Rahvastikuregistri andmetel nimetatud

aadress on alaliseks elupaigaks vaid I.K emale G. V., Nimetatud aadress oli

I.K elukohaks kuni 27.11.2013; sellele järgnevalt tal elukoht puudub.

Kodukülastuse ajal toimunud vestluses G sõnaselgelt väitis, et ta kategooriliselt keeldub . V.

I.K enda juurde elama võtmast eelkõige poja eluviisist tulenevalt; ema on kaotanud igasuguse lootuse poja elustiili paranemise suhtes; 68-aastane ema soovib rahus oma

vanaduspõlve pidada, mitte tunda hirmu poja pärast ja poja ees. Seega I.K vabanemise järgselt elukoht puudub.

Taotluse andmetel -i andmete I.K vabanemise järgselt töökoht puudub. KIR põhjal võib teha järelduse, et enne vangistust I.K sai töövõimetuspensioni, kuid toimetulekuoskuse puudulikkusest ja kulutamisharjumuslikust eluviisist tulenevalt ta pidevalt oli

rahapuuduses, mistõttu sooritas kuritegusid materiaalse kasu saamiseks.

Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vabanemise järgselt I.K on võimalik esitada taotlus töövõimetoetuse maksmise jätkamiseks.

3

Kohtuistungil

Prokurör ei toetanud I.K suhtes vabastamisjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist. Karistusjärgne käitumiskontroll tähendab käitumiskontrollile allutamist. Isik peab

vastama KarS § 75 nõuetele. Kriminaalhooldust ei saa läbi viia isiku suhtes, kellel ei ole

elukohta. Isik väidab, et tal puudub elukoht. Kriminaalhooldusametniku arvamuses ja vangla iseloomustuses on ka, et elukoht vabaduses puudub.

I.K Ei ole ei nõustunud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. elukohta vabad xxx. uses, peale vabanemist läheb tööle

Kaitsja avaldas, et on

käitumiskontrolli kohaldamise vastu. Formaalsed eeldused KarS § 871 järgi on osaliselt täidetud osas, mis puudutab ära kantud karistust. Käitumine vanglas. Isikul on 10 distsiplinaarkaristust, aga 7 neist on seotud reeglite rikkumisega, mis puudutavad suitsetamist.

Need rikkumised ei ole ohtlikud ja ei näita, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Karistusjärgne käitumiskontroll piirab isiku põhiõigusi. Peab olema eriti hoolas,

et piirata isiku liikumisvabadust. Kuna vabaduses ei ole kindlat elukohta, siis ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjal I.K idega ning tutvunud prokuröri,

ja tema kaitsja

arvamustega, leiab, et I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

t samuti karistatud 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemis tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele

järgnenud perioodi I.K l. on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on olnud ka

kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus kuna isik ei suutnud täita sellega kaasnevaid tingimusi. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Samas puudub I.K vabanemisel kindel elukoht ning isik avaldas, et läheb tööle

Soome. See teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli

teostamist. Seetõttu leiab kohus, et I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine ei ole reaalselt teostatav I.K vabanemisjärgselt elukoha

puudumise tõttu ning eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

4

Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale

olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll

kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik Kaitsjatasu tuleb jätta riigi (RKKKm nr 3-1-1-1-16, p 9.3). kanda.

/ / Deniss Minzatov Kohtunik