2-17-11567/4 · 2-17-11567/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-11567 Tsiviilasi L. S. hagi Xxxxxxxxx Xxxxxxxx OÜ vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu (e-post menetlus@reinmaa.ee) Kostja: Xxxxxxxxx Xxxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxx xxx xx-x, xxxxxxx-xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata L. S. hagi Xxxxxxxxx Xxxxxxxx OÜ vastu võla väljamõistmiseks ning tagastada avaldus koos lisaga selle esitajale. 2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. L. S. esitas Pärnu Maakohtusse 01.08.2017 hagi Xxxxxxxxx Xxxxxxxx OÜ vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ütles18.01.2017 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 1 alusel. Hageja nõudis tööandjalt ttasu maksmist ja TLS §00 lg 4 sätestatud hüvitise tasumist. Kostja 15.04.2017 hagejale saadetud digitaalselt allkirjastatud vastuses tunistas hageja esitatud nõuet osaliselt ning lubas TLS § 100 lg 4 alusel hüvitse summas 1283,70 eurot tasuda töötajale igakuiste võrdsete maksetega 15.05.2017 – 15.07.2017. Hüvitis on maksmata. Hageja on nõude õigusliku põhjendusena välja toonud, et kuigi tegemist on töölepingust ja seadusest tuleneva nõudega, siis kostja 15.04.2017 vastuses antud kinnituse näol on tegemist ühtlasi deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 ja § 147 alusel kohus 14.08.2017 määrusega andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning jättis avalduse seniks käiguta. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 200 eurot. Kohus selgitas, et hageja on nõude esitanud võlatunnistuse alusel, tegemist ei ole RLS §22 lg 1 p-s 1 nimetatud nõudega., millelt riigilõivu ei võeta.

Tsiviilasi nr 2-17-11567

2(2) 3. Hageja esindajale on kohtu 14.08.2017 määrus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 16.08.2017, seega riigilõivu tasumiseks määratud 7-päevane tähtaeg lõppes 23.08.2017. 4. Hageja riigilõivu ei tasunud. 23.08.2017 esitas hageja esindaja kohtule e-kirja, milles märgib, et tsiviilasjas 2-17-11567 (L. S. vs Xxxxxxxxx Xxxxxxxx) on kohus teinud puuduse kõrvaldamiseks määruse põhjendusel, et hageja on palunud võlatunnistuse alusel nõude rahuldada. Hagiavaldusest ja võlatunnistusest nähtuvalt on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, st tegemist on peamiselt tõendamiskoormise jagamisega ja sel alusel esitatud nõue on seotud kohustusega, mida tunnistatakse, ehk töösuhtest tuleneva nõudega. Seetõttu hageja ka riigilõivu ei tasunud. Kuna määrus vaidlustatav ei ole, siis seetõttu edastas hageja esindaja vastava selgituse e-kirjaga. 5. Juhindudes TsMS § 147 lg 1 kolmandast lausest, § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-st 10, kohus keeldub L. S. hagi Xxxxxxxxx Xxxxxxxx OÜ vastu menetlusse võtmisest, kuna kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasutud. Hageja esindaja on riigilõivu tasumata jätmist põhjendanud kohtule tähtaja viimasel päeval saadetud e- kirjas sellega, et kuigi nõue on esitatud võlatunnistuse alusel, on tegemist töösuhtest tuleneva nõudega. Sama seisukoht nähtub ka juba hagiavaldusest (hageja on hagiavalduses samuti välja toonud, et ta ei tasu riigilõivu RLS § 22 lg 1 p 1 alusel). Kohtu seisukoht, et Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg p 1 selles asjas ei kohaldu, oli hagejale teada 14.08.2017 riigilõivu tasumiseks tähtaja andmise kohtumäärusest. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Üksnes asjaolu, et nõue tuleneb töösuhtest, ei tähenda, et nõude kohtusse esitamisel ei pea hageja riigilõivu tasuma. 6. RLS § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Seaduses ettenähtud hüvitised selle loetelu järgi riigilõivust vabastatud ei ole, kuid Riigikohus on oma praktikas (vt 3-2-1-117-11) asunud seisukohale, et RLS § 22 lg 1 p 1 alusel on riigilõivuvabad mh töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse. 7. Hageja ühtegi RLS § 22 lg 1 punktis 1 loetletud nõuet esitanud ei ole. Võlatunnistusega tunnustatud nõude sisuks on hageja (töötaja) poolt kostjalt (tööandjalt) nõutav hüvitis töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. Hagiavaldusest järelduvalt ei vaidle pooled töölepingu töötaja poolt ülesütlemise kehtivuses. Hageja hüvitise nõude rahuldamise eelduseks ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine kohtu poolt. 8. Hageja palub võlgnevuse summas 1283,70 eurot välja mõista kostja 15.04.2017 võlatunnistuse alusel, seega on tegemist võlanõudega, millelt RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu summas 200 eurot (tsiviilasja hind kuni 1500 eurot). Riigilõivu tasumiseks hagejale määratud tähtaeg on möödunud. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist olemasolevate andmete põhjal (hageja nimi, tsiviilasja nr), kuid riigilõivu tasumise laekumist ei nähtu. 9. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse avaldus koos lisadega ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale. 14.08.2017 määruses kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle. 10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Puuduste kõrvaldamise järel võib hageja uuesti avaldusega kohtu poole pöörduda. 11. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik