3-16-2480/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2480

Haldusasi

Virgo Raudsepa kaebus Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a

käskkirja nr 6-2/1397 ja 17. novembri 2016. a vaideotsuse

6-12/266-3

tühistamiseks

ning

majandustööde

kohustamisele seisnevate toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Virgo Raudsepa apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – Virgo Raudsepp

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Virgo Raudseppa apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

19. jaanuari 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebuse

esitamise viimane päev on 25. september 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 6-2/1397 määrati Virgo Raudsepp tööle vangla

finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks alates 11. oktoobrist 2016 kuni

11. aprillini 2017 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. Virgo Raudsepp esitas 18. oktoobril 2016 käskkirja nr 6-2/1397 peale vaide, milles palub peatada

käskkirja täitmine tervikuna, käskkiri tühistada ja tuvastada vaide esitaja majandustööde tegemiseks

kohustamise õigusvastasus. Viru Vangla jättis 17. novembri 2016. a vaideotsusega

nr 6-12/266-3 vaide täies ulatuses rahuldamata.

3. Virgo Raudsepp esitas 29. novembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkiri nr 6-2/1397 ja 17. novembri 2016. a vaideotsus

nr 6-12/266-3 ning tuvastada vangla toimingute, millega kohustatakse kaebajat tegema majandustöid,

õigusvastasus.

Käskkirja andmisel on Viru Vangla rikkunud põhjendamiskohustust ja kaebajale ei ole tagatud

sisulist ärakuulamisõigust. Viru Vangla on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kaebaja seisukoha

selle kohta, et kaebaja puhul on vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenev üldine töökohustus

täidetud, kuna kaebaja töötab OÜ-s XX .

Põhjendamatult ja pahatahtlikult valeandmeid esitades on jäetud arvestamata kaebaja esitatud

andmed tema tervisliku seisundi kohta, mille kohaselt on kaebajal XX ja XXX. Lisaks on käskkirja

koostaja võtnud endale õiguse kehtestada tagasiulatuva mõjuga haldusakti.

4. Viru Vangla palub 15. detsembri 2016. a vastuses kaebusele jätta V. Raudsepa kaebus

rahuldamata.

Muu töökoha olemasolu väljaspool vanglat ei välista kinnipeetava kohustust töötada vanglas ega

vangla õigust rakendada teda tööde puudumisel vangla majandustöödele. Kinnipeetaval on võimalik

täita nii OÜ-ga XX sõlmitud töölepingust tulenevaid töökohustusi kui Viru Vangla käskkirjast

tulenevaid töökohustusi.

V. Raudsepa

elektroonilises

tervisekaardis

sisaldub

muuhulgas

kaebaja

viidatud

Sotsiaalkindlustusameti 5. veebruari 2016. a otsus, mille kohaselt esineb kaebajal XXX, kuid otsusest

ei nähtu, et tegemist oleks XXX. 25. augusti 2015. a meditsiinilise tõendi kohaselt V. Raudsepal

analüüside tulemusel XXX ei esine. Tuginedes tervisekaardis sisalduvatele andmetele on vangla arst

hinnanud kaebaja töövõimelisust 1. augustil 2016 ja 19. septembril 2016.

Enne vaidlusaluse käskkirja koostamist on kinnipeetavale antud võimalus oma seisukoha esitamiseks,

mida V. Raudsepp 23. septembril 2016 ka tegi. Käskkirjast nähtub, et vangla on tutvunud

kinnipeetava seisukohaga ning käskkirjas on toodud ka põhjendused, miks vangla jätab kinnipeetava

väited arvestamata ning peab vajalikuks määrata kinnipeetava tööle.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus jättis 19. jaanuari 2017. a otsusega Virgo Raudsepa kaebuse täies ulatuses

rahuldamata. Halduskohus võttis käesoleva haldusasja juurde asja nr 3-16-1049 materjalidest vaide

ja ekspertarsti täiendava arvamuse ning asja nr 3-16-2274 materjalidest otsuse resolutsiooni p-s 3

nimetatud dokumendid ning kuulutas menetluse kaebaja terviseandmeid puudutavate dokumentide

osas kinniseks.

6. Kaebaja tugineb oma töövõimetusele viidates ekspertarsti arvamusele Sotsiaalkindlustusameti 5.

veebruari 2016 otsuses nr 1309996, kuid on jätnud mainimata, et sellega tuvastati küll XXX, aga

kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse ja nõudis täiendavat ekspertiisi. Selle teostanud ekspertarst tegi

tema kohta koostatud dokumente läbi vaadates kindlaks, et tegelikult ei esine tal ühtegi

haigusseisundit, mille alusel oleks võimalik töövõime kaotust tuvastada. Juba määratud

töövõimekaotuse protsent jäeti kaebaja õigustatud ootusele ja määruse nr 3 § 16 lg 1

p-le 1 viidates siiski samaks, mis ei takista aga töötamist raskeid kehalisi pingutusi mittenõudvatel

koristustöödel. Kohtul pole vangla arstide poolt antud hinnangute tõele vastavuses kahtlemiseks

põhjust. Samuti puudub vähimgi alus arvata, et nad ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende patsient

vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ning ei oska hinnata tema võimalusi nendega

hakkama saada.

7. Kaebaja tugineb väitele, et täidab juba töötamise kohustust, sest on leidnud endale töö väljaspool

vanglat ning XX OÜ-ga sõlmitud leping välistab igasuguse muu töötamise. Kohtu hinnangul ei

välista nimetatud lepingu konkurentsikeeldu käsitlev punkt täielikult muud töötamist. Kinnipeetaval

pole subjektiivset õigust keelduda vangla poolt pakutud tööst või valida endale meeldivat tööd ning

tema rakendamine vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele suunatud majandustööle pole

võrdväärne töölepingu alusel töötamisega ega saa sellega seetõttu ka konkureerida.

Kaebaja väited viitavad selgelt sellele, et tema eesmärgiks on vabaneda väljaspool vanglat asuva

tööandja juures töötamise läbi töötamise kohustusest vanglas. Kinnipeetava töökohustuse täitmisena

saab väljaspool vanglat töötamist käsitleda üksnes siis, kui see toimub VangS § 41 lg-tes 1 ja 11

nimetatud viisil ehk VangS § 22 lg 1 p 1 alusel antud soodustuse korras ning vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) 171 peatüki §-des 961 kuni 968 kehtestatud tingimustel ja korras. Kaebaja töötamine XX OÜ-

s viidatud sätetest tulenevatele tingimustele ei vasta, seega ei saa see täita ka tema töötamise

kohustust, vabastada teda majandustöödest ega pidada nende tegemisele sundimist õigusvastaseks.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja töötamine XX OÜ-s oleks ära keelatud või, et talle tehakse

takistusi sellega seotud kohustuste täitmisel, seega ei saa vaidlusalune käskkiri kuidagi piirata tema

õigusi, tuua kaasa reaalse olukorra halvenemist ega võtta temalt ja ta ülalpeetavatelt ära inimväärse

sissetuleku allikat.

8. Vaidlusaluses käskkirjas on kajastamist leidnud kaebaja 23. septembril 2016 esitatud vastuväited

ning piisava ulatuse ja selgusega ära toodud ka see, miks ei saa vastuväidete esitajat vabastada

majandustöödele määramisest. Seega ei vasta tõele kaebuse väide, et kaebajale polnud tagatud

sisuline ärakuulamisõigus ja tema seisukohtadega arvestamata jätmist ei põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Virgo Raudsepp esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a (apellatsioonkaebuses märgitud läbivalt 20. jaanuari 2017) otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada ning tühistada Viru Vangla

17. novembri 2016 vaideotsus nr 6-12/266-3 ja Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkiri nr 6-2/1397

ning tuvastada vangla toimingute, mis seisnevad selles, et kaebajat kohustatakse tegema

majandustöid, õigusvastasus.

10. Halduskohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust leides, et põhiseaduse (PS) §-s 29,

VangS § 37 lg-s 1 ja § 38 lg-s 1 sätestatust tulenevalt oleks vastustajal õigus või kohustus sundida

apellanti tööle majandustöödele olukorras, kus apellant juba töötab. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb

kinnipeetava üldine töökohustus, kuid kaebaja puhul on üldine töökohustus täidetud, kuna ta juba

töötab OÜ-s XX . Viidatud ega ühestki järgnevast vangistusseaduse sättest ei tulene, et kinnipeetaval

on kohustus teha füüsilist tööd s.h majandustöid. Samuti ei tulene ühestki sättest kohustust töötada

mitmel töökohal. Käesoleval juhul on kinnipeetav olnud ise aktiivne ning leidnud töö, mistõttu ei ole

põhjendatud tema määramine majandustöödele olenemata sellest, et vanglateenistus on olnud

võimetu talle töö kindlustamisel. Tööleping OÜ-ga XX välistab kaebaja muu töötamise ning kaebaja

majandustöödele määramisel kaotaks kaebaja töö, mis on tema võimetele ja oskustele oluliselt

sobivam ja majanduslikult kordades tasuvam. Halduskohtu väitel, et kinnipeetava rakendamine

vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele suunatud majandustööle pole võrdväärne töölepingu alusel

töötamisega ega saa sellega seetõttu ka konkureerida, puudub kehtiv õiguslik alus.

Järeldus, et VangS § 37 lg 1 ja PS § 29 sätestavad koosmõjus, et kinnipeetaval ei tohi olla võimalust

valida temale meelepärast tööd, on meelevaldne ja vastuolus vangistuse põhimõtetega,

põhiseaduslike väärtuste ning üldisemalt vabadusekaotusliku karistuse ideega. Vaidlustatava

käskkirja andmine olukorras, kus haldusorganile olid kõik asjaolud kinnipeetava töötamise osas

teada, on vaadeldav ilmselge tahtliku inimväärikuse rikkumisena, millega püütakse kinnipeetavat

veel täiendavalt karistada.

11. Halduskohtu tuvastatust, et apellandile on enne haldusakti andmist antud formaalne võimalus

oma seisukohad esitada, ei saa teha järeldust, nagu oleks isikule tagatud sisuline ärakuulamisõigus.

12. Halduskohus on menetlusõigust rikkudes võtnud asja juurde materjale, millele haldusorgan ei

tuginenud ja millised ei sisaldunud vaidlustatud haldusakti põhjendustes. Sellega on halduskohus üle

võtnud vastustaja rolli ning asunud esitama vastuväiteid, mida vastustaja ei esitanud, samuti asunud

põhjendama kohtumenetluses haldusakti tõendite ja asjaoludega, mis pole haldusakti aluseks olnud.

13. Sisuliselt on jäetud käsitlemata kaebaja vastuväited haldusaktis reaalselt kinnipeetava tervisliku

seisundi kohta kajastatud asjaolude osas. Vaidlustatud käskkirjas, arvestades hilisemalt vaideotsuses

märgitud selgitusi, on kaebaja töövõimelisuse hindamisel lähtutud 25. augusti 2015 kinnipeetava

tervisekaardi kandest, mille kohaselt on 7. augustil 2015 võetud kaebajalt analüüsid ning tuvastatud,

et kaebajal ei esine XXX. Hilisemast, kaebaja viidatud Sotsiaalkindlustusameti 5. veebruari 2016. a

otsusest nr 1309996 nähtub, et kaebajal esineb XX ja XXX. Käskkirja koostamisel on seega

arvestatud varasemate andmetega kinnipeetava tervisliku seisundi kohta ja jäetud hilisemate

andmetega arvestamata.

14. Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta Virgo Raudsepa apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a otsus muutmata ning jätta kohtukulud

apellandi kanda.

15. Vangla poolt määratud abitöölisena töötamine ei ole käsitletav teise tööandja juures töötamisena

tööõiguse regulatsiooni mõistes. Kinnipeetaval puudub vanglas töötamiseks lepingu sõlmimise

vabadus ning kinnipeetav ei saa tulenevalt avalik-õiguslikust sunnist keelduda vanglas töötamisest

eraõigusliku lepingu sätetele tuginedes. Muu töökoha olemasolu väljaspool vanglat ei välista

kinnipeetava kohustust töötada vanglas ega vangla õigust rakendada teda teiste tööde puudumisel

vangla majandustöödele. Kaebaja eesmärk on vabaneda väljaspool vanglat asuva tööandja juures

töötamise läbi töötamise kohustusest vanglas.

16. Enne kinnipeetava tööle määramist annab hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele vangla

meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Kui meditsiiniosakond on

lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik

käskkirjaga tööle. V. Raudsepa elektroonilises tervisekaardis sisaldub muuhulgas ka kaebaja viidatud

5. veebruari 2016. a ekspertarsti arvamus, mille kohaselt esineb kaebajal XX ja XXX. Eelnev arvamus

ei kinnita, et isikul on XXX, mis välistaks töötamise majandustöödel koristajana. Varasemalt, 7.

augustil 2015, on kaebajale teostatud analüüsid, mille kohaselt tal XXX ei esine. Isikule on küll

määratud XXX ulatuses, kuid vangla majandustööd ei nõua rasket kehalist pingutust. Vangla

hinnangul ei nähtu isiku tervislikust seisundist, et talle oleks abitöödel töötamine tervislikel põhjustel

täielikult vastunäidustatud või abitöödele asumisel võiks halveneda isiku tervislik seisund

pöördumatult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohtu hinnangul on Virgo Raudsepa kaebus halduskohtu otsusega põhjendatult

rahuldamata jäetud. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust,

selgitades kinnipeetava kohustust töötada. Kohus on tõendeid kogumis hinnates tuvastanud, kas

kaebajal esinevad tervislikud põhjused töökohustuse mittetäitmiseks ning kas töökoha olemasolu

väljaspool vanglat on asjaoluks, mis välistaks kinnipeetava majandustöödele määramise.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4

halduskohtu põhjendusi siinkohal ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib

ringkonnakohus järgmist.

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub õiguslik alus ja igasugune põhjendus kaebaja

kohustamiseks majandustöödele olukorras, kus ta täidab eeskujulikult töötamise kohustust ning

halduskohus on vääralt PS §-le 29, VangS § 37 lg-le 1 ja § 38 lg-le 1 tuginedes leidnud, et vastustajal

on õigus või koguni kohustus sundida apellanti tööle olukorras, kus kinnipeetav juba töötab.

Ringkonnakohus apellatsioonkaebuses tooduga ei nõustu. PS §-st 29 tuleneb küll, et isikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid samas on ka märgitud, et seadus võib sätestada

selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Nimetatud põhiseaduse sättest tuleneb ka tahtevastase

tööle sundimise keeld, kuid see ei laiene muuhulgas tööle, mida seaduse alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu. Seega on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata

seaduslikel alustel. Kinnipeetavate puhul on nende õigus vabalt valida töökohta piiratud

vangistusseaduse vastavate sätetega.

19. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta

teisiti. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö, siis vastavalt

VangS § 38 lg-le 1 ja lg-le 2¹ vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. Kinnipeetavatel puudub

töötamiskohustus VangS § 37 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Tegemist on kinnise loeteluga, mille hulgas

ei ole nimetatud kinnipeetava töötamist teisel töökohal väljaspool kinnipidamisasutust. Seega

vastupidiselt apellatsioonkaebuses toodule ei ole kinnipeetavatel võimalik valida neile meelepärast

tööd ning üldist töökohustust välistavate aluste mitteesinemisel on kinnipeetav kohustatud töötama.

20. Apellatsioonkaebuse kohaselt kaotaks apellant majandustöödele määramisel tasuvama ja

võimetele vastavama töö OÜ-s XX ning kaebaja majandustöödele sundimisega karistatakse apellanti

täiendavalt ebamugavate ja inimõigusi rikkuvate vangistustingimustega. Ringkonnakohtule ei nähtu

haldusasja materjalidest, et apellandile oleks tehtud takistusi OÜ-ga XX sõlmitud töölepingu järgsete

töökohustuste täitmisel. Samuti pole eluliselt usutav, et tööandja, kes on nõus sõlmima töölepingu

karistust kandva kinnipeetavaga, saaks eeldada, et kinnipeetavale ei rakendataks vajadusel ükskõik

missuguste lepingu sätetega vastuolus olevat riiklikku sundi s.h töötamist. Arvestades vangla

tavapärast praktikat kinnipeetavate majandustööle rakendamisel töötamise aja ja kestuse osas, ei

vähenda majandustöödel osalemine ringkonnakohtu hinnangul apellandi võimekust täita jätkuvalt

tööülesandeid OÜ-s XX .

Inimväärikuse mõistet on Eesti siseriiklikus ja ka EIK praktikas sisutatud isiku õiguste intensiivse

riivena. Kvalifitseerimaks teguviisi väärikuse alandamisena, peab väärkohtlemine ületama teatud

minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja

vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. EIK on

nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid

kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse

raskusastme ületamisega. EIK praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis,

kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või

vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Seega EIK

praktikast tulenevalt inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsise rikkumise puhul.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole majandustööde abitöölise tööülesanded nähtuvalt tööjuhendist (tl

8-9) niisugused, mille sooritamine võiks olla käsitletav inimväärikuse alandamisena vaid on pigem

igapäevaelu osaks ka väljaspool kinnipidamisasutust.

21. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et apellandile ei ole enne haldusakti andmist tagatud sisulist

ärakuulamisõigust, kuigi formaalselt on apellandile antud võimalus oma seisukohad esitada.

Nimetatud väite tõelevastavust on halduskohus analüüsinud otsuse p-s 8 ning ringkonnakohus

nõustub toodud järeldusega. Apellatsioonkaebuses ei ole võrreldes halduskohtule esitatud kaebusega

apellandi väidet täiendavalt põhjendatud ega välja toodud, milles seisnevad vaidlusaluses käskkirjas

vangla poolt esitatud põhjenduste puudused. Riigikohus on märkinud, et ärakuulamine aitab

selgitada, kas võib esineda asjaolusid, mis välistavad erandina töötamiskohustuse (nt töövõimetus)

(RKHKo 13. november 2014, nr 3-3-1-44-14, p 17). Kaebaja 23. septembri 2016. a vastuväites (tl

37-39) nimetatud asjaolusid (töötamine OÜ-s XX ja viited kaebaja XXX) on ringkonnakohtule

nähtuvalt vaidlustatud käskkirjas analüüsitud ja nendega arvestamata jätmist põhjendatud.

22. Apellandi hinnangul on halduskohus omal algatusel võtnud asja juurde materjale, millele

haldusorgan ei tuginenud ja milliseid ei ole kunagi sisaldunud vaidlustatud haldusaktide

põhjendamisel, millega on halduskohus asunud täiendavalt haldusakti põhjendama. Halduskohtu

19. jaanuari 2017. a otsuse resolutsiooni p-dest 2 ja 3 nähtuvalt on halduskohus asja 3-16-1049

materjalidest võtnud toimikusse vaide Sotsiaalkindlustusameti 5. veebruari 2016 otsusele nr 1309996

(tl 48) ja täiendava ekspertarsti arvamuse nimetatud vaide osas (tl 49) ning asja 3-16-227 materjalidest

kaebaja vastuväited seoses majandustöödele määramisega (tl 37-39), kaebaja viidatud ekspertarsti

arvamuse

koos

kaebaja

meditsiinikaardi

väljavõtetega

(tl

pöördel–42),

XX OÜ-ga sõlmitud töölepingu (tl 43-44) ja Viru Vangla 9. novembri 2016. a käskkirja nr 6-3/1259

(tl 45-47), millega karistati V. Raudseppa vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitte

allumise ja töökohustuse rikkumise eest.

HKMS § 2 lg 3 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude

väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise. Seega peab kohus enda initsiatiivil välja

selgitama nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka ebasoodsad faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu

hinnangul on halduskohus asja juurde võetud materjalidele tuginedes kontrollinud kaebuses esitatud

väidete õigsust. Asjakohased tõendid on eelnevalt kohtumenetlustes esitatud ja pooltele teada.

Kaebaja viitab kaebuses nii OÜ-ga XX sõlmitud töölepingule ja sellest tulenevale võimalikule

töökaotusele, Sotsiaalkindlustusameti 5. veebruari 2016. a otsusele kui ka enese ärakuulamata

jätmisele, kuid on jätnud enda väiteid kinnitavad tõendid esitamata. Lisaks on halduskohus

kontrollinud seoses kaebaja väitega tagasiulatuvalt kehtestatud haldusakti kohta, et kaebajale poleks

antud tööleasumise korraldust enne, kui oli vormistatud vaidlusalune käskkiri. Eelnevast tulenevalt

on põhjendamatu halduskohtule nende käesoleva haldusasja materjalide juurde võtmist ja uute

põhjenduste otsimist ette heita.

23. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud sisuliselt käsitlemata kaebaja vastuväited

haldusaktis reaalselt kinnipeetava tervisliku seisundi kohta kajastatud asjaolude osas.

Ringkonnakohtu hinnangul põhinevad apellatsioonkaebuses nimetatud väite põhjendused peamiselt

vaidlustatavas käskkirjas esinevale veale kuupäevas, mille puhul on tegemist ilmse ebatäpsusega mis

ei mõjuta haldusakti sisu ning vangla on vastavad selgitused kaebajale esitanud juba kohtueelses

vaidemenetluses.

Lisaks märgitakse apellatsioonkaebuses, et vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et kaebaja tervisliku

seisundi hindamisel oleks arvestatud Sotsiaalkindlustusameti 5. veebruari 2016. a otsusega, millega

on kaebajal tuvastatud XX ja XXX ning vastustaja on kaebaja terviseseisundi hindamisel tuginenud

varasemale, 25. augustil 2015 väljastatud tervisetõendile, mille kohaselt kaebajal puudub XXX.

Ringkonnakohtule nähtuvalt on vaidlusaluses käskkirjas välja toodud, et kaebajal ei ole tuvastatud

XXX, samuti on kaebaja töövõimelisust hinnatud enne haldusakti andmist. Käskkirjas on märgitud,

et kaebaja on vastustajale nimetatud otsuse esitanud, seega on vastustaja saanud seda arvestada andes

hinnangu kaebaja väidetavale XXX. See, et haldusakti põhjendustes pole eraldiseisvana võetud

seisukohta kaebaja poolt esitatud tõendi kohta sisuliselt, mille kohaselt esineb kaebajal XXX, mitte

XXX, ei anna alust tunnistada tööle määramise käskkiri õigusvastaseks.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited alust kaebuse

osas jõuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kaebaja on taotlenud Viru Vangla

12. oktoobri 1016. a käskkirja nr 6-2/1397 ja 17. novembri 2016. a vaideotsuse tühistamist. Kuna

käskkiri on õiguspärane ja vaideotsusest ei nähtu, et see eraldiseisvana rikuks kaebaja õigusi, puudub

alus ka vaideotsuse tühistamiseks.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

19. jaanuari 2017. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastaspoolel menetluskulusid ei

tekkinud, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/