1-17-7387/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-7387

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. augusti 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7387 (16233001654) Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Kriminaalasi A.D süüdistuses KarS § järgi,

kiirmenetluses käskmenetluse korras Süüdistatav A.D

Elukoht xxx; isikukood XXX; määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; xxx – töökoht Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON

Tunnistada

424 j A.D süüdi KarS § ärgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 p ( kuulub kohaldamisele äevamäära ulatuses lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust miinimumpäevamäär üks tuhat kolmkümmend 20,60 eurot), summas 1030 ( so

) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et A.D on õigus tasuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917400006708 ning selgitus „A.D , rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt , 1-17-7387

tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista KrMS § 2565 lg 2 alusel

352 (kolmsada A.D-lt riigituludesse välja sundraha viis kaks) eurot ja 50 senti, joobeekspertiisi tegemiseks vere se kulud 23 kümmend proovi võtmi (kakskümmend kolm) eurot ja 71 senti, joobeseisundi tuvastamise kulud 14 (neliteist) eurot, tunnistaja ülekuulamisega seotud kulud 106 (ükssada kuusteist) eurot määratud ja 13 senti ja

kaitsja

48 (nelik Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest ümmend kaheksa) eurot.

1-17-7387

Määrata, et A.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700054654 ning selgitus „A.D , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses , 1-17-7387 tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul ja kaitsjal

taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Maakohus tuvastas

A.D-le on esitatud süüdistus selles, et tema 20.11.2016 kella 01.40 paiku olles alkoholijoobeseisundis (tema ühes grammis veres alkoholisisaldus moodustab 2,23 +/-0,06 mg/g) juhtis mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga , sõites sellega Narvas, Puškini tänaval xxx ja oli kinni peetud politseitöötajate poolt.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p

1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p.1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus A.D Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Oma tahtliku tegevusega A.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

03.08.2017 b Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna koostatud süüdistusakti kohaselt taotle abi Marina Zagorets ko kiirmenetluses prokurör htus kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse

korras ning ettepaneku tunnistada ning karistada teeb A.D süüdi KarS § 424 alusel

rahalise karistusega 5 st 50 x 20,60 eurot, so. summas 103 tuhat

0 päevamäära ulatuses,

0 (üks kolmkümmend Määrata A.D-le KarS § 66 lg 1,3 alusel rahalise karistuse sum ) eurot.

mas

1030 eurot tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 85,83 § 50 alusel mõis eurot. KarS ta

lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 (kaheks) ku üüdimõistva

uks. S kohtuotsuse korral A.D-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha summas 352,50 eurot (II astme kuriteo eest) vastavalt KrMS - ja menetluskulud (kaitsja tasu, § 256 5 lg 2, § 179 lg 1 p 2

ekspertiisi kulud ja tunnistaja kulud). KrMS

- alus

§ 180 lg te 1 ja 3, KarS § 66 lg 1 el määrata, et

A.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

1-17-7387

13.08.2017 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja A.D avaldus, milles süüdistatav palub mitte määrata lisakaristust KarS § 50 lg 1 alusel, kuna mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei võimalda tal tööl käia.

Maakohus leiab

Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et A.D süü KarS § jär gi on tõendatud ütlustega, ütlustega, ütlustega, 25.11.2016 tunnistaja T L tunnistaja A V tunnistaja V T

joobeseisundi uuringuaktiga 2410T ning kahtlustatava enda ütlustega. Süüdistatava tegu kvalifits

eeriti õigesti KarS § 424 järgi.

Kohus leiab, et A.D suhtes tuleb lisakaristus KarS § 50 lg 1 alusel jätta kohaldamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-18-17 korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivse anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse id kaalutlusi, ei tohi need siiski

äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr , p 9 ja nr , p 12. 3-1-1-122-13 3-1-1-59-15

Kohus lähtudes karistusregistri andmetest leiab, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteo puhul on tegemist juhusesüüteoga, sest väärteokorras karist isikut pole varem kriminaalega ka atud. Seega

kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada põhikaristusega ja kohus jätab A.D suhtes lisakaristuse KarS § 50 lg 1 alusel kohaldamata. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtul puuduvad alused antud juhul sellise negatiivse tulevikuprognoosi tegemiseks, arvestades ka süüdistatava kahetsust ja lubadust, et rohkem seda ei kordu.

Karistuse mõistmisel ndub kohus KarS § võtab arvesse süüteo iseloomu ja karistust juhi -st 56 ja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti abi prokuröri arvamust karistuse osas.

Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 2565 lg 1 p 2, lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik