3-17-1236/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1236

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tegevuse (sagedased

täielikud läbiotsimised kaebaja suhtes) õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Martin Villemsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Martin Villems

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Martin Villemsi määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu

21. juuli 2017. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus jättis määruskaebuse

esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus ja rahuldada Martin Villemsi menetlusabi taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-17-1236.

3. Saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Martin Villems esitas 8. juunil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul

tuvastada õigusvastasus Tartu Vangla halduspraktika osas, mille käigus kasutatakse rutiinse,

igapäevase meetmena täieliku alastivõitmisega läbiotsimist. Tuvastamiskaebuse põhjendatud

huvina märgib kaebaja tulevikus kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsuse ning vajaduse

lõpetada Tartu Vangla niisugune halduspraktika. Lisaks esitas kaebaja riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse.

2. Tartu Vangla selgitas vastuses 17. juuli 2017. a kohtunõudele, et kaebajale on läbiotsimised

teostatud põhjusel, et avastada keelatud esemeid, mida muul moel tuvastada ei ole võimalik ning

kuna Tartu Vangla ei pea arvestust isiku läbiotsimiste kohta v.a juhul kui leitakse keelatud

esemeid, ei ole võimalik edastada halduskohtule andmeid toimunud läbiotsimiste sageduse

kohta. Lisaks edastas Tartu Vangla M. Villemsi pöördumised seoses täielike läbiotsimistega ja

nende vastuskirjad.

3. Tartu Halduskohus jättis 21. juuli 2017. a määrusega rahuldamata Martin Villemsi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse

käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu

tasumiseks täiendava tähtaja (resolutsiooni p 2).

M. Villemsil tuleks käesolevalt tuvastamiskaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot tulenevalt

riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 1. Nähtuvalt kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest ja

arvestades lubatud mahaarvamisi on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused

täidetud.

Kaebuse edulootused on vähesed, seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebajale

käesolevas

haldusasjas

menetlusabi

andmine

hoolimata

tema

maksejõuetusest.

Vanglaametnikul on seadusest tulenev õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on kinnipeetav M. Villems

osa võtnud tööhõivest (töötanud sööklas), sotsiaalprogrammidest, treeningutest, kutseõppest,

jalutuskäigust ja muudest tegevustest, mis on eeldanud eluosakonnast väljumist ja hilisemat

sisenemist. Lahtiriietumisega läbiotsimised on teostatud põhjusel, et avastada keelatud

esemeid, mida muul moel s.h metallidetektoriga tuvastada ei ole võimalik. Kui kinnipeetav

väljub eluosakonnast nt tööle sööklasse, praktikale või vanglatööstusesse, kus tal on ligipääs

paljudele keelatud esemetele, siis on kohtu hinnangul õigustatud tema täielik läbiotsimine

vältimaks keelatud esemete osakonda toimetamist. Kohtu hinnangul on kaebaja läbiotsimisteks

olnud olemas õiguslik alus, mistõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.

4. Martin Villems esitas Tartu Halduskohtu 21. juuli 2017. a määruse peale määruskaebuse,

milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada M. Villems riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel.

Kaebust ei saa pidada perspektiivituks, kuna vaatamata sellele, et Eesti seadusandlus võimaldab

piiramatult täielikke läbiotsimisi, on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt

rutiinsed täielikud läbiotsimised tunnistatud vastuolus olevaks Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) sätetega, millede järgimine on Eestis kohustuslik.

5. Tartu Halduskohus võttis 26. juuli 2017. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 21. juuli 2017. a määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata

ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu

21. juuli 2017. a määrus tühistada osas, millega halduskohus jättis M. Villemsi menetlusabi

taotluse

rahuldamata.

Tühistatud

osas

tuleb

teha

uus

määrus

ning

rahuldada

M. Villemsi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel

haldusasjas nr 3-17-1236. Haldusasi tuleb saata halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks.

7. Halduskohus jättis rahuldamata M. Villemsi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumiseks, kuna

kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja

läbiotsimisteks olnud õiguslik alus, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti hinnanud menetlusabi andmise

majanduslike eelduste täidetust, kuid hinnanud kavandatava menetluses osalemise ennatlikult

ebaedukaks. Riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute

kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse

perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on

põhjendatud ja vajalik. Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel ei tohi aga välistada

kaheldavate ja vaieldavate kaebuste esitamist, see piiraks isikute kaebeõigust ülemääraselt

(RKHKm 4. mai 2011, nr 3-3-1-11-11, p 11).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada täielikku

läbiotsimist koos lahti riietumisega. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kui

kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha

kinnipeetava alandamise või karistamisena ning kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku

huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Samuti ei välista ei

Eesti ega ka EIK-i kohtupraktika vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning ei pea seda

automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks (TrtRK 13.

augusti 2015 otsus haldusasjas nr 3-14-103 p 21). EIK on mitmes kohtuasjas uurinud alasti ja

intiimsete kehaliste läbiotsimiste vastavust EIKo-le. EIK on leidnud, et kuigi täielikud

läbiotsimised võivad puhuti vajalikud olla vangla julgeoleku tagamiseks või korratuste või

kuritegude ennetamiseks, tuleb need läbi viia sobival viisil ja need peavad olema õigustatud (vt

Yankov vs. Bulgaaria, nr 39084/97, punkt 110, EIK 2003-XII (väljavõtted); Valašinas vs.

Leedu, nr 44558/98, punkt 117, EIK 2001-VIII; ja Iwanczuk vs. Poola, nr 25196/94, punkt 59,

15. november 2001). Kaebaja viitab alandavatele, korduvatele ja liiga sagedastele

läbiotsimistele, millede eesmärgipärasust saab ringkonnakohtu arvates hinnata vaid kaebust

sisuliselt läbi vaadates.

9. Eeltoodud põhjendustel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et

M. Villemsi kaebus on perspektiivitu. HKMS § 210 lg-s 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus

leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse

korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks

tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Arvestades, et halduskohus on õigesti tuvastanud

kaebaja maksejõuetuse ning ringkonnakohus ei nõustu, et kaebust saab pidada perspektiivituks,

teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue määruse, millega võimaldab kaebajale menetlusabi

riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamisel halduskohtule. HKMS § 120 kohaselt teeb toiminguid

kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS

§ 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse

tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse

menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus üksnes seda, et kaebajale menetlusabi andmisest

keeldumine ei ole põhjendatud. See ei tähenda, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks

ei võiks esineda muid aluseid. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule kaebuse

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

10. Ringkonnakohus rahuldab M. Villemsi määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu

21. juuli 2017. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, teeb tühistatud osas uue

määruse, millega rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse ning saadab asja Tartu Halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar