2-16-16277/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

23.08.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16277

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti

kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XxxxOÜ (registrikood: xxxx; asukoht: Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Mirjam-Mari Marastu (e-post:

menetlus@youroffice.ee)

Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu;

tegevuskoht:

Mündi

2,

Tallinn

15197;

e-post:

kommunaal@tallinnlv.ee)

Kostja lepingule esindaja: Natalja Kutepova (e-post

Natalja.kutepova@tallinnlv.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt Tallinna

linnalt välja hageja XxxxOÜ kasuks menetluskulu 91,66 % ulatuses s.o summas 1

541,72 eurot ilma käibemaksuta (riigilõiv 183,32 eurot + õigusabikulud 1 358,40

eurot).

2. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue 481,60 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud

menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu)

vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus mõistis 21.06.2017 kohtuotsusega Tallinna

linnalt XxxxOÜ kasuks välja kahjuhüvitise 947,73 eurot ja jättis menetluskulud 8,34 % ulatuses

hageja kanda ja 91,66 % ulatuses kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 22.07.2017.

Vastavalt § 176 lõike 1 järgi kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Kohus andis 05.06.2017 kohtuistungil hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja 05.06.2017

istungi osas esitamiseks kuni 09.06.2017 ja kostja omapoolse seisukoha esitamiseks 12.06.2017.

Hageja esitas 28.03.2017, 05.06.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. 05.06.2017 teatas hageja kohtule,

et soovib nimetatud kohtuistungi eest menetluskulude hüvitamist (1 h on 100 eurot + käibemaks)

vastavalt sellele, kui kaua kestab istung. Hageja menetluskuluks maakohtus on 2 040 eurot

(riigilõiv 200 eurot + õigusabi 1 840 eurot).

Kostja esitas vastuväited menetluskuludele 29.03.2017 ja 12.06.2017. Kostja leiab, et hageja

esindaja kulud seoses õigusabi teenuse osutamisega on ebaproportsionaalsed ega vasta õigusabi

teenuse ulatusele, asja mahukusele ja keerukusele. Samuti leiab ta, et kuivõrd hageja lepingulise

esindaja näol on tegemist tavalise juristiga, mitte vandeadvokaadiga, siis on tunnihind 100 eurot

liiga kõrge. Tegemist on lihtsama vaidlusega, mistõttu peaks esindaja tasu olema väiksem. Veel

leiab kostja, et hagiavalduse koostamine 7 h ja 35 min on ilmselge liialdus. Kostja leiab, et täiesti

põhjendamatud on menetluskulude nimekirjas nimetatud järgmised toimingud: kohtuistungi

protokolli ülevaatamine, teabenõude koostamine, tähtaja pikendamise taotlus, vastused kostjale,

ettevalmistamine kohtuistungiks ja nõupidamine kliendiga. Teabenõudega seonduvalt on tegemist

ebaselge eesmärgiga toiminguga (arvestades, et hageja esindaja loobus sellest, et kostja hakkab

tegelema vajaliku informatsiooni otsimisega). Tähtaja pikendamise taotlus on tehtud olukorras,

kus hageja esindaja lasi enda süül tõendi esitamise tähtaja mööda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks

määrata ja kostjalt hageja kasuks 91,66 % ulatuses summas 183,32 eurot välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema

seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi.

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda

hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 100

eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegemist on lihtsama vaidlusega ja kuivõrd hageja

lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat, siis tuleks tunnitasu vähendada. Kohtu hinnangul on

hageja lepinguline esindaja piisavalt professionaalne ega pea vajalikuks tunnitasu vähendada.

Kohus nõustub kostjaga, et osaliselt ei ole hageja menetluskulud kulud taotletavas ulatuses

põhjendatud ja vajalikud, käsitledes neid järgnevalt.

Hageja õigusabikulud

- 28.09.2016 Hagiavalduse koostamise jaoks faktiliste asjaolude ülevaatamine, tõendite

kogumine ja tõendite analüüsimine, arutelud kliendiga, 06.10.2016

hagiavalduse

koostamise jaoks õiguslike asjaolude analüüsimine, asjakohaste Riigikohtu lahendite

analüüsimine, 11.10.2016 hagiavalduse koostamine, 28.10.2016 hagiavalduse

täiendamine,

lisade komplekteerimine, kohtule hagiavalduse esitamine – kohus nõustub kostjaga, et

hagiavalduse koostamine 7 h ja 35 min ei ole põhjendatud, kohus leiab, et hagiavalduse

koostamine on põhjendatud 4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu.

- 23.11.2016 Kostja vastusega tutvumine, vastuse analüüs, arutelud kliendiga –

on

kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses.

- 30.11.2016 Vastuväidete koostamine kostja vastusele - on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi 2,67 h ulatuses,

- 08.12.2016 Vastuväidete täiendamine, lisade komplekteerimine, edastamine kohtule -

on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,83 h ulatuses, arvestades esitatud

menetlusdokumendi sisu.

- 27.03.2017 Ettevalmistumine kohtuistungiks, toimiku ülevaatamine

on

kohtu

hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses

- 28.03.2017 Kohtuistungil osalemine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h

ulatuses

- 03.04.2017 28.03.2017 kohtuistungi protokolli ülevaatamine

on

kohtu

hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,17 h ulatuses

- 04.04.2017 Teabenõude koostamine Tallinna Kommunaalametile

on

kohtu

hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,33 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

- 08.05.2017 Tähtaja pikendamise taotluse koostamine

on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

- 29.05.2017 Kostja vastuväidete ülevaatamine, vastuse koostamine kostja vastuväidetele on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades esitatud

menetlusdokumendi sisu.

- 05.06.2017 Ettevalmistumine kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga kohtu

hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses.

- 05.06.2017 kohtuistungil osalemine 1,32 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi.

Kohus ei nõustu kostjaga, et täiesti põhjendamatud on menetluskulude nimekirjas nimetatud

järgmised toimingud: kohtuistungi protokolli ülevaatamine, teabenõude koostamine, tähtaja

pikendamise taotlus, vastused kostjale, ettevalmistamine kohtuistungiks ja nõupidamine

kliendiga. Kohtu hinnangul on tegemist täiesti tavaliste toimingutega oma kliendi esindamiseks ja

asjaolu, et kostja ei pea neid vajalikuks, ei oma tähtsust. Hageja lepinguline esindaja lähtus oma

kliendi huvidest esindamisel ja kohtu arvates ei saa öelda, et ta oleks tegutsenud

ebaprofessionaalselt.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 14,82 h s.o 1 482 eurot ilma

käibemaksuta (14,82 h x 100 eurot= 1 482 eurot), millest 91,66 % on 1 358,40 eurot, millele

lisandub riigilõiv 91,66 % ulatuses summas 183,32 eurot, kokku 1 541,72 eurot. Kohus jätab

rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 481,60 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik