2-17-8830/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-8830 Tsiviilasi E. N.e hagi J. N.e vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja Õ. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx) Kostja: J. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx) RESOLUTSIOON 1. Jätta E. N.e hagi J. N.e vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus koos lisaga selle esitajale. 2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. 06.06.2017 esitas E. N. (seadusliku esindaja kaudu) Pärnu Maakohtusse hagi J. N.e vastu elatise väljamõistmiseks. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel kohus jättis 27.06.2017 määrusega esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hageja seaduslikule esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Kohus selgitas, et kuna Pärnu Maakohtu 23.09.2009 kohtuotsusega on kohus välja mõistnud kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt 191,73 eurot (3000 krooni), ei saa kohtule esitada hagi elatise väljamõistmiseks, vaid nõuda saab elatise suurendamist. Lisaks hageja nõue ei ole selge summa osas: hagiavalduse põhjendustes soovib hageja elatist, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, hagi paluvas osas taotles hageja aga elatise väljamõistmist alates 06.06.2017 summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui

Tsiviilasi nr 2-17-8830

2(2) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus selgitas, et 2017.a kehtiv minimaalne elatis on 235 eurot kuus. 3. Hageja seaduslik esindaja saatis kohtu 27.06.2017 määruse kättesaamise kohta kinnituse 02.08.2017 e-posti aadressilt xxx. Puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes seega 16.08.2017. Hageja ei ole hagiavalduse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 27.06.2017 määruses kohus hoiatas, et kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2 hagiavalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle. 4. TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. - TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel kohus keeldub E. N.e hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid ja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud. Hageja nõue ei ole selge. Hagiavaldusest jääb ebaselgeks, mis summas hageja soovib elatist saada. - Hageja on kohtusse esitatud hagiavalduse vormistanud elatise väljamõistmise hagina, kuid hagejale on juba elatis välja mõistetud Pärnu Maakohtu 23.09.2009 kohtuotsusega. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Vaidlusalusel juhul on tsiviilasjas 2- 09-30447 hagejaks Õ. N., kes vastavalt sellel ajal kehtinud perekonnaseaduses sätestatule esitas lapsele elatise saamiseks hagi enda nimel ja 23.09. 2009.a lahendis on hagi rahuldatud Õ. N.e kasuks, kuid elatis on välja mõistetud poja E. N.e ülalpidamiseks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS (1995) § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada üks vanem teise vastu enda nimel, samuti võis vanem enda nimel hageda elatise suuruse muutmist PKS (1995) § 61 lg 3 järgi, kuid ülalpidamist saama õigustatud isikuks oli ka siis laps. Alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses sellist eriregulatsiooni enam ei ole ning alaealise lapse elatisenõude võib esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem. Seega on E. N.e elatise nõude osas olemas jõustunud kohtulahend. 5. Kohus selgitab hagejale, et kui on olemas jõustunud kohtulahend elatise väljamõistmise kohta, saab hageja esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. 06.06.2017 hagiavaldusest ei nähtu jõustunud otsuse muutmise vajaduse põhjendusi. Elatise suurendamise hagi esitamiseks ei anna alust hagiavalduses välja toodud asjaolud, et kostjal on õnnestunud oma tulusid varjata ja täitemenetluses ei ole suudetud elatist sisse nõuda ning et kostja ei tasu elatist kindlaks kuupäevaks ega seaduses sätestatud suuruses. Kostjal on kohustus elatist maksta kohtulahendiga määratud suuruses. Kohtulahendi täitmist korraldab kohtutäitur täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Võlgniku suhtes võimalike sunnivahendite kohaldamist ja kohtutäituri tegevuse kohta kaebuste esitamise korda reguleerib samuti täitemenetluse seadustik. 6. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega tuleb hagejal elatise suurendamise hagis eelkõige välja tuua, et 23.09.2009 kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud hageja vajadused ja/või tema vanemate majanduslik olukord ning nende asjaoludega ei olnud võimalik tsiviilasja 2- 09-30447 tegemise ajal arvestada. Kuna 06.06.2017 hagiavalduses ei ole hageja taotlenud elatise suurendamist ega välja toonud elatise suurendamist õigustavaid asjaolusid, ei ole kohtul võimalik käsitada praegust hagiavaldust elatise suurendamise hagina.

Tsiviilasi nr 2-17-8830

3(2) 7. TsMS § 372 lg 6 järgi juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Elektrooniliselt kohtule edastatud dokumente kohus reaalselt ei tagasta. Hageja võib uuesti kohtu poole pöörduda elatise suuruse muutmise nõudega. Kohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 230 lg-le 1, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, ning § 363 lg 1 p-st 3 tulenevale kohustusele märkida hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Elatise suuruse muutmise hagis tuleb hagejal vähemalt nimetada tõendid, millega hageja vaidluse korral kavatseb tõendada elatise suuruse muutmise vajadust. 8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik