2-16-4021/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-4021

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu müügilepingu alusel üleantu

tagastamise nõudes

Tsiviilasja hind

11 444,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Xxxx(isikukood

xxxx,

elukoht

xxxx),

lepinguline

esindaja

Kaspar

Kamsakann

(e-post

kaspar@oigusbyroo.onmicrosoft.com)

Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Ilya

Zuev

(e-post

ilya.zuev@grandman.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.09.2016 ja 27.06.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks põhivõlgnevus 10 100 eurot, viivised summas

1 454,67 eurot ja tekitatud kahju summas 148,61 eurot, kokku 11 703,28 eurot.

3. Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks viivis põhinõudelt (10 248,61 eurot) VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.06.2017 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxxx(edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(edaspidi kostja) vastu

müügilepingu alusel üleantu tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

sõiduki Mercedes-Benz (edaspidi sõiduauto) müügilepingu, mille alusel kostja andis hagejale

üle sõiduauto ja hageja tasus sõiduauto eest 10 100 eurot. Sõiduauto vaadati üle kostja

tuttavale kuuluvas töökojas, kus töökoja töötaja kinnitas, et auto on tehniliselt korras, ainsaks

puuduseks on see, et tulede regulaator ei tööta. Hageja volitatud isik pöördus 02.09.2015

nimetatud puuduse kõrvaldamiseks XxxxOÜ poole. XxxxOÜ poolt elektritööde teostamisel

selgus, et sõiduauto mootoriruumis olevas kaitsmekarbis, esituledes ja tulede pealülitis on

näha, et seal on olnud vesi sees. Sõiduauto ülevaatusel XxxxAS esinduses selgus, et

sõiduautol on ulatuslikud veekahjustused. Lühikontrolli käigus tuvastati niiskuskahjustusi

tagatuledes, uste juhtplokkides, rooliratta turvapadjas, erinevates pistikuühendustes. Mootori

elektrooniline juhtplokk on remontimise jälgedega, osa elektroonika plokke on

autolammutustes kasutatava markeeringuga. Juhi jälgede all põrandal puudub vee äravoolu

kork.

2. Hageja teavitas kostjat sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust

taganemisest kolmel korral, so 20.09.2015, 13.10.2015 ja 18.11.2015 tähitult saadetud

taganemisteatega. Hageja nõudis müügilepingu alusel üleantud 10 100 euro tagastamist ning

sõiduauto puuduste tuvastamise kulude hüvitamist summas 216,41 eurot. Kostja teatas

09.12.2015 vastuses, et ei nõustu müügilepingust taganemisega ja sellega seoses

müügilepingu alusel hageja poolt kostjale üle antud sõiduauto ostuhinna summas 10 100 eurot

tagastamisega ega sõiduaute puuduste tuvastamise kulude hüvitamisega. Kostja on

seisukohal, et ei vastuta sõiduautol ilmnenud puuduse eest, sest ei olnud teadlik nimetatud

puuduse olemasolust müügilepingu sõlmimise hetkel. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud

müügilepingut tuleb käsitleda tarbijale müügilepinguna ning sellest tulenevalt kohalduvad

tarbijale müügilepingu vastavad sätted.

3. Hageja palub 11.03.2016 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista 10 633,89 eurot, so

müügilepingu alusel üleantud 10 1200 eurot, viivis summas 385,28 eurot ja tekitatud kahju

148,61 eurot. Hageja pidi sõiduauto lepingutingimustele mittevastavuse ulatuse tuvastamiseks

viima sõiduauto täiendavale ülevaatusele. Hagejal tekkis seoses sellega otsene varaline kahju

XxxxAS-ile tasutud arve näol summas 148,61 eurot. Hageja taganemisest tulenev raha

väljaandmise nõue muutus sissenõutavaks hageja poolt esimese taganemisavalduse

esitamisega kostjale 20.09.2015. Hageja esitas 21.06.2017 viivise täpsustuse, mille kohaselt

on viivisearvestuse algtähtpäevaks sõiduki müügilepingust taganemise päev, so 20.09.2015 ja

lõpparvestuse päevaks 27.06.2017. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 27.06.2017

viivis summas 1 454,67 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 10 248,61 eurot

viivisemääraga 8,95% aastas alates 28.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 15.04.2016 esitatud seisukohas, et käesoleval

juhul on tegemist müügiesemel oleva puudusega, mida ei saa avastada välisel vaatlusel.

Hageja lähtus müügilepingu sõlmimisel kostja ja auto üle vaadanud töökoja töötaja andmetest

sõiduki seisundi kohta. Hageja ei saanud olla teadlik nimetatud puuduse olemasolust, sest

talle neid ei avaldatud. Kostja väide, et tema ei vastuta nimetatud puuduse eest, kuivõrd oli

samuti sõiduki tavakasutaja ning omas vaid teadmisi sõiduki kasutamise ulatuses ei ole

põhjendatud ning on ka paljasõnaline. Kostja ei ole põhistanud müüja vastutust välistavaid

aluseid. Hageja sai sõidukil olevatest puudustest teada 09.09.2015 ning teavitas kostjat

esmakordselt nendest juba 20.09.2015. Asjaolu, et müügilepingu esemeks oli kasutatud

sõiduk ja mitte uus, ei tähenda seda, et müügiese ei pea vastama vähemalt keskmisele

kvaliteedile. Juhul, kui tegemist on kasutatud müügilepingu esemega tuleb keskmisele

kvaliteedile vastavuse kindlaks tegemisel lähtuda kasutatud autode eeldatavast keskmisest

kvaliteedist. Sellise hinnaga, vanuse ja läbisõiduga kasutatud sõiduki müügilepingu

sõlmimisel on põhjendatud eeldada, et selline sõiduk on sõidukorras, muuhulgas töötava ja

korrasoleva elektroonikaga ja ilma ulatuslike veekahjustusteta.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel täies ulatuses vastu. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja kontrollis

sõiduki seisundit enne müügilepingu allkirjastamist. Hageja oli teadlik sellest, mis seisundis

sõiduk on. Sisuliselt tugineb hageja varjatud puuduste olemasolule. Kuivõrd sõiduk oli

kontrollitud töökojas, siis hageja oli teadlik sellest, mida ta ostab.

6. Kostja oli sõiduki tavakasutaja ning ei ole majandus- või kutsetegevuses tegelev subjekt.

Seega tema teadmine sõidukist piirdub selle kasutamise ulatusega. Sõiduki remonti ja

kontrolli teostab vastav töökoda. Kostja ei saanud teada, et sõidukil esinevad hageja

deklareeritud probleemid. Sõiduk oli töökorras. Kostja ei ole midagi varjanud. Sõiduki

andmed olid hagejale teada, hagejal oli võimalik sõidukit täiendavalt kontrollida.

Müügilepingu sõlmimisel kõik riskid lähevad ostjale üle. Trahviteated tõendavad, et hageja

kasutas sõidukit pärast selle müümist hagejale. Hageja ei ole väitnud seda, et ta on sõiduki

puudusi likvideerinud ehk remontinud. Seega kasutas hageja ostetud sõidukit sellisel kujul

nagu see temale müüdi. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et leping on sõlmitud majandus-

või kutsetegevuses ning seega ei saa antud olukorra suhtes kohaldada tarbijalepingule

kohaldatavaid sätteid. Kostja ei pea põhjendatuks hageja taganemisavaldust. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja müüs hagejale sõiduki olulise puudusega.

7. Kostja leidis 08.06.2017 menetlusdokumendis, et juhul kui kohus leiab, et hagi on

põhjendatud, palub kostja arvestada asjaoluga, et sõiduki hind ajaga langeb. Kostja palub

arvestada sõiduki väärtuseks 7 299-7 599 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates kohtuistungitel ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:

- pooled sõlmisid 14.08.2015 Tallinnas sõiduki Mercedes-Benz, ehitusaasta 2008,

müügilepingu, mille alusel kostja andis hagejale üle sõiduauto ja hageja tasus sõiduauto eest

10 100 eurot;

- sõiduk vaadati üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, kus kinnitati, et auto on tehniliselt

korras, ainsaks puuduseks on see, et tulede regulaator ei tööta;

- XxxxOÜ poolt elektritööde teostamisel tuvastati autol veekahjustused;

- hageja teavitas kostjat sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust

taganemisest 20.09.2015, 13.10.2015 ja 18.11.2015;

- kostja teatas 09.12.2015 hagejale, et kostja ei nõustu müügilepingus taganemisega ja

müügihinna 10 100 euro tagastamisega;

10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

11. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 189 alusel. VÕS 189 lg 1 kohaselt

lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures

vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda

intressi raha saamisest alates. Seega peab VÕS § 189 kohaldamise eelduseks olema kehtiv

leping, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine, taganemisavalduse tegemine ja

selle jõustumine, nõude esitaja andis lepingu täitmisena midagi üle. Pooled ei vaidle selle üle,

et hageja ja kostja sõlmisid 14.08.2015 ostu-müügilepingu, mille kohaselt oli kostja

kohustuseks sõiduki Mercedes-Bens üleandmine ja ning hageja kohustuseks sõiduki

vastuvõtmine ja ostuhinna 10 100 tasumine. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja on

tasunud kostjale sõiduki hinna 10 100 eurot.

12. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii

selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus

(vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab

olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt

Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28).

13. Seega tuleb esmalt tuvastada kas on täidetud taganemise formaalne eeldus. Kohtule

esitatud ostu-müügilepingust taganemise teadetega on tõendamist leidnud, et hageja teavitas

kostjat sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust taganemisest kolmel

korral, so 20.09.2015, 13.10.2015 ja 18.11.2015 tähitult saadetud taganemisteatega (tl 12-24).

Nimetatud hoiatustes nõudis hageja müügilepingu alusel üleantud 10 100 euro tagastamist

ning sõiduauto puuduste tuvastamise kulude hüvitamist summas 216,41 eurot. Hoiatused on

saadetud kostjale aadressile Xxxx. 20.09.2015 ja 13.10.2015 saadetud hoiatused tagastati

hoiutähtaja möödumisel. 18.11.2105 esitatud hoiatuse sai kostja kätte. Kostja edastas

09.12.2015 vastuse, milles ei nõustu müügilepingust taganemisega ja 10 100 euro

tagastamisega (tl 34-35). Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise

formaalne eeldus.

14. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka müügilepingust taganemise materiaalsed

eeldused. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt

oluline kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja taganeda lepingust või leping üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib

lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 olulise lepingurikkumisega on

eelkõige tegemist, kui 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel

määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine

lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik

isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja väitel taganes ta

lepingust, kuna kostja müüs talle oluliste puudustega sõiduauto. Kostja leiab, et ta ei olnud

teadlik puudustest.

15. Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune auto vastab

lepingutingimustele või mitte. Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib VÕS §

217. VÕS § 127 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vasta asi

lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või

kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks

ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis

mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et autol

esinevad veekahjustused. Kostja seletas kohtule vande all, et ta ei teadnud veekahjustustest

midagi (tl 193). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja vaatas sõiduauto üle kostja

tuttavale kuuluvas töökojas, kus kinnitati, et auto on tehniliselt korras, ainsaks puuduseks on

see, et tulede regulaator ei tööta. Kohtule esitatud XxxxOÜ arve-saatelehe kohaselt on

mootoriruumis olevas kaitsmekarbis, esituledes ja tulede pealülitis vesi sees (tl 10). Samuti on

XxxxAS arvelt nähtuvalt sõidukil erinevaid veekahjustusi (tl 11). Tunnistaja Xxxx ütlustega

on tõendamist leidnud, et ta oli auto ülevaatuse juures. Ta vaatas auto välimust, kas on

kahjustusi kriime. Tunnistaja tegi autoga ringi parklas (tl 196).

16. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras käesolevas tsiviilasjas sõiduki tehnilise

seisukorra hindamiseks ekspertiisi. Eksperdiarvamuse nr 540/2017 kohaselt on sõiduki üldine

välimus hea. Välisel vaatlusel ekspert vigastusi ega kõrvaldamata avariilisust ei tuvastanud.

Ekspert leidis jälgi veekahjustustest ning nende kõrvaldamise jälgedest. Ekspert asus

seisukohale, et vaadeldav sõiduk on kuni aknaliinini olnud magedas vees. Sõiduki salong ja

elektrisüsteemi komponendid on taastamise käigus põhjalikult kuivatatud ja hoolikalt

puhastatud. Sõiduki pakiruumi parempoolsel küljel asuv releede karp on vahetatud,

paigaldatud on autolammutusest ostetud sõlm. Veekahjustuse ja juhimoodulite sisse sattunud

niiskuse tõttu on sõiduki elektriühendused hakanud korrodeeruma, mis on pikaajaline

protsess. Detailide puhastamise jälgede järgi pole võimalik kindlaks teha, millal on teostatud

vee- ja niiskuskahjustuse kõrvaldamine. Sõiduki juhtmoodulisse salvestatud veateadete

väljatrükist ei selgu, millal on vead tekkinud. Vee- ja niiskuse kahjustusest tekkinud

oksüdatsioonikahjustused ja nende ulatus viitab, et oksüdatsiooniprotsess on olnud pikaajaline

ning pole tekkinud ühe kalendrikuu jooksul. Eksperdi hinnangul tuleb tõrgete vältimiseks

sõiduki elektrisüsteem välja vahetada (tl 146-175).

17. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et sõidukil esinevad ulatuslikud vee- ja

niiskuskahjustused, mis on tekkinud sõiduki paiknemisest vees, mis on ulatunud sõiduki

aknaliinini. Seega ei vasta sõiduauto keskmisele kvaliteedile. Kostja väide, et kasutatud

sõiduauto ei pea vastama keskmisele kvaliteedile on põhistamata ja asjakohatu. Kohus leiab,

et ulatuslikke veekahjustusi sõiduki elektroonikas ei saa pidada kasutatud sõiduki puhul

tavapäraseks. Kasutatud sõiduki puhul on põhjendatud eeldada, et sõiduk on töökorras ning

ilma veekahjustusteta.

18. Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvat tarbijale müüki käsitlevad sätted. Kohtu

hinnangul on tõendamist leidnud, et kostja müüs hagejale sõiduauto oma majandus- ja

kutsetegevuses. Portaali www.auto24.ee haldava AS Xxxxkohtu nõudel esitatud kuulutuste

ärakirjadega on tõendamist leidnud, et kostja on avaldanud perioodil 2007 kuni 2016

www.auto24.ee portaalis kokku 18 erinevat kuulutust, millest 13 on sõiduautode, 3

veoautode, 1 järelkäru ja üks varuosa müügikuulutused (tl 70-108). VÕS § 218 lg 2 kohaselt

tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb

kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu

jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli

olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et veekahjustus ilmnes sõiduautol 02.09.2015, so

vähem kui pool kuud pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Selles tulenevalt oli

lepingutingimustele mittevastavus olemas sõiduauto üleandmisel hagejale. Ekspertiisiga on

tõendamist leidnud, et vee- ja niiskuskahjustusest tekkinud oksüdatsioonikahjustused ja nende

ulatus viitab, et oksüdatsiooniprotsess on olnud pikaajaline ning pole tekkinud ühe

kalendrikuu jooksul. Samuti on tõendamist leidnud, et autol esinevaid veekahjustusi ei ole

võimalik tuvastada sõiduki välisel vaatlusel.

19. Müüja vastutusest vabanemise alused tõendamist leidnud ei ole. Seega lõpetas hageja

18.11.2015 taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) müügilepingust tulenevad õigused ja

kohustused. Hagejal on seetõttu õigus tasutud 10 1000 eurot kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel

tagasi nõuda ning nimetatud summa tuleb ka kostjalt hageja kasuks välja mõista.

20. Kostja esitas kohtule vastuväite selle kohta, et kohus peaks arvestama hagi rahuldamise

korral sõiduki turuväärtuse langusega taganemisele järgnenud ja kohtumenetlusele kulunud

ajas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ei kanna sõiduki ajas toimunud

turuväärtusega langusega seotud riisikot. Ostu-müügilepingust taganemise teate kohaselt oli

hageja samaaegselt raha ülekandega nõus tagastama kostjale sõiduauto. Õiguskirjanduse

kohaselt taganemise läbiviimine on lihtne, kui pooled saavad üleantu tagastada samal kujul ja

samas väärtuses, nagu see oli üleandmis ajal. Kuna tavaliselt on ühelt poolt antud raha, siis

sellega probleeme ei teki. Küll tekivad probleemid üleantud asjade tagastamisega, mida on

vahepeal kasutatud (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006, lk 631).

Kohtu hinnangul ei ole auto olukord halvenenud. Hageja selgitas kohtule, et ta kasutas autot

selle ajani, kui ta läks advokaadi juurde, täpset aega ei mäleta. Kasutas selle pärast, et kõik

säästud ja rahad pani ta selle auto alla ja tal ei olnud võimalik soetada uut autot. Ta pidi käima

lapsega arsti juures (tl 190). Tulenevalt asjaolust, et leping sõlmiti 14.08.2015 ning hageja

lepinguline esindaja esitas kostjale taganemisavalduse esimest korda 20.09.2015, siis asub

kohus seisukohale, et hageja võis autot kasutada ca 1 kuu jooksul. Seega ei saa auto olukord

olla sedavõrd halvenenud. Turuväärtuse langusega seotud riski hageja ei kanna. Sellest

tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 10 1000 eurot ja hagejal tuleb kostjale tagastada

sõiduauto. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on VÕS §189 lg 1 teise lause

kohaselt mõlemapoolsed ja vastastikused. Seega peab hageja tagastama auto siis, kui kostja

talle raha tagastab.

21. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 148,61 eurot. VÕS § 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval

juhul on tõendamist leidnud, et hagejal tekkis otsene varaline kahju XxxxAS-ile tasutud arve

näol summas 148,61 eurot. Hageja viis sõiduauto veekahjustuse tuvastamiseks täiendavale

ülevaatusele tulenevalt asjaolust, et XxxxOÜ poolt elektritööde teostamisel selgus, et

sõiduauto mootoriruumis olevas kaitsekarbis, esituledes ja tulede pealülitis on näha, ei seal on

vesi sees. Juhul, kui kostja oleks andnud hagejale üle lepingutingimustele vastava asja, ei

oleks hagejal vaja olnud teha täiendavaid kulutusi. Seega on hagejale tekkinud kahju seoses

sõiduauto täiendava ülevaatusega.

22. Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras põhisummalt väljamõistmise nõude perioodi 20.09.2015 kuni 27.06.2017

eest1 454,67 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub

rahuldamisele. Samuti kuulub kostjalt hageja asuks välja mõistmisele viivis TsMS § 367

alusel põhinõudelt summas 10 248,61 eurot VÕS § 113 sätestatud määras alates 28.06.2017

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik