1-17-7097/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-7097 (17231501021) Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi Rodion Kuritsõni (Kuritsõn) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. augusti 2017 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Rodion Kuritsõn, ik: 38607290299, kaks kehtivat kriminaalkaristust, viibib vahi all, apellatsioon Prokurör Natalja Vester RESOLUTSIOON Jätta Rodion Kuritsõni apellatsioon Harju Maakohtu 10. augusti 2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellandile Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 10. augusti 2017 otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Rodion Kuritsõn süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.02.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta vangistust) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja algust alates viimasest kinnipidamisest, s.o 20.06.2017. Tõkend -vahistamine - jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. R. Kuritsõnilt mõisteti VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 välja: -Maxima Eesti OÜ kasuks varaline kahju 699.30 eurot ja -AS OG Elektra kasuks 102.22 eurot. Kriminaalmenetluse kuludena mõisteti R. Kuritsõnilt riigituludesse välja sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot, kokku 849 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati kriminaalmenetluse

kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, millest esimene makse tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid - 5 CD-plaati, jäeti kriminaaltoimiku juurde. 2. 17.08.2017 registreeriti Harju Maakohtus R. Kuritsõni apellatsioon, mille sisust tulenevalt ei nõustu süüdistatav Maxima Eesti OÜ tsiviilhagis esitatud varalise kahju suurusega ega samas summas temalt väljamõistmisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et R. Kuritsõni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 4. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav nimetatud sätete rikkumisele oma apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus. 5. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest sõlmiti 25.07.2017 süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel kokkuleppe, mille kohaselt tuleb R. Kuritsõnil muuhulgas hüvitada kuriteoga tekitatud kahju Maxima Eesti OÜ-le summas 699,30 eurot ja OG Elektra AS-ile summas 102,22 eurot (kd II, lk 93-94). Süüdistatav on omakäeliselt kinnitanud, et kaitsja osalust ta kohtus ei soovi. 6. 10.08.2017 toimunud kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde ning selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde. Kohtuotsus on talle arusaadav (kd II, lk 103). Samal päeval tegi maakohus R. Kuritsõni suhtes süüdimõistva kohtuotsuse vastavuses 25.07.2017 sõlmitud kokkuleppega. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005 otsuses nr 3-1-1-79-05. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2. jao sätete; § 339 lg 1; § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006 määruses nr 3-1-1-38-06. 6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, jätab ringkonnakohus R. Kuritsõni apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/