2-17-9697/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9697

Tsiviilasi

OÜ ATI Profiil hagi Kitman Thulema AS vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

027/2017/809

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ ATI Profiil määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ATI Profiil OÜ (registrikood 10681946, asukoht

Tallinna mnt 23A, 90509 Haapsalu), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Arsi Pavelts

Kostja Kitman Thulema AS (registrikood 10093994,

asukoht Kesk-Sõjamäe 3, Tallinn 11415)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja ATI Profiil

OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. OÜ ATI Profiil (hageja) esitas Harju Maakohtule 21. juunil 2017.a hagi Kitman Thulema

AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2017/809.

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamise korras täitemenetluse

peatamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt jõustus 01. märtsil 2017. a tsiviilasjas nr 2-13-32597 tehtud otsus,

millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 5220,75 eurot ja viivised. 05. mail 2017. a

esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas vastastikused nõuded

võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 järgi. Tasaarvestuse alusena kasutas hageja talle kuuluvat

kostja vastu suunatud nõuet, mis põhineb asjaolul, et kostja on teadvalt ja

eesmärgipäraselt jätnud täitmata tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtud määruse, millega kohus

kohustas kostjat hagi tagamise korras osutama hagejale veeteenust perioodil 30. september

2013. a – 23. juuli 2015.a kuni tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtava lõpliku lahendi

jõustumiseni. Kuna tasaarvestuse tulemusena on kostja nõuded lõppenud, on hageja suhtes

täitemenetluse läbiviimine õigustamatu.

Esimese astme kohtu määrus

3. 26. juuni 2017. a määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja nõue õiguslikult

perspektiivitu.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on eelnimetatud

vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TMS §

221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte

tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on

võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-11-15, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud

tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka

hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist (TMS § 221 lg 2).

6. Hageja on tasaarvestuse alusena kasutanud talle kuuluvat kostja vastu suunatud kahju

hüvitamise nõuet, mis põhineb asjaolul, et kostja on teadvalt ja eesmärgipäraselt jätnud

täitmata tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtud kohtumääruse, millega kohus kohustas kostjat

hagi tagamise korras osutama hagejale veeteenust kuni tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtava

lõpliku lahendi jõustumiseni (hagiavalduse p. 4). Kohtumäärus oli viivitamata täidetav.

Seega kohustus kostja osutama hagejale veeteenust perioodil 30. september 2013. a kuni

23. juuli 2015. a. Käesoleval juhul tekkis tasaarvestusolukord alates päevast, mil kostja

jättis täitmata hagi tagamise määrusest tuleneva kohustuse osutada veeteenust hagejale.

Hageja kahju hüvitamise kogunõude osas tekkis tasaarvestusolukord tsiviilasjas nr 2-13-

45343 kohtulahendi jõustumisel 23. juulil 2015. a. Täitedokumendiks olev kohtulahend

tsiviilasjas nr 2-13-32597 jõustus aga 01. märtsil 2017. a (hagiavalduse p. 1). Seega

tugineb hageja asjaoludele, mille tõendatuse korral on välistatud TMS § 221 lg 2 järgi

hagi rahuldamine, sest taasarvestusolukord on tekkinud enne täitedokumendiks oleva

kohtulahendi jõustumist.

7. Hageja on kostjale esitanud tasaarvestuse avalduse 05. mail 2017. a (hagiavalduse p. 2).

Hageja rõhutab, et kostja hagi tagamise määruse rikkumisel põhinevad hageja kahju

hüvitamise nõuded ei saanud tsiviilasjade nr 2-13-32597 ja nr 2-13-45343 esemeks olla

ainuüksi seetõttu, et kahju, mis hagejale on põhjustatud, on tekkinud peale tsiviilasjade

nr 2-13-32597 ja nr 2-13-45343 algatamist. Kohus märkis, et kahju nõude

(VÕS § 115 lg l) tasaarvestamiseks ei pea esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse

võib esitada vastaspoolele ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28. novembri 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11,

p 11; 05. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10). Seega saanuks ka hageja

esitada enda nõude ja tasaarvestusavalduse kostjale enne, kui kohus tegi tsiviilasjas nr 2-

13-45343 lõpplahendi (ning kohus oleks saanud hagejalt väljamõistetavat summat

tasaarvestatava summa võrra vähendada).

8. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada oma kahju hüvitamise nõue soovi korral eraldi

menetluses. Hagejale positiivse kohtulahendi korral on hagejal õigus pöörduda vajadusel

oma nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et tasaarvestuse

teostamine ja tasaarvestusele tuginemine ei ole isiku põhiõigus, mida ta peab saama alati

realiseerida. Tasaarvestuse instituut on sisse viidud selleks, et kaks vastastikku võlgu

olevat isikut ei peaks tehniliselt tegema samaliigilisi sooritusi vastastikku, vaid et

tasaarvestuse abil saaks luua olukorra, kus soorituse peab tegema (kui üldse, siis)

väiksemas ulatuses see võlgnik, kelle kohustus peale tasaarvestust mingis osas alles jääb.

Tasaarvestuse eesmärk ei ole ega tohi olla jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud

täitedokumendi täitmise takistamine.

9. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk

on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei

ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse

rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma

menetluskulud. Kohus märkis tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendist, et käesoleva hagi

menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd

hageja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi.

10. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Määruskaebus

11. Hageja esitas 27. juunil 2017. a määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu

26. juuni 2017. a määruse ja kohustada maakohut võtma hagi menetlusse. Samuti palus

hageja tagada määruskaebus selliselt, et peatada kohtutäitur Risto Sepp poolt hageja

suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 027/2017/809.

12. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-11-15 p-le 10, kuid on jätnud arvestamata lahendi p-s 11 toodud

Riigikohtu täiendavad selgitused. Vastavatele selgitustele tuginedes märgib hageja, et

käeoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagejal puudus objektiivne võimalus esitada

kahju hüvitamise nõudel põhinev tasaarvestuse vastuväide tsiviilasja nr 2-13-32597

raames. TsMS § 329 lg 1 järgi tuleb pooltel esitada kõik asjaolud, tõendid ja taotlused

hiljemalt maakohtus eelmenetluse lõpuks. Tsiviilasja nr 2-13-32597 eelmenetlus lõppes

oktoobris 2013. a. Hageja õigus nõuda kostjalt kogukahju hüvitamist tekkis 23. juulil

2015.a. Seega tekkis hageja kahju hüvitamise nõue ühes tasaarvestuse võimalusega peale

tsiviilasja nr 2-13-32597 eelmenetluse lõppemist. Hagejal tekkis tasaarvestuse õigus alles

peale tsiviilasja Riigikohtus läbi vaatamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15).

13. Ringkonnakohus käitus tsiviilasja nr 2-13-32597 raames hageja suhtes vastuoluliselt,

võttes ühelt poolt 19. oktoobri 2016 istungil vastu kostja hilinenult esitatud tõendi, ent

teiselt poolt ei võimaldanud vaatamata menetlusliku olukorra muutumisele hagejal esitada

omapoolseid täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Hageja küll soovis esitada hagi tagamise

määruse rikkumisel põhineva kahju hüvitamise vastuväite (menetlusliku

tasaarvestusavalduse), kuid ringkonnakohus jättis hageja tasaarvestuse vastuväite

menetlemata. Hageja hinnangul on käesoleval juhul tegemist Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-

11-15 p-s 11 kirjeldatud olukorraga, kus hageja on küll soovinud esitada tasaarvestuse

vastuväite tsiviilasja nr 2-13-32597 raames, kuid kohus on jätnud selle menetluslikel

ettekäänetel menetlemata. Hageja ei ole viivitanud tasaarvestusavalduse esitamisega,

samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kohus lahendaks TMS § 221 järgset hagi

menetledes uuesti juba varasemalt lahendatud vaidlust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-

15, p 11).

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruskaebuses sisalduva määruskaebuse tagamise avalduse lahendas kohus 27. juuni

2017. a määrusega, jättes avalduse kaebuse tagamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

16. Praeguses asjas on maakohus keeldunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

menetlemisest põhjusel, et hageja esiletoodud asjaoludel on välistatud TMS § 221 lg 2

järgi hagi rahuldamine, kuna taasarvestusolukord on tekkinud enne täitedokumendiks

oleva kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et

selles osas on maakohus õigesti viidanud ka Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 15. aprilli

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15), millest tuleneb, et üldjuhul välistab TMS § 221

lg 2 kohtulahendil rajaneva sundtäitmise puhul selliste vastuväidete esitamise, mis

põhinevad enne lahendi jõustumist tekkinud asjaoludel.

17. Siiski ei ole eelmärgitud TMS § 221 lg 2 välistus absoluutne ega saa takistada selliste

vastuväidete esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, millele ei saanud pool

sisuliselt tugineda varasemalt. Erandlikult on võimalik tugineda kohtumenetluse käigus

tekkinud alusele, kui sellel rajanevat nõuet ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel

menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta

saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Sellisel juhul puudub jõustunud kohtulahend TMS

§ 221 lg 2 tähenduses ja sel juhul ei lahendataks TMS § 221 järgset hagi menetledes juba

lahendatud vaidlust uuesti (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

83-16, p 25, samuti vaidlustatud maakohtu määruses viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-11-15, p 11). Just sellise erandliku aluse olemasolule tugineb hageja

määruskaebuses, leides, et hagejal puudus objektiivne võimalus esitada kahju hüvitamise

nõudel põhinev tasaarvestuse vastuväide tsiviilasja nr 2-13-32597 raames, kuna tsiviilasja

nr 2-13-32597 eelmenetlus lõppes oktoobris 2013. a, ent hageja õigus nõuda kostjalt

kogukahju hüvitamist tekkis 23. juulil 2015. a, seega pärast eelmenetluse lõppemist.

18. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et objektiivseid põhjuseid,

mistõttu ei olnud hagejal võimalik tasaarvestuse aluseks olevat nõuet menetlusõiguslikult

tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud võtta selle osas seisukoha

kohtulahendis, hageja esile toonud ei ole. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on

hageja ka ise sarnaselt vaidlustatud maakohtu määruses märgitule kinnitanud, et tal oleks

kogukahju osas tekkinud tasaarvestuse õigus 23. juulil 2015, s.o tsiviilasjas nr 2-13-45343

kohtulahendi jõustumisel. Isegi kui vastavalt hageja väidetule oli eelmenetlus ja seega

täiendavate vastuväidete, sh tasaarvestusavalduse esitamise õigus tsiviilasjas nr 2-13-

32597 selleks ajaks lõppenud, oli hagejal vastavalt maakohtu selgitatule õigus esitada

enda kahjunõue kostja vastu ka eraldiseisva hagiga, mida hageja aga teinud ei ole. Kaebus

ei sisalda ka põhjendusi, miks hagejal ei olnud võimalik esitada osa hagi tagamise

määruse täitmata jätmisest tingitud kahju osas nõue ja tasaarvestusavaldus kohe pärast

viivitamata täitmisele kuuluva hagi tagamise määruse täitmata jätmist kostja poolt. Seega

oli hagejal vaatamata kaebuses väidetule osa kahju osas võimalik esitada enda nõue ja

tasaarvestusavaldus kostjale enne kui kohus tegi tsiviilasjas nr 2-13-45343 lõpplahendi ja

kohus oleks saanud võtta selle kohta seisukoha kohtulahendis. Toodust tulenevalt ei

võimalda kaebuse väited eelmenetluse lõppemisest tsiviilasjas nr 2-13-32597 väärata

maakohtu seisukohti.

19. Määruskaebuses heidab hageja ringkonnakohtule ette ka tsiviilasja nr 2-13-32597 raames

hageja suhtes vastuoluliselt käitumist, mis seisneb selles, et erinevalt kostjast ei lubanud

kohus hagejal pärast eelmenetluse lõppemist esitada omapoolseid täiendavaid seisukohti

ja tõendeid. Vastuseks kaebuse sellekohastele väidetele märgib ringkonnakohus lisaks

eelöeldule, et käesoleva tsiviilasja raames ei anna kohus hinnangut teise tsiviilasja raames

väidetavalt aset leidnud kohtu rikkumistele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vastavalt

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-146-16 p-s 9 selgitatule ei saa kohus hagi menetlusse võtmise

otsustamisel hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust, millest tuleneb

samuti, et kohus ei saaks käesolevalt asuda hindama, kas hageja on varasemalt tsiviilasjas

nr 2-13-32597 esitanud tasaarvestusavalduse ja kas kohus selle vastuvõtmisest keeldumise

läbi menetlusõigust rikkus. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel lähtub kohus

hagiavalduses esiletoodud faktilistest asjaoludest ja hindab esitatud hagi perspektiivikust

esitatud asjaoludele tuginedes. Õige on maakohtu järeldus, et hagiavalduses esitatud

asjaoludel on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu.

20. Määruskaebuses sisalduva määruskaebuse tagamise avalduse lahendas Harju Maakohus

29. juuni 2017. a määrusega, mistõttu ei pea ringkonnakohus kaebuse sellekohaseid

väiteid käesolevalt põhjendatuks käsitelda.

21. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata

ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud,

mistõttu ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid kulusid tekkinud.

22. Seoses kohtunik Reet Allikvere eemalviibimisega, asendab teda määruskaebuse

lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Margo Klaar

Ande Tänav