Legislator Case Law & Legislation
4-09-5541/10 AI generated

4-09-5541/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-5541/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi nr. 4-09-5541

Legislator headnote

AI generated

4-09-5541/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Väärteoasi nr. 4-09-5541

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr. 4-09-5541

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juunil 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-5541 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo jgVäärteoasi V.R-i väärteoasi AS § 70 järgi Menetlusalune isik V.R, isikukood xxx, elukoht xxx; ei tööta

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna esindaja Katrin Slungin (tõned nr: 1288)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.R väärteoasjas nr 2376,09,001698 AS § 70 järgi ja mõista karistuseks arest 5 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.08 .2009.a. Nimetatud kuupäeval karistuse kandmisele mitteilmumisel kohaldada V.R-i suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

2

Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna poolt on 07.03.2009.a. koostatud

väärteoprotokoll AB 1135888 selle kohta, et V.R 07.03.2009.a. kella 17:10 ajal, Kallavere tee 41 juures Maardus, magas avalikus kohas, olles alkoholijoobes, millega solvas

inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, pannes seega toime AS § 70 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg.2 ja lg.8 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastaslel või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse

kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see

temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja

märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on V.R kohtuistungi toimumisest teavitatud politsei vahendusel 09.06.2009.a.

Seega on kohtul õigus eeldada, et V.R on istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud, oma mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg.1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud,

kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi

protokollides toodu juurde ning leidis, et V.R tuleks karistada AS § 70 alusel päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokolliga (tl 1); narkootilise aine ekspertiisi aktiga (tl 8), tunnistaja ülekuulamise

protokolliga (tl 2-3); õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (tl 4); protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga (tl 2) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. V.R-ile karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada V.R edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et V.R tuleb karistada arestiga,

kuna isikut on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest

karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Temale varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata.

Kohus, juhindus Karistusseadustiku § 48, § 262; NPALS § 15¹; Väärteomenetluse seadustiku § 107- 111 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

3