Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-1244/4 AI generated

3-17-1244/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-17-1244/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Mati Heinmets soovis 17. mai 2017. a avalduses, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) konsulent hindaks M. Heinmetsale kuuluval maheristikute põllumassiivil uluki tekitatud kahju ja koostaks selle kohta nõuetekohase akti. MES selgitas 1. juuni 2017. a vastuses, et MES ei tegele ulukite tekitatud kahju hindamisega. MES viitas võimalusele pöörduda turul tegutsevate konsulentide poole.

Legislator headnote

AI generated

3-17-1244/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Heinmets esitas 11. juunil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MES-i tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et MES-il on ulukite tekitatud kahju hindamise võimekus ja kohustus. Kaebaja märkis, et kaebuse aluseks on jahiseaduse (JahiS) § 44 lg-ga 1 ja keskkonnaministri 01.04.2014. määrusega nr 9 antud õigus. Kaebaja nõuab MES-i tegevusetusega tekitatud materiaalse kahju 200‒300 eurot hüvitamist. Samuti esitas kaebaja heastamisja tuvastamiskaebuse. Kaebaja leidis, et MES-i võimalik järgnev kahjuhindamine ei ole usaldusväärne.

Keywords

AI generated
substantive requirements contribution in kind substantive insufficiency benefits in kind private natural hazard insurance environment, sustainable development and climate
AI generated
336993948
2-19-20423/112
308501776
3-21-1572/13
316875436
2-22-5275/7
151499479
3-14-53104/2
162410520
3-15-1819/2

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-1244 Määruse kuupäev 23.08.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Mati Heinmetsa kaebus Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuse peale seoses uluki tekitatud kahju hindamisest keeldumisega RESOLUTSIOON Tagastada Mati Heinmetsa kaebus haldusasjas 3-17-1244. Kohtumäärus saata Mati Heinmetsale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Mati Heinmets soovis 17. mai 2017. a avalduses, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) konsulent hindaks M. Heinmetsale kuuluval maheristikute põllumassiivil uluki tekitatud kahju ja koostaks selle kohta nõuetekohase akti.

2. MES selgitas 1. juuni 2017. a vastuses, et MES ei tegele ulukite tekitatud kahju hindamisega. MES viitas võimalusele pöörduda turul tegutsevate konsulentide poole.

3.

M. Heinmets esitas 11. juunil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MES-i tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et MES-il on ulukite tekitatud kahju hindamise võimekus ja kohustus. Kaebaja märkis, et kaebuse aluseks on jahiseaduse (JahiS) § 44 lg-ga 1 ja keskkonnaministri 01.04.2014. määrusega nr 9 antud õigus. Kaebaja nõuab MES-i tegevusetusega tekitatud materiaalse kahju 200‒300 eurot hüvitamist. Samuti esitas kaebaja heastamisja tuvastamiskaebuse. Kaebaja leidis, et MES-i võimalik järgnev kahjuhindamine ei ole usaldusväärne.

4. Tallinna Halduskohus andis 14. juuni 2017. a määrusega haldusasja vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse

7. juulil 2017.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohus saab kaebusest aru nii, et kaebaja hinnangul tuleneb tema õigus nõuda MES-ilt uluki tekitatud kahju hindamist ja selle kohta akti koostamist JahiS § 44 lg-st 1 ja keskkonnaministri 01.04.2014 määrusest nr 9 „Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisakti kohta, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning hüvitatavate okaspuude nimekiri“(edaspidi Määrus nr 9).

JahiS § 44 lg 1 sätestab: „Käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud lepingu (kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping) puudumise korral on kinnisasja omanikul või tema nõusolekul muul isikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.“ Kohus märgib, et see säte ei käsitle ulukite tekitatud kahju hindamist. JahiS § 44 lg 4 ja § 46 lg

1 kohaselt on uluksõraliste tekitatud kahju hindamise regulatsioon sätestatud eelmainitud keskkonnaministri määruses. Määruse nr 9 § 5 lg 2 kohaselt korraldab kahju hindamise kahju hüvitamisest huvitatud isik. Määruse nr 9 § 5 lg 4 sätestab, et kui pooled ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse või taimekasvatuse konsulent. Määruse nr 9 § 5 lg 5 sätestab, et kui kahju hüvitajaks on Keskkonnaamet, hindab kahju kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse või taimekasvatuse konsulent. Keskkonnaministri määrusest ega ühestki muust õigusaktist ei tulene MES-ile kohustust hinnata ulukite tekitatud kahju. Seega puudub kaebajal õigus nõuda, et MES hindaks tema põllumassiivil uluki tekitatud kahju ja koostaks selle kohta akti. Samuti ei ole kaebajal õigust nõuda, et MES hüvitaks talle uluki tekitatud kahju hindamisest keeldumisega põhjustatud kahju. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

6. Halduskohtule kaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei tagastata kaebajale tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik