2-17-1696/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1696 Tsiviilasi KL hagi ML ja AL vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.04.2017 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KL määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KL (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Nissi vald Nissi Vallavalitsuse kaudu, esindaja vallavanem Ermil Miggur

Kostja I ML (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Maire Arm

Kostja II AL (isikukood XXXXXXXXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2017 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

4. Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 01.02.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostjate kui vanavanemate vastu elatise saamiseks. 09.03.2017 esitas hageja hagi täpsustuse, paludes kostjalt I välja mõista igakuine elatis kostjalt I suuruses 50 eurot ja kostjalt II suuruses 20 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt suri hageja ema KL 21.09.2016. Kostjatel on vanavanematena hageja ülalpidamiskohustus.

2. 05.04.2017 vastuses palus kostja I jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Kohustus, mille täitmist hageja taotleb, lõppes kohustatud isiku surmaga (perekonnaseaduse (PKS) § 110) ja see ei saanud minna üle kostjatele. Vanavanematelt väljanõutav elatis saab olla üksnes asenduskohustus. Samuti on esmajärjekorras elatise tasumise kohustus lapse bioloogilisel vanemal. Hagejal on olemas bioloogiline isa, kelleks kostjale I teadaolevalt on IL.

3. Hageja vaidles kostja I taotlusele vastu. Olukorras, kus täisealine esimese astme üleneja sugulane on surnud, ei ole põhjust rääkida teise astme üleneja sugulase (vanavanema) asenduskohustusest. Arvestades PKS § 105 lõikes 2 sätestatud ülalpidamiskohustuslaste järjestust ja ema surmaga saabunud olukorda, peavad ülalpidamist andma kaugema astme sugulased, antud juhul vanavanemad.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus jättis 25.04.2017 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte kanda.

5. Kohus viitas PKS § 106 lõike 2 esimesele lausele ning § 105 lõigetele 2 ja 3. Arvestades PKS § 105 lõikes 2 sätestatud ülalpidamiskohustuslaste järjestust ja ema surmaga saabunud olukorda, kus lähema astme sugulane enam ülalpidamist anda ei saa, peavad seda ülalpidamist andma kaugema astme sugulased, antud juhul vanavanemad. Kuna hageja ema on surnud, ei ole tegemist tavapärase asenduskohustusega elatise väljamõistmiseks vanavanematelt (ema vanematelt). Kui PKS § 110 lõike 1 alusel lugeda ema ülalpidamiskohustus lõppenuks seoses tema surmaga, tekiks olukord, kus alaealine laps, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, oleks ülalpidamisest ilma jäetud.

6. Kostja I arvamusest nähtuvalt on hageja väidetavaks isaks IL (isikukood XXXXXXXXXXX). PKS § 84 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Rahvastikuregistrist nähtuvalt hageja isa osas kanne registris puudub. Samas on lapse isa kindlakstegemine eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-13). Kui lapse isa oma isadust hageja suhtes vabatahtlikult omaks ei võta, on hagejal võimalus esitada kohtule hagi isaduse tuvastamiseks tulenevalt PKS §-dest 94 ja 95. Hageja isa kindlakstegemine on oluline ka põhjusel, et alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus.

7. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lõike 2 punktile 2 jättis kohus hagi läbi vaatamata. Hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, kuna hageja väidetavaks isaks on IL. Hageja isa kindlakstegemine on hageja huvides ja isal on alaealise hageja ülalpidamiskohustus.

8. Seoses menetluskulude jaotusega märkis kohus, et asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Analoogia korras saab kohaldada TsMS § 162 lõiget 4, millest tulenevalt jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohtu hinnangul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud täielikult alaealise hageja kanda, kel puudub sissetulek.

Määruskaebus

9. 10.05.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. IL isadus hageja suhtes on oletuslik. Hageja ema ei soovinud mingil põhjusel IL isadust lapse suhtes tuvastada, kuigi vallavalitsuse lastekaitsespetsialist tal seda teha soovitas. IL ei ole hageja esindajale teadaolevalt hageja kasvatamisest osa võtnud ega talle ülalpidamist andnud. Määruses on peetud ekslikult võimalikuks IL poolt hageja suhtes isaduse vabatahtlikku omaksvõttu. Tulenevalt PKS § 89 lõikest 1 on isaduse omaksvõtuks vajalik lapse ema nõusolek. PKS § 89 lõike 4 kohaselt ei saa isadust omaks võtta, kui ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud. Seega on võimalik üksnes IL isaduse kohtulik tuvastamine. Hageja nõustub, et lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, ja kavatseb IL isaduse tuvastamiseks esitada hagi. Samas ei ole võimalik prognoosida, kas hagi rahuldatakse. Kohtumenetlus võib võtta kuid või aastaid. Asudes seisukohale, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning jättes seetõttu hagi läbi vaatamata, on kohus vabastanud vanavanemad lapse ülalpidamise kohustusest ning jätnud hageja ülalpidamisest sisuliselt ilma. Vanavanemate ülalpidamiskohustus ei ole antud juhul asenduskohustus ega lõppenud hageja ema surmaga ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-75-

11 toodud seisukohad ei ole laiendatavad käesolevale juhtumile. Ka ei vabasta IL (või kellegi teise) isaduse tuvastamine hageja suhtes tema emapoolseid vanavanemaid ülalpidamiskohustusest.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

10. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II ei ole kaebuse osas seisukohta esitanud.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 25.04.2017 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

13. Esmalt nõustub kolleegium kaebajaga, et maakohtu määrus on vastuoluline. Määrusest ei ole võimalik aru saada, kas kohtu hinnangul on või ei ole praegusel juhul hageja vanavanematel oma surnud tütre asemel kohustust hagejat ülal pidada ning kui jah, siis kas tegemist on PKS § 106 mõistes asenduskohustusega või mitte. Samuti ei ole määrusest selge, kas kohus jättis hagi läbi vaatamata üksnes põhjusel, et hageja väidetaval isal on esmajärjekorras hageja ülalpidamiskohustus või ka seetõttu, et kohtu hinnangul kostjatel hageja ülalpidamiskohustust ei ole.

14. Ringkonnakohus leiab, et kostjate ülalpidamiskohustus hageja suhtes ei ole antud juhul käsitletav asenduskohustusena. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 punkti 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 105 sätestab ülalpidamiskohustuslaste järjestuse ning selle esimese lõike järgi annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Eeltoodust järeldub, et alaealise lapse suhtes on ülalpidamiskohustuslasteks esmajärjekorras tema vanemad ning seejärel vanavanemad. Antud juhul on elatisenõue esitatud hageja surnud ema vanemate ehk hageja vanavanemate vastu. Kolleegiumi hinnangul on hageja vanavanematel PKS §-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus, mida aga ei saa käsitleda PKS § 106 mõistes asenduskohustusena. PKS § 106 lõike 2 järgi, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab PKS §-s 106 sätestatud asenduskohustuse tekkimine, et isik, kelle asemel vastav kohustus tekib, on olemas, kuid ta on kas PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, temalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Praegusel juhul on hageja ema surnud, seega ei saa teda käsitleda PKS § 106 lõikes 2 silmaspeetud isikuks. Kuna hageja sünniaktis puudub kanne tema isa kohta, puudub seega ka teine vanem, kes oleks kohustatud last ülal pidama. Eeltoodust tulenevalt oli õigustatud eestkostja poolt ülalpidamisnõude suunamine hageja vanavanemate vastu PKS §-de 96 ja 105 järgi.

15. Kostja I leiab, et vanavanemate ülalpidamiskohustuse näol on tegemist asenduskohustusega, mis lõppes koos ülalpidamiskohustusega ehk hageja ema surmaga 21.09.2016. Selliselt PKS-i vastavate sätete tõlgendamine viiks olukorrani, kus alaealisel lapsel, kelle vanem (mõlemad vanemad) on surnud, kuid elavad PKS-i §-s 96 nimetatud muud sugulased, ei olekski võimalik neilt ülalpidamist nõuda. Sellise olukorra tekkimine ei ole kooskõlas PKS-i, sh ülalpidamiskohustuse regulatsiooni, mõtte ega eesmärgiga. Küll aga tuleb nõustuda kostjaga I selles, et praegusel juhul tuleb arvestada ka asjaolu, et surnud vanema eest maksab riik lapsele toitjakaotuspensioni. Seda tuleb kohtul võtta arvesse vanavanematelt väljamõistetava elatise põhjendatud ja vajaliku suuruse määramisel (PKS § 99).

16. Maakohtu seisukoht, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, kuna hageja väidetavaks isaks on IL, on asjakohatu. Kui tulevikus tuvastatav isadus mõjutab emapoolsete vanavanemate ülalpidamiskohustuse ulatust, võib kostjatel tekkida õigus nõuda igakuiste elatisemaksete suuruse või tähtaja muutmist (TsMS § 459 lõige 1).

17. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/