4-17-3119/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-17-3119

K O H T U O T S U S E EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2017. a Kuressaare kohtumaja, kohtuistung 20.07.2017.a. Väärteoasja number 4-17-3119 (2740,17,000456) Kohtunik Istungisekretär

Kristel Pedassaar

Häli Altmets

Väärteoasi

E.H kaebus PPA Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

vanemväärteomenetleja Hedi Vipp 26.05.2017 otsusele väärteoasjas nr 2740,17,000456, mille kohaselt karistati E.H´ u LS § järgi trahviühikut s.o

227 lg 4 rahatrahviga 300

1200 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , isikukood xxx, xxx E.H

Kaebuse esitaja lepinguline kaitsja: vandeadvokaat Andres

Tamm,

Tolli tn7 OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm,

Kuressaare linn 93813, telef. 4524003, tammebyroo@gmail.com

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuur Kuressaare Lääne politseijaoskond, asukoht Transvaali 56 Kuressaare linn, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Hedi Vipp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Kuressaare

E.H kaebus ja tühistada PPA Lääne Prefektuuri

politseijaoskonna 26.05.2017.a. 2740,17,000456 otsus väärteoasjas nr LS § 227 lg5 p3 alusel mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks lisakaristuse, , osas.

2. E.H-le 26.05.2017.a. otsusega mõistetud maksimaalmääras põhikaristus, rahatrahv

300 trahviühikut, so.1200 eurot, jätta muutmata. Menetleja 26.05.2017.a. otsusega määratud rahat rot on E.H poolt tasutud rahv 1200 eu 15.07.2017.a.

4-17-3119

Edastada kohtuotsus

kaebuse esitajale E.H-le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 31.07.2017.a . Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 31.07.2017.a.

Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirj

alikult teatama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 23. augustist 2017.a.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Asjaolud ja menetluskäik

27. aprillil 2017.a. on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna liikluspolitseinik Kalmet Valge poolt väärteoprotokoll selle kohta, et E.H

27.04.2017.a. kell 14.38 ajal xxx suunas juhtis xy xxx kuuluvat mootorsõidukit asulavälisel teel

kiirusega 201 km/h viga -7, seega 194 km/h, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 104 km/h. Kiirus mõõdetud mõõturiga Stalker nr AS 004596. Oma teoga rikkus menetlusalune isik E.H LS § 15 ja lg1 nõudeid pani sellega toime LS § 227 lg4

. järgi kvalifitseeritava väärteo Protokolli märkuse kohaselt tunnistas E.H lubatud kiiruse ületamist xxx Ei plaaninud kiirust ületada, saab aru et käitus valesti (vt. juurde võetud väärteotoimik)

.

26.05.2017.a. .a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr määras kohtuväline 2740,17,000456

menetleja

- ja menetlustalituse PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetus vanemväärteomenetleja Hedi Vipp E.H-le eelkirjeldatud väärteo toime panemise eest LS §

227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahvi ulatuses ehk 1200 eurot

300 trahviühiku ja LS § 227 lg5 p3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Otsuse põhjenduslikus osas märgitakse, et menetlusalune isik E.H pani toime üldohtliku iseloomuga süüteo, kuna sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Samuti ei tohi juht lasta ennast liikluses provotseerida ja olla sellest mõjutatud. Juht peab säilitama enesekindluse ning toimima liikluses vastavalt kehtivatele seadustele. Sellise rikkumisega, mis seisnes ülisuures piirkiiruse ületamises, seadis E.H ohtu kaasliiklejate elud ja üldise liiklusturvalisuse. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohtuväline menetleja, et antud väärteo puhul tuleb lisaks põhikaristusele, kohaldada ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja menet s ega (tl. 3-5). lusaluse isiku E.H kahet us

Kaebuse sisu

4-17-3119

05. juunil 2017.a esitas kaitsja vandeadvokaat E.H Andres Tamm Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotledes tühistada 26. mai 2017.a. väärteootsus väärteoasjas nr juhtimisõiguse äravõtmise osas. 2740,17,000456 lisakaristuse-

Esitatud kaebuses ei vaidlusta E.H väärteomenetlus tõendatust. Ta nõustub, et väärteo toimepanemine on tõendatud 26.05.2017.a. otsuse nimetatud tõenditega: tunnistaja ülekuulamise protokolliga , kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku endi ütlustega.

E.H ei soovi vaidlustada väärteo asjaolusid ning ka põhikaristust. Ta on väärteo toime p a annud ning ta kahetseb seda kõigiti ja puhtsüd mlikult. Samas ei ole E.H nõus lisakaristuse kohaldamisega ja seda alljärgnevatel asjaoludel:

1. Kohtuväline meneteja on põhjendanud lisakaristuse määramist asjaoluga, et juht ei või lasta end provotseerida teistest liiklejatest ning kiirus oli väga suur, mille ületamisega võis ta panna ohtu kaasliiklejate elud. Ometigi oli E.H veendunud, et kogu polnud ühtki xxx

liiklejat, mistõttu ta ei saanud ta ohustada oma kiiruseületamisega teisi liiklejaid. Ilm oli selge, valge aeg,xxx

oli nähtav kogu ulatuses.

2. Kuigi kohtuväline menetleja on arvestanud E.H puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole ta arvestanud asjaolu, et E.H on varem karistamata isik. Teda pole varem võetud vastutusele liikluseeskirjade rikkumise eest ei väärteomentluse ega rääkimata

kriminaalmenetluse korras. Seda asjaolu tuleb aga ilmtingimata arvestada kui vastutust kergendavat asjaolu.

3. xxx kust ted E.H on tööl a iseloomustatakse kui tublit töötajat, kes täidab kõiki korraldusi viivitamatult ja korrektselt ning tal ei ole mingisuguseidki tööalaseid karistusi.

4. xxx, kui ka xxxxxx Lisaks põhitöökohale osutab ta veel le. Kõiki neid ettevõtteid tuleb spetsialistina teenindada 24 tundi ööpäevas ning autojuhilubade olemasolu on kaebajale hädavajalik. Vastasel juhul ei ole tal võimalik neid ettevõtteid teenindada ning ta jääks ilma tööst, firmad aga tublist töötajast.

Neil asjaoludel palub E.H tühistada osaliselt vaidlusalune otsus nr. 2740,17,000456- 26.05.2017, määratud lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmine 6.kuuks, osas. -

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele (tl.26-27)

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hedi Vipp oma 16.06.2017.a kirjalikus vastuses kaebusele asus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja seda järgmistel põhjendustel:

1) Kui sõiduk liigub nii suurel kiirusel, siis ei oma juht sõiduki üle reaalset kontrolli ning ootamatu ja ettenägematu takistuse ilmnemisel võivad olla traagilised tagajärjed. Lisaks on oluline arvestada asjaoluga, et E.H ei liikunud antud teelõigul üksinda, vaid tema enda kahetsuskirjast politseile nähtub, et teel liikus veel teine sõiduauto, millest E.H möödasõidu tegi, seades selliselt ohtu nii iseenda kui ka sõidukis Volkswagen Passaat viibinud juhi;

2) Menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et karistuse määramisel ei ole arvestatud asjaoluga, et E.H on varem karistamata isik. Kohtuväline menetleja ei pea seda korrektseks väiteks kuna väärteootsusel on märgitud, milliste tõenditega on väärteotoimepanemine tõendatud. Ühe dokumendina on sinna juurde lisatud karistusregistri õiend. Otsuse langetamisel on menetleja menetlusaluse isiku karistamatusega arvestanud ning seetõttu on karistanud isikut minimaalse lisakaristusega.

3) Kaebuses viitab menetlusalune isik veel sellele, et vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmisel. On äärmiselt vastutustundetu kui juht, kes teab kui vajalik on temale juhtimisõigus, juhib sõidukit 104 kilomeetrit tunnis kiiremini kui lubatud. Kohtuvälin e menetleja leiab, et

menetlusalune isik peab endale teadvustama selle teo tagajärgi ka sel hetkel kui ta kiirust

4-17-3119

ületas. Ta pidi võimalikuks pidama, et politsei võib teda kontrollida ning, et sellisel teol on tagajärg ehk karistus. Kohtuväline menetleja on E.H-lt võtnud ära juhtimisõiguse ära

6 kuuks. LS § 227 lg4 järgi võib menetleja karistada isikut kuni rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Lisakaristusena võib LS § 227 lg4 rikkumise eest juhtimisõiguse ära võtta kuuest kuust kuni kahekümnenelja kuuni (LS §

227 lg5 p3). Antud juhul on lisakaristuse näol tegemist minimaalse lisakaristusega ning kohtuväline menetleja on seisukohal, et see on vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne isiku süüga. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 132 § 132 p1 ja 28 lg2 on kohtuväline menetleja seisukohal, et E.H kaebus tuleb jätta muutmata ja kohtuvälise meneteleja otsus lisakaristuse määramise osas muutmata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse

esitaja jäi esitatud kaebuse ja selle põhjenduste juurde. E.H ei vaidlusta väärteo toimepanemist ega ka mõistetud põhikaristust, so. maksimummääras rahatrahvi, millise trahvi ta on juba enne kohtuistungit äratasunud. E.H palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada lisakaristuse- - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuueks kuuks tühistamist. E.H väljendas korduvalt kahetsust toimepandu üle. Selgituse kohaselt sõitis ta tookord alguses lubatud kiirusega kuskil 88 km/h, kuni tema auto taha sõitis üks teine auto, mis ei hoidnud vajalikku pikivahet. Ta andis tagasõitvale märku möödasõiduks, kuid see auto ei sõitnud mööda ka. Kui autole ta jõudis xxx, siis andis gaasi ja teine auto kadus siis tagant. Kuna teine auto ei hoidnud pikivahet, hoo mahavõtmine ja möödasõidumärguande andmine ei aidanud ning tuli sirge tühi teelõik, siis tahtis ta teha pikivahet ja tegi kiirenduse. Hoogu maha võttes sai ta aru, et oli valesti toiminud. Ta tunnistab, et käitus valesti ja kahetseb siiralt juhtunut. Ta on saanud juhtunust valusa õppetunni ja lubab, et ei lase enam ennast liikluses provotseerida. Palub aga lisakaristuse osas menetleja otsuse tühistada, kuna see tähendaks temale seniste töökohtade kaotust saaks ta sõita ilmselt , xxx ei tööalastele väljakutsetele, mis võivad olla üle Eesti töökoha kaotus tähendaks . Temal on peres xxx, ka perekonnale raske materiaalse olukorra tekkimist.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi oma seisukohtade juurde, mis olid esitatud kirjalikus seisukohas kaebusele. Tegemist oli raske liiklusrikkumisega ja mootorsõiduki juhil oleks tulnud enne õigusrikkumise toimepanemist tagajärgedele mõelda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja k - aebuse lahendamisel. V™S § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, uurinud kohtuistungil asjas kogutud kirjalikke materjale ning kuulanud , leidis, et ära menetlusosaliste seletused E.H kaebus kohtuvälise menetleja otsusele lisakaristuse tühistamise osas kuulub rahuldamisele.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik E.H on 27.04.2017.a.

toimepannud LS § 227 lg4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul on väärteo kohtueelses menetluses kogutud küllaldaselt tõendeid, mille põhjal on alust asuda seisukohale, et 27.04.2017.a.

E.H rikkus LS § 15 lg1 p1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4-17-3119

E.H poolt väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist lisaks menetlusaluse isiku enda süüd tunnistavate ütluste :

- 27.04.2017.a. väärteoasjas nr 2740,17,000456 (AB 1420488) PPA Lääne Prefektuuri

Kuressaare politseijaoskonna liikluspolitseinik Kalmet Valge poolt koostatud

väärteoprotokolliga. Väärteoprotokoll on koostatud selle kohta, et E.H juhtis 27.04.2017.a. mootorsõidukit asulavahelisel teel kiirusega 201 km/h, viga -7, seega 194 km/h

r , mis ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 104 km/h. E.H ikkus LS § 15 lg1

p1

nõudeid ja väärteokvalifikatsioon 227 lg4. Protokollist nähtub ka, et E.H on koheselt tunnistanud õigusrikkumist, kahetsenud oma tegu, ei plaaninud kiirust ületada kuid nii juhtus. Saab aru, et käitus valesti (väärteotoimik tl.5);

- Kiirusmõõturi (Stalker II MDR nr AS004596) kasutamise protokolliga , millest nähtub, et

27.04.2017.a. Saare mk Muhu vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 86 kilomeetril suunaga Kuivastusse mõõdeti E.H poolt juhitud mootorsõiduki kiiruseks 201 km/h, laiendmääramatus +/ 7, lõplik tulemus 194 km/h. Märkuste kohaselt liikus tagapool veel üks - sõiduk ja isik oli autos üksi (väärteomaterjal tl.6);

- E.H

on kirjutanud kohtuvälisele menetlejale kirjaliku selgituskirja juhtunu kohta ja väljendanud kahetsust juhtunu üle (väärteoasja materjalid tl.8);

- Karistusregistri teatis, millest nähtub, et E.H kehtiv karistus puudub (Väärteoasja materjalid tl. 1);

Väärteoasja materjalidele aga ka E.H kaebusele on lisatud tõend ja iseloomustused E.H töökohtadelt (toimik lk.7,9 ja väärteotoimik tl.1,2). Nimetatud tõenditest nähtub, et E.H xxx, ta on hinnatud spetsialist ning seoses tööga on temal vaja liikuda Eestis erinevates piirkondades.

Juhilubade puudumise tõttu ei oleks võimalik tööandjal enam E.H-ga koostööd jätkata ja kaalumis

ele tuleb töölepingu lõpetamine.

LS § 15 lg1 p1 kohaselt on suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et juhtis Eeltoodud tõenditele tuginedes E.H 27.04.2017.a. mootorsõidukit üle lubatud kiiruse, so 194 km/h, ehk 104 km/h üle lubatu ning seega on kinnitust leidnud

rikkumine, millega isik pani toim E.H poolt LS § 15 lg1 p1 nõuete e väärteo LS § 227 lg 4 järgi.

Kohus on seisukohal, et pani talle ett E.H eheidetava teo toime tahtlikult. E.H ütluste kohal provotseeris teda liiklusrikkumist toimepanema tema auto taga sõitnud mootorsõiduki juht oma tegevusega ja ta otsustas probleemi lahendada kiirendusega ning nii juhtus, et kiirus läks nii suureks. LS § 227 lg4 järgi karistatakse isikut mootorsõiduki lubatud kiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis, E.H ületas lubatud kiirust 104 km/h. Kohus nõustub siin kohtuvälise menetleja seisukohtadega, et selline kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik nii kiiruse ületajale endale kui kaasliiklejatele ja tege liikluseeskirjade rikkumisega. mist on tõsise

Kaebuses väärteootsusele palutakse tühistada väärteootsus lisakari mootorsõiduki juhtimise stuse-

õiguse äravõtmise osas. Põhikaristust kaebuse esitaja ei vaidlusta ja põhikaristus –rahatrahv 300 trahviühikut, ehk 1200 eurot on E.H-ltasutud 15.07.2017.a., mille kohta on kohtule esitatud maksekorralduse koopia (kohtutoimik lk 36). Kohtuväline menetleja ei nõustu lisakaristuse tühistamisega.

LS § 227 lg4 t, mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri kohasel

tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nagu juba eelpool märgitud on E.H süü LS

4-17-3119

§ 227 lg4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendatud, tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. E.H karistust raskendavad koosseisuvälised asjaolud puuduvad. E.H hetsust. karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ka

Kohus on vahetult kohtuistungil veendunud E.H siiras kahetsus toimepandu pärast. es

Karistusregistriandmetel ei oma E.H kehtivat kriminaal ega väärteokaristust. - Kohtule esitatud ja v

äärteomaterjalidele lisatud süüdlase töökohtadelt väljastatud iseloomustustest nähtub, et

E.H on hinnatud infotehnoloogia spetsialist, kes oma töös vajab kindlasti mootorsõiduki juhtimisõigust või vastasel korral tõusetub küsimus töölepingute lõpetamiseks ja isiku töötuks jäämiseks. E.H ülalpidamisel on kaks alaealist last. Lisakaristuse kohaldamisel sattuks perekond majanduslikult raskustesse.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg4 järgi kvalifitseeritud väärteo eest võimalikest kolmest alternatiivsest põhikaristusest, sh. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, määranud E.H-le põhikaristuseks rahatrahvi maksimummääras, so. 300 trahviühikut, mille süüdlane on sobiva ära tasunud.

Kohus leiab, et põhikaristuse mõistmisel E.H-le on järgitud KarS § s 56 sätestatut. -

Põhikaristust mõistes on menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga, karistust raskendavate asjaolude puudumist, kehtivate karistuste mitteomamist ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lisaks põhikaristusele on menetleja LS § 227 lg5 p6 alusel määranud süüdlasele E.H ka lisakaristuse -

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimum pikkuses, so. 6 kuud.

LS § 227 lg5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Eeltoodust nähtub, et menetleja võib lisakaristust kohaldada aga ei pea kohaldama.

Lisakaristuse kohaldamisel tuleb lähtuda lisakaristuse kahetisest iseloomust. Karistamise alus on

KarS § s 56 sätestatu, kuid lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada , et lisakaristus ei täida mitte -

ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt nt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse kestus isikule mõjub (võttes arvesse, kas tegemist oli harjumus või juhusüüteoga) - Ehkki lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada lisakaristust üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete eesmärkidega Ei ole õige põhistada lisakaristust üksnes ühiskonnas teatud süütegude piiramise .

vajadusega (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2015.a. , lk 152-157). Kohus on seisukohal, et stusena rahatrahv 1200 eurot süüdlasele põhikari mõistetud käesoleva juhul vastab

karistuse üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele, motiveerides menetlusalust isikut edaspidi - ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele. Arvestades süüdlase isikut, tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, asjaoluga, et süüdlane on juba enne kohtuistungit tasunud põhikaristusena määratud trahvi ja tema poolt kohtus antud usaldusväärset lubadust seaduskuulekaks käitumiseks, leiab, et antud väärteoasjas ei ole süüdlase suhtes lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et antud juhul on tegemist nn. juhuväärteoga. Lisakaristuse kohaldamine mõjuks rängalt süüdlasele endale (hinnatud spetsialistina oht jääda töötuks) ja seeläbi tema perekonnale. Kohus on seisukohal, et antud juhul põhikaristuse mõistmisel on järgitud eripreventiivsete – ja üldpreventiivsete eesmärkide tasakaalu põhimõtet. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kaebuse rahuldada ja lisakaristuse mõistmise osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistada.

4-17-3119

Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetlusosalistel kohtule teadaolevalt menetluskulusid tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Pedassaar kohtunik