4-16-9083/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 23. august 2017 Kohtuasja number 4-16-9083 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi G.A üldkasuliku töö katkestamine ja asendusaresti täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. juuli 2017. a määrus Määruskaebuse esitaja G.A (isikukood XXX) Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 22. august 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 28. juuli 2017. a määrus muutmata ja G.A määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri (kohtuväline menetleja) 19. oktoobri 2015. a otsusega karistati G.A liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

2. 20. detsembril 2016 esitas kohtuväline menetleja Viru Maakohtule taotluse asendada G.A-le määratud rahatrahv karistusseadustiku (KarS) § 72 lg 1 alusel arestiga. Taotluses

märgiti, et G.A ei ole rahatrahvi vabatahtlikult tasunud ja täitemenetlust toimetanud kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrusega rahuldati kohtuvälise menetleja taotlus asendada G.A-le määratud rahatrahv arestiga ja G.A-le määratud rahatrahv summas 1200 eurot asendati KarS § 72 lg 1 ja § 69 lg 1 alusel 30 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud.

2(6) Taotlus aresti täitmisele pööramiseks

4. 24. aprillil 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata G.A karistus KarS § 69

lg 6 alusel täitmisele. Kriminaalhooldusametnik märkis oma taotluse põhjenduseks järgmist. Esmakohtumine G.A-ga toimus 10. märtsil 2017. Siis selgitati süüdlasele mh üldkasuliku töö eesmärki ja selle tegemise tingimusi ning tööst kõrvalehoidumise tagajärgi. Kuna süüdlasel polnud kaasas isikut tõendavat dokumenti, lepiti kokku uus vastuvõtt 13. märtsiks 2017. Sellele vastuvõtule G.A ei ilmunud. G.A ema, kellega kriminaalhooldaja ühendust võttis, andis süüdlase telefoninumbri, ehkki esmakohtumisel oli süüdlane väitnud, et telefoni tal ei ole. Telefonivestluse käigus selgus, et G.A oli asunud iseseisvalt tööle Sillamäe lasteaeda XXX.

Ka üldkasuliku töö juhendaja kinnitas, et G.A tegi 13. märtsil 2017 kell 9.00–13.30

üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja selgitas nii G.A-le kui ka juhendajale, et üldkasulikku tööd tuleb teha ajakava alusel ja väljaspool seda tehtud töötunde arvesse võtta ei saa. G.A kutsuti ajakava koostamiseks 20. märtsiks 2017 kriminaalhooldaja vastuvõtule, kuhu ta aga ei ilmunud. Samuti jättis süüdlane vastuvõtule ilmumata temaga järjest kokku lepitud uutel

vastuvõtuaegadel 21., 22., 23. ja 30. märtsil ning 3., 10., 17. ja 24. aprillil 2017. Ühtlasi ei

teavitanud G.A kriminaalhooldajat enamasti ilmumata jäämise põhjustest. G.A sõnul ei ole ta nõus üldkasulikku tööd tegema, kuna ajakava-väliseid töötunde arvesse ei võetud. Eelnevat arvestades ei olnud võimalik üldkasuliku töö täitmist korraldada.

5. Viru Maakohtu 14. veebruari Viru Maakohtu 28. juuli 2017. a määrusega pöörati G.A-le 2017. a määrusega mõistetud asenduskaristus 25 päeva aresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.

Maakohus tuvastas, et G.A ei teinud kohtu määratud tähtajaks üldkasulikku tööd.

G.A-le oli antud 30 tunni töö tegemiseks piisavalt pikk aeg. Kohtu hinnangul hoidus

süüdlane üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale. Tal ei olnud töö tegemata jätmiseks

mõjuvat põhjust. G.A rikkus ka üldkasuliku töö tegemisel distsipliini ja jättis

kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule ilmumata. Süüdlane on oma käitumisega järjepidevalt näidanud, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Seetõttu on üldkasuliku töö jätkamine ebamõistlik ja G.A-le mõistetud arest tuleb täitmisele pöörata. Samas asus kohus seisukohale, et G.A tehtud 5 tundi üldkasulikku tööd tuleb lugeda sooritatuks vaatamata sellele, et need töötunnid tegi G.A ilma ajakavata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. , kes palub võimaldada tal teha aresti Viru Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse G.A asemel üldkasulikku tööd või kanda aresti üksnes puhkepäevadel. Määruskaebuse esitaja väitel asetaks 25-päevase aresti kandmine tema perekonna raskesse olukorda, kuna naisel oleks väikese lapsega raske toime tulla. G.A väitel töötab ta perekonna ülalpidamiseks mitteametlikult, tehes remonti. Aresti korral võib ta kaotada nii kliendi kui ka perekonna. Kaebaja palub arvestada ka sellega, et asendatav rahatrahv on määratud ammu ja see jäi maksmata, kuna tal ei olnud selleks võimalust.

7. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud.

3(6) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I

8. suhtes Enne määruskaebuse väidete käsitlemist kontrollib ringkonnakohus seda, kas G.A on kohaldatud aresti, mida oleks võimalik kriminaalhooldusametniku 24. aprilli 2017. a taotluse

alusel KarS § 69 lg-st 6 juhindudes täitmisele pöörata, ja kas maakohus oli käesoleval juhul menetluslikult pädev KarS § 69 lg-t 6 kohaldama.

9. suhtes KarS § 69 lg 6 alusel Viru Maakohtu 28. juuli 2017. a määrusega pöörati G.A

täitmisele arest kestusega 25 päeva. Seejuures märkis kohus oma määruse resolutsioonis, et

täitmisele pööratava aresti näol on tegemist Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrusega mõistetud asenduskaristusega. 10. Ringkonnakohus nendib, et Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määruse resolutiivosa kohaselt asendati G.A-le määratud rahatrahv üldkasuliku tööga. Otsustust asendada G.A-le

määratud rahatrahv konkreetse pikkuse arestiga maakohtu 14. veebruari 2017. a määruse resolutiivosast ei nähtu. Seega tuleb ringkonnakohtul leida vastus küsimusele, kas G.A

suhtes on üldse kohaldatud (asendus)aresti, mis on praegu võimalik KarS § 69 lg 6 alusel

täitmisele pöörata. Siinkohal on oluline märkida, et kriminaalhooldusametnik, kes saab

väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 210 1

lg 1 ja § 2103

lg 1 kohaselt taotleda kohtult

üldkasuliku töö katkestamist ja aresti täitmisele pööramist, pole samas menetluslikult pädev taotlema rahatrahvi asendamist arestiga – viimati nimetatud otsustuse saab kohus V™S § 211 lg 1 kohaselt teha üksnes sissenõudja avalduse alusel. Seega saab Viru Maakohtu vaidlustatud määrust G.A aresti täitmisele pööramise kohta pidada seaduslikuks üksnes juhul, kui asuda

seisukohale, et Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määruse tulemusena on G.A-le määratud rahatrahv tõepoolest arestiga asendatud. 11. G.A karistati kohtuvälise menetleja otsusega LS § 201 lg 2 järgi 1200-eurose rahatrahviga (tl 7), mille süüdlane jättis täies ulatuses tasumata ja mille sissenõudmine ebaõnnestus kohtutäituri teatel ka täitemenetluses, kuna võlgnikul polnud piisavalt vara (tl 5). KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 1

kohaldamise menetlus on sätestatud esmajoones täitemenetluse seadustiku (™S) §-s 201 ja V™S §-s 211. Osutatud sätetest tuleneb muu hulgas, et kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks ei

tasuta ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise

kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi

tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Seejuures tuleb silmas pidada, et V™S § 202 lg-test 1 ja 5 ning § 204 lg-st 2 järelduvalt tegutseb

riik kui sissenõudja kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi puhul lahendi teinud kohtuvälise menetleja, mitte aga V™S § 202 lg-s 5 ja § 204 lg-s 2 nimetatud asutuse kaudu (viimane pöörab täitmisele üksnes rahatrahvi kohaldamise kohta tehtud kohtuotsused). 12. Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrusega asendati G.A-le määratud, kuid tasumata rahatrahv selleks pädeva subjekti – Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri – taotlusel eelmises punktis kirjeldatud korda järgides KarS § 72 lg 1 ja § 69 lg 1 alusel 30 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras kohus kaks kuud.

4(6) 13. Ringkonnakohus leiab, et ehkki Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määruse resolutiivosa ei ole formuleeritud päris korrektselt, nähtub sellest määrusest siiski piisava selgusega kohtu otsustus asendada süüdlasele määratud rahatrahv (esmalt) arestiga. 14. Asendamaks rahatrahv KarS § 72 lg 1 alusel üldkasuliku tööga, tuleb kohtul kõigepealt otsustada,

kas on alust asendada rahatrahv arestiga. Alles seejärel saab kohus lahendada küsimuse, kas asendusarest on omakorda võimalik ja vajalik asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

Osutatud järeldust kinnitab mh see, et karistusseadustik reguleerib üksnes seda, mitmele trahviühikule vastab üks päev aresti (KarS § 72 lg 2 ls 1), ja seda, mitmele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 1 ls 2), mitte aga seda, mitmele trahviühikule vastab üks tund üldkasulikku tööd. Samuti ei luba KarS § 72 lg 1 kohaldada üldkasulikku tööd süüdlase nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt peaks kohus, kui ta asendab rahatrahvi KarS § 72 lg 1 alusel üldkasuliku tööga, kajastama V™S § 211 lg-s 1 nimetatud määruse resolutiivosas eraldi kaht

järgmist otsustust: 1) asendada rahatrahvi tasumata osa sellele summale KarS § 72 lg 2 ls 1 kohaselt vastava arvu arestipäevadega ja 2) asendada eelnevalt kindlaks määratud asendusarest KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. Nii toimides ei teki ka kahtlust, millist liiki karistus (rahatrahv või arest) tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata, kui süüdlane peaks näiteks üldkasuliku töö täitmisest kõrvale hoidma.

15. Nagu märgitud, ei toiminud Viru Maakohus 14. veebruari 2017. a määruse resolutiivosa

sõnastades eelmises punktis osutatud viisil, vaid asendas G.A-le määratud rahatrahvi

30 tunni üldkasuliku tööga, fikseerimata eelnevalt otsustust asendada rahatrahv 30-päevase

arestiga. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määruses sisalduv otsustus hõlmab ka kohtu otsustust asendada G.A-le määratud rahatrahv arestiga ja selle selge märkimata jätmine kohtulahendi resolutsioonis pole käsitatav sellise veana, mis takistaks käesolevas menetluses asendusaresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. 16. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrusest kokkuvõttes üheselt maakohtu tahe asendada G.A-le määratud, kuid viimase poolt tasumata jäetud rahatrahv (esmalt) arestiga

ja alles seejärel arest üldkasuliku tööga. Nii on maakohus 14. veebruari 2017. a määruse resolutiivosas esmalt välja toonud otsustuse rahuldada kohtuvälise menetleja taotlus „asendada G.A-le määratud rahatrahv arestiga“. Määruse resolutiivosas märgitud üldkasuliku töö maht (30 tundi) põhineb muu hulgas KarS § 72 lg-s 2 sätestatud trahviühikute ja arestipäevade

asendussuhtel ning KarS § 69 lg 1 teises lauses ette nähtud arestipäevade ja töötundide asendussuhtel. See tähendab, et kohus luges esmalt võimalikuks asendada G.A rahatrahv arestiga. Seda järeldust kinnitab ka 14. veebruari 2017. a kohtumääruse põhiosa, kus on muu hulgas märgitud, et „[r]ahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, […] seega kujuneb

aresti pikkuseks 30 päeva. Kuna G.A on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb G.A teostada 30 tundi üldkasulikku tööd.“ 17. Seega asendati G.A-le määratud rahatrahv Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrusega esmalt arestiga, mis seejärel asendati üldkasuliku tööga.

18. 24. aprillil 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, kus kirjeldati Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrusega

G.A-le määratud üldkasuliku töö ebaõnnestumise asjaolusid ja tehti ettepanek pöörata karistus täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et 24. aprilli 2017. a erakorraline ettekanne on käsitatav V™S § 210 1 lg-s 1 ja § 2103 lg-s 1 nimetatud taotlusena aresti täitmisele pööramiseks. Nimelt

sätestab V™S § 210 1

lg 1, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Sarnaselt

5(6)

näeb sama seadustiku § 2103

lg 1 ette, et kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide

arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. V™S § 210 1 lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise KarS § 69 lõike 6 järgi otsustab

süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 19. aresti täitmisele pööramiseks Eelmises punktis märgitust tulenevalt oli maakohtul G.A pädeva subjekti taotlus, samuti oli maakohtul menetlusõiguslik alus (V™S § 210 1 lg 2) otsustada, kas G.A suhtes kohaldatud asendusarest, mis omakorda oli asendatud üldkasuliku tööga, tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. II 20. Määruskaebuse esitaja leiab, et Viru Maakohus kohtles teda asendusaresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörates liiga karmilt, sest 25-päevase aresti kandmine võib ta jätta ilma nii tööst kui ka perekonnast. G.A soovib, et talle antaks võimalus teha aresti asemel üldkasulikku tööd või kanda aresti vaid puhkepäevadel. 21. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja hinnanguga ja leiab, et maakohus ei eksinud,

kui kohaldas G.A rikkumisele reageerides KarS § 69 lg-s 6 ette nähtud õiguslikest tagajärgedest kõige raskemat ehk pööras aresti täitmisele. KarS § 69 lg 6 näeb muu hulgas ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 22. on näidanud end käesolevas Aresti täitmisele pööramise kasuks räägib esmalt see, et G.A

menetluses äärmiselt ebausaldusväärsest küljest ja tema senine käitumine ei luba uskuda, et üldkasuliku töö tegemine võiks uuel katsel õnnestuda. Nähtuvalt kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest, milles märgitut ei ole G.A maakohtu istungil ega määruskaebuses kahtluse alla

seadnud, jättis süüdlane lühikese perioodi vältel tervelt üheksa korda kriminaalhooldaja

vastuvõtule ilmumata (vt käesoleva määruse punkt 4). Seejuures olid vastuvõtuajad valdavalt süüdlasega eelnevalt kokku lepitud. Ühtlasi jättis G.A tavaliselt kriminaalhooldaja oma

mitteilmumisest teavitamata ja kriminaalhooldaja oli sunnitud teda telefonitsi taga otsima.

Telefoniühenduse saamise korral jagas G.A kriminaalhooldajale uusi lubadusi

kokkusaamisele tulla, kuid jättis need alati täitmata. Kohtus põhjendas G.A kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumata jätmist üldsõnaliselt sellega, et tal polnud võimalik Jõhvi minna (tl 90). 23. Tähelepanu väärib ka G.A poolt esimesel (ja lõpuks ainukeseks jäänud) vastuvõtul kriminaalhooldajale isikliku telefoni puudumise kohta esitatud väide, mis hiljem osutus ebaõigeks (tl 41 pöördel). See viitab sellele, et süüdlane käitus üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisel sisuliselt algusest peale pahauskselt. 24. Süüdlase vähesele koostöövalmidusele ja ebakonstruktiivsele käitumisele osutab ilmekalt ka tema

põhjendus selle kohta, miks ta keeldus pärast esimest (kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastamata) tööpäeva lasteaias XXX üldkasulikku tööd edasi tegemast – nimelt ei olevat

6(6)

tema arvates õiglane, et kriminaalhooldusametnik ei võtnud ajakava-väliselt tehtud 4,5 töötundi arvesse. Ringkonnakohus märgib, et G.A võinuks teatud määral mõista siis,

kui ta keeldunuks pärast esimest tööpäeva tegemast üldkasulikku tööd rohkem kui 25,5 tundi (põhjusel, et ülejäänud töötunnid on juba tehtud). Loobudes aga kriminaalhooldajaga kõnealuse 4,5 töötunni arvestamisel tekkinud erimeelsuse tõttu üldse üldkasuliku tööd edasi tegemast, käitus G.A ilmselgelt pahatahtlikult. Sisuliselt kasutas G.A kriminaalhooldajaga tekkinud vaidlust ettekäändena üldkasulikust tööst kõrvalehoidmiseks. 25. Määruskaebuses esitatud taotluse hindamisel pole tähenduseta ka väärteoasja materjalidest nähtuv fakt, et Viru Maakohus pidi kriminaalhooldaja 24. aprilli 2017. a taotluse arutamiseks määratud kohtuistungit kokku viiel korral edasi lükkama ja kohaldama sundtoomist, kuna G.A jättis kohtuistungile ilmumata (tl 52 jj). Neljal korral sundtoomine ebaõnnestus. Esmalt 9. maiks 2017 määratud kohtuistung õnnestus korraldada alles 28. juulil 2017.

26. on olnud sedavõrd piiratud, nagu Olukorras, kus menetleja koostöövõimalused G.A-ga eelnevast nähtub, pole ringkonnakohtul usku, et süüdlane suudaks praegu teha üldkasulikku tööd nõuetekohaselt või ilmuda tema suhtes KarS § 66 lg 1 kohaldamise korral regulaarselt vähemalt 13 nädalavahetusel aresti kandma. Lisaks on KarS § 69 lg 6 kohaldamisel kaudselt arvestatav ka asjaolu, et G.A ei tasunud talle määratud rahatrahvi isegi mitte osaliselt. III 27. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. juuli 2017. a määruse muutmata ja G.A määruskaebuse rahuldamata.

28. Käesolev määrus on V™S §-de 189 ja 191 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav. V™S § 190 ja § 193 lg 1 järgi on määruskaebuse esitamise õigus eeskätt kohtumenetluse poolel, kelleks Riigikohtu menetluses on üldjuhul menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja (V™S § 17 lg 2). Käesoleval juhul tuleb aga silmas pidada, et käimasoleva kohtumenetluse käivitanud taotluse – pöörata üldkasuliku tööga

asendatud arest KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele – esitab alates 1. jaanuarist 2017 kehtiva V™S § 210 1 lg 1 ja § 2103 lg 1 redaktsiooni kohaselt kohtule üldkasuliku töö täitmist korraldava

vangla kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametnik. Kohtuväline menetleja üldkasuliku töö katkestamise ja sellega asendatud aresti täitmisele pööramise menetluses ei osale. Seetõttu – ja arvestades analoogia korras asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu 16. veebruari 2017. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena

saab käesoleva määruse süüdlase advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla

kriminaalhooldusosakond (mitte aga kohtuväline menetleja ehk Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuur). 29. Määruskaebus käesoleva määruse peale tuleb V™S § 192 lg 1 1 kohaselt esitada Riigikohtule ja V™S § 193 lg 1 teise lause järgi saab kohtumenetluse pool seda teha 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)