2-16-8032/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-8032

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8032

Tsiviilasi

Priit Vungo hagi Andres Kure vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1285 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Priit Vungo (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits (Themis

Õigusbüroo OÜ, e-post: menetlus@themis.ee)

Kostja Andres Kure (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-

post:XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

15. mai 2017. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Andres Kurelt Priit Vungo kasuks põhinõue 675 eurot, tekitatud kahju 150

eurot, 20.05.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 95 eurot, kokku 920 eurot.

3. Välja mõista Andres Kurelt Priit Vungo kasuks viivis põhinõudelt määraga 1 euro päevas

alates 21.05.2016. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Andres Kure kanda.

5. Mõista Andres Kurelt Priit Vungo kasuks välja menetluskulu 937 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Priit Vungo (hageja) esitas 20.05.2016. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub

Andres Kurelt (kostja) välja mõista põhinõude 675 eurot, tekitatud kahju 150 eurot, viivise 95

eurot perioodi eest 15.02.-20.05.2016. a, kokku 920 eurot, ning lisanduva viivise määraga 1

euro päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma

menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale märtsis 2014 laenu sularahas 690 eurot, mille

kostja kohustus tagastama kuu aja pärast aprillis 2014. Kostja makseraskuste tõttu sõlmisid

pooled hiljem uue kokkuleppe, et kostja tasub kogu võlajäägi maksetega 15 eurot kuus. Võla

katteks on hageja kontole tehtud 8.10.2015 kolmanda isiku kontolt üks osamakse summas 15

eurot. 14.01.2016. a sõlmisid pooled Facebook´i dialoogi käigus uue kokkuleppe võlajäägi

675 euro tasumiseks tähtajaga 14.02.2016. a, tingimusel et makse tähtajaks mitte tasumisel on

kostjal kohustus tasuda hagejale viivist 1 euro päevas. Nimetatud tähtajaks kostja oma

kohustust ei täitnud. 6.05.2016. a palkas hageja end kohtuväliselt esindama lepingulise

esindaja, kes esitas kostjale kohtuväliselt võlanõude. Seoses võlanõude esitamisega kandis

hageja kahju 150 eurot.

2. Kostja esitas 20.06.2016. a vastuse hagile. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele

tervikuna vastu. Tõele ei vasta väide, et hageja andis kostjale 2014 märtsis laenu 690 eurot,

mille kostja pidi tagastama kuu aja pärast 2014 aprillis. Poolte vahel oli võlasuhe seoses

hageja sõiduauto kasutamisega. Hageja kostja töökaaslasena Soomes andis kostjale ajutiselt

kasutada oma sõiduauto Mazda 6. Esialgu tasust juttu ei olnud ning kostjale jäi mulje, et

hageja andis talle oma sõiduki kasutamiseks heast südamest. Kostja kasutas hageja sõidukit

maksimaalselt kolme nädala vältel ning selle aja jooksul selgus, et hageja tahab auto

kasutamise eest siiski tasu saada ning kostja maksiski talle sularahas 400 eurot. Mõne aja

möödumisel hakkas hageja ära kasutama asjaolu, et kõik kokkulepped poolte vahel olid

suulised ning hakkas kostjat survestama, et ta auto kasutamise eest hiljem veel raha maksaks.

Hageja on mõista andnud, et tahab hagejalt saada tasu Soomes kehtivate autorendi määrade

alusel. Esialgu soovis hageja saada kostjalt 200 eurot, aja jooksul on nõutav rahasumma

kasvanud 690 euroni, põhjusel et hageja on pidanud liiga kaua ootama. Poolte vahel ei olnud

kokkulepet Soome autorendi määrade kohaldamiseks.

Kostja hinnangul ei saa hageja poolt esitatud Facebook´i dialoogi pidada usaldusväärseks

tõendiks, kuna hageja esindaja on kõrvaldanud sellest ebatsensuursed väljendid ja asendanud

need tähisega „x“. See seab kahtluse alla kogu dialoogi autentsuse, sest ei saa välistada ka

teksti muude osade hagejale meelepärases suunas redigeerimist. Facebook´i dialoog on hageja

poolt esitatud valikuliselt ja sellest on välja jäetud kogu varasem vestlus, mis hageja versiooni

ei kinnita. Võlgnevuse summad ja mitmed muud asjaolud on esitatud hageja monoloogina,

millest ei selgu millal ja millistel asjaoludel on tekkinud võlgnevus, mille tasumist nõutakse.

Kostja vastuste analüüsimisel tuleb arvestada, et need on saadud pidevate ähvarduste surve

all. Poolte vahel ligi kahe aasta jooksul toimunud dialoogi saatsid ähvardused, mis saab

kostjaga siis, kui ta hageja nõudmisi ei täida. Tegemist ei olnud paljasõnaliste ähvardustega.

Näiteks on hageja teinud suhtlusgrupis XXX XXX postituse, milles loob kostjast avalikult

kuvandi kui võlglasest ja petisest. Kostja kinnitab, et andis lubadusi maksta üksnes hageja

ähvarduste tõttu, sisuliselt alludes väljapressimisele ja ei ole alust seda tõlgendada kui kostja

tõelist soovi väidetava võla tagastamise kohustusega tegelikult seotud olla.

3. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Poolte vahel ei ole kunagi olnud autorendi suhet.

Kostja vastuväited on tõendamata. Kostjal on samuti võimalik kohtule esitada poolte

Facebook´i vestluse väljavõtted, kuid kostja ei ole seda vajalikuks pidanud. Täiendava

tõendina esitab hageja kohtule poolte vahel 15.09.2015. a peetud telefonivestluse salvestise.

Salvestisest nähtub, et kostja võtab omaks kokkuleppe võla 690 euro tasumiseks 15 euro

kaupa kuus. Samuti esitab hageja kohtule M.P.u kirjaliku seletuse tema kontolt raha

ülekandmise kohta. Hageja ei nõustu kostja väidetega ähvardamise osas. Kui kostja tajus

hageja võla tasumise nõudmist survestamise või ähvardamisena, oleks kostja võinud

pöörduda politseisse või kohtusse. Hageja teada ei ole kostja seda teinud. Kuulates hageja

kõnetooni 15.09.2015. a peetud vestluses, ei ole võimalik teha järeldust, et see oleks kostjat

survestav, ähvardav või agressiivselt üleolev. Kostja ise kinnitas nimetatud kõnes, et tema

kontod on kinni. Suure tõenäosusega on kontod kinni kostja suhtes toimuva(te)

täitemenetlus(t)e tõttu. Sellele viitab ka asjaolul, et raha ülekanne hagejale tuli kolmanda isiku

kontolt. Seega on õigustatult esitatud Facebook´is avalikkusele väide, et kostja on võlgnik.

Kostjal ei ole selle väite osas varem pretensioone olnud. Samuti vastab tõele, et kostja on

petis. Nimelt tegeleb kostja varjatud majandustegevusega, varjates tulusid kohtutäituri ja riigi

eest.

4. 28.11.2016. a ja 15.05.2017. a toimusid asjas kohtuistungid. 28.11.2016. a istungil oli

kohal kostja Andres Kure, kelle selgituste kohaselt ta töötas hagejaga Soomes koos. Tema

endine naine K.K. võttis tema teadmata talt auto ära, hageja pakkus enda autot kasutamiseks

ja kostja tasus selle eest renti. Seoses sellega, et hageja esindaja taotles hageja vande all üle

kuulamist, lükkas kohus asja arutamise edasi. 15.05.2017. a kohtuistungil kuulas kohus vande

all üle hageja. Kostja 28.11.2016. a istungile ei ilmunud. Andres Kurele toimetati kohtukutse

kätte dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 6.04.2017. a.

Kohtu seisukoht

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Hageja nõuab kostjalt laenulepingu täitmist, laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega

viivitamisest tulenevalt viivist ning kahju hüvitamist. Hageja nõue tugineb sellele, et hageja

andis kostjale laenu summas 690 eurot, millest on tagastamata 675 eurot. Kostja eitab hagejalt

laenu saamist. Kostja väitel oli poolte vahel võlasuhe tulenevalt sellest, et hageja andis

kostjale kasutada oma auto; ka auto kasutamise eest ei võlgne kostja hagejale 675 eurot.

Hageja väitel ei ole ta kostjale oma autot kasutada andnud.

Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et hageja poolt kostjale laenu andmine ning kostja

võlgnevus hageja ees summas 675 eurot on tõendatud. Poolte vahel mõne muu võlasuhte

olemasolu tõendatud ei ole. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks poolte vahel

võlasuhte olemasolu tulenevalt sellest, et hageja andis kostjale kasutada oma auto. Hageja

auto kostjale kasutada andmist eitab. Auto kasutamist ei mainita ka hageja esitatud

telefonivestluse salvestuses (stenogramm tl 31-32) ning sellest ei ole juttu hageja esitatud

Facebook´i vestluse väljavõttes (tl 8-14). Telefonivestlusest ja Facebook´i vestluse

väljavõtetest nähtub, et kostja kinnitab võlgnevust 690 eurot. Kostja vastusest nähtub, et

kinnituse andmine võlgnevuse kohta on õige. Kostja hinnangul tegi ta seda hageja ähvarduste

sunnil. Telefonivestluse salvestust kuulates ei nähtu, et hageja oleks kostjat ähvardanud.

Kostja on üldiselt väitnud, et Facebook´i vestluse väljavõte võib olla redigeeritud, samas ei

ole kostja välja toonud, et midagi konkreetselt oleks muudetud. Hageja on näidanud üles

valmisolekut esitada vestluse väljavõtted koos sealt eemaldatud ebatsensuursete väljenditega.

Kostjal oli ka endal võimalus esitada vestluse väljavõte, kui hageja poolt esitatu oli valikuline.

Kostja ei ole seda teinud. Kohus on hageja vande all üle kuulanud. Vande all antud seletustes

on hageja kinnitanud, et andis kostjale laenu summas 690 eurot (tl 59). Kostja võlgnevuse

katteks on hagejale tasutud 15 eurot.

VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Facebook´i vestluse käigus on kostja 14.01.2016. a lubanud võlajäägi 675 eurot tagastada kuu

aja jooksul (tl 12), s.o hiljemalt 14.02.2016. a. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 675 euro

tagastamist.

VÕS § 113 lg 1 I lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Facebook`i vestluses on pooled 14.01.2016. a kokku leppinud viivises

1 euro päevas (tl 13). Viivise suurusele ei ole kostja eraldi vastu vaielnud. Seega on hagejal

õigus nõuda viivist perioodi eest 15.02.-20.05.2016. a summas 95 eurot. Kooskõlas TsMS §-

ga 367 mõistab kohus alates 21.05.2016. a välja viivise põhinõudelt määraga 1 euro päevas

kuni põhinõude tasumiseni.

VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja on esitanud kohtule

tema esindaja koostatud võlanõude (tl 16) ja tõendanud selle edastamise kostjale (tl 17).

Õigusabikulu suurus on tõendatud hagejale esitatud arvega (tl 18). Seega on hageja kahju

hüvitamise nõue põhjendatud.

Menetluskulud

6. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

7. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 60-61), mille kohaselt tema menetluskulud

on kokku 1387 eurot, millest 950 eurot olid kulud õigusabile (ilma käibemaksuta), 100 eurot

esindaja sõidukulud seoses osalemisega 28.11.2016. a ja 15.05.2017. a kohtuistungitel, 137

eurot hageja sõidukulud seoses osalemisega 15.05.2017. a kohtuistungil ja 200 eurot riigilõiv.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 9 tundi, tunnitasu 100 eurot. Hageja sõidukulu

seisneb Helsinki-Tallinn-Helsinki laevapiletite kulus (112 eurot) ning kulus kütusele Tallinn-

Tartu-Tallinn marsruudil (25 eurot).

TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud mh

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, samuti menetlusosaliste sõidukulud, mis on

kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Hageja sõidukulu on osaliselt

tõendatud laevapiletitega (tl 63-70). Hageja kütusekulu 25 eurot saab läbitud vahemaad ja

kütusekulu arvestades pidada põhjendatud ja vajalikuks. Lepingulise esindaja sõidukulude

osas ei ole täpsustatud, milles nimetatud kulu seisneb, mistõttu kohus ei pea nende hüvitamist

võimalikuks. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega ka mahuka

vaidlusega. Lisaks hagiavaldusele on hageja esitanud vastuse kostja vastusele (tl 30-33) ja

taotluse täiendava tõendi kaasamiseks (tl 35). Asjas toimus kaks kohtuistungit kestusega

vastavalt 25 minutit ja 30 minutit. Eeltoodut arvestades peab kohus hageja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on

praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 937 eurot (200 eurot + 112 eurot + 25 eurot

+ 6 x 100 eurot)

Vastavalt hageja taotlusele kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik