1-17-5135/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5135 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kriminaalasi Jelena Antonova süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. juuni 2017 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuste liik süüdistatav Jelena Antonova (isikukood 48512283717), apellatsioonid RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Jelena Antonova apellatsioonid Viru Maakohtu 20. juuni 2017 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsusega karistati Jelena Antonovat KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.04.2017 – 08.04.2017, s.o 2 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 11.04.2017. Muuhulgas rahuldati kannatanute tsiviilhagid ning VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti välja J. Antonovalt tsiviilhagid katteks:

- kannatanu K.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 470,24 eurot;

- kannatanu J.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 70 eurot.

J. Antonovalt mõisteti menetluskuludena riigituludesse: sundraha 705 eurot, määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 156 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 48 eurot ja kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 312 eurot. KrMS § 180 lg 3

2

alusel jäeti riigi õigusabi tasu summas 120 eurot riigi kanda. Kokku kuulub tasumisele 1101 eurot, mida J. Antonova võimaldati tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

2. Viru Maakohtu 20.06.2017 otsuse peale esitas 28.06.2017 apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab maakohtu otsuse väljamõistetud tsiviilhagi osas. J. Antonova ei ole nõus J. S hagiga summas 70 eurot, kuna kannatanu sai kõik asjad tagasi. Lisaks palub kaebaja tähelepanu pöörata K. R hagile, mis on 470,24 senti. Süüdistatav palub vähendada tsiviilhagi 24 sendi võrra, kuna seda raha ei saa välja võtta. Süüdistatav esitas ka 02.07.2017 teise apellatsiooni, milles palub anda talle võimalus tasuda hagisid vabaduses olles, sest ta ei ole vangistuses olles töövõimeline ja vanglas ei ole vastavat tööd. J. Antonova palub ajatada menetluskulude ja hagide maksmine 6 kuu peale tema vangistusest vabastamisest alates, sest siis ta saab tööle minna. Süüdistatav palub kompromissile minna.

3. Tartu Ringkonnakohtu 02.08.2017 määrusega jäeti J. Antonova 02.07.2017 apellatsioon käiguta, kuna see oli allkirjastamata, ning anti aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 10.08.2017.

J. Antonova nimetatud ajaks puudusi ei kõrvaldanud ning 02.07.2017 apellatsiooni ei allkirjastanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et J. Antonova apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatud.

5. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

6. Ringkonnakohus, tutvunud 28.06.2017 apellatsiooniga, leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rääkida, et maakohus oleks rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avaliku-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese ning p 12 kohaselt ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning maakohtu otsusega, esimese kohtuastme poolset menetlusnormide rikkumist ei avastanud. Kokkuleppes on kajastatud KrMS § 245 lg 1 p-s 11 tulenevalt tsiviilhagid ning maakohus on põhjendatult välja mõistnud kokkuleppes märgitud tsiviilhagid. Samuti on nõuetekohaselt välja toodud menetluskulud ja nende jaotus. Maakohtu istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkuleppe sisu tervikuna on talle arusaadav, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav oli teadlik, et tal on võimalik kokkuleppest loobuda.

3

Kuna apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi KrMS § 339 välja toodud rikkumist ning kokkuleppes kirjeldatud tehtu on kuritegu, see on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseerinud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb. Samuti on J. Antonovale vastu tuldud menetluskulude tasumisega, jättes osa menetluskulusid riigi kanda ning andes süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulusid 1 aasta jooksul. Apellatsioon jääb edutuks.

7. Ringkonnakohus oli seisukohal, et J. Antonova 02.07.2017 esitatud apellatsioon ei vasta KrMS §-s 321 toodud apellatsiooni nõuetele. Nimelt sätestab KrMS § 321 lg 3, et apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant. Praegusel juhul puudus apellatsioonis aga allkiri, apellatsioonile on alla kirjutatud üksnes süüdistatava nimi, mis ei vasta tema allkirjadele, mida ta on käesoleva menetluse jooksul andnud otsuse kättesaamisele kui ka oma teisele apellatsioonile. Ringkonnakohus leidis, et kuna apellatsiooni puudusi on võimalik kõrvaldada, st apellatsiooni esitajal on võimalik apellatsioon allkirjastada, jäeti J. Antonova 02.07.2017 apellatsioon käiguta ja anti aega puuduse kõrvaldamiseks kuni 10.08.2017, tagastades koos määrusega süüdistatavale ka allkirjastamata apellatsioon. Kuna J. Antonova tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, jätab ringkonnakohus 02.07.2017 apellatsiooni samuti läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsioonid läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau