1-17-1530/45 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-1530

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1530 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind

Kriminaala si

Dmitri Tkatšenko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 200 lg 2 p 9 ning § 137 lg 1 järgi S.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ning § 137 lg 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 5. aprilli 2017. a otsus Apellatsiooni esitaja

Dmitri Tkatšenko ja tema kaitsja advokaat Silver Reinsaar

ning S.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar

Prokurör Katrin Pärtlas

Süüdistatav

Dmitri Tkatšenko

isikukood 37508090265, elukoht a, 1 kehtiv XXX, ei tööt kriminaalkaristus, kinni peetud 25.10.2016

S.I

isikukood XXX, elukoht , 1 kehtiv XXX kriminaalkaristus, kinni peetud 25.10.2016 Kaitsja

Vandeadvokaat Eva Tibar ja advokaat Silver Reinsaar riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5. aprilli 2017. a kohtuotsus Jätta muutmata Dmitri Tkatšenko ja S.I ning apellatsioon rahuldamata. süüdistusasjas id

2(8)

2. Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusab Clarus i tasu suuruseks Dmitri Tkatšenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest ükssada nelikümmend 144 ( neli 24 ( ) eurot. ) eurot, sh käibemaks kakskümmend neli

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Dmitri Tkatšenkolt välja 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Tibar & Partnerid Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

S.I-le 168 ( apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest ükssada kuuskümmend ) eurot, sh käibemaks kakskümmend kaheksa 28 ( kaheksa) eurot.

5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks välja S.I-lt 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

6. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. aprilli 2017 tunnistati . a kohtuotsusega lühimenetluses Dmitri Tkatšenko süüdi § 200 lg 2 p 9 järgi 4 aasta vangistusega, KarS § 199 lg ja karistati karistusseadustiku (KarS) 2 p 7,8,9 järgi 4 aasta vangistusega ning KarS § 137 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1

alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Lühimenetluse tõttu vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti

karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust 25. oktoob 2016 . Karistusaja alguseks määrati er .

S.I tunnistati süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 4 aasta vangistusega ja

KarS § 137 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Lühimenetluse tõttu vähendati mõistetavat

karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks määrati 25. oktoober 2016.

2. D. Tkatšenko ja S.I tunnistati süüdi alljärgnevate kuritegude toimepanemises:

2.1

D. Tkatšenko tunnistati , mis oli toime pandud KarS § 200 lg 2 p 9 järgi süüdi röövimises sissetungimisega.

D. Tkatšenko tegevus seisnes selles, et 18. veebruaril 2016 tungis ta sisse Tallinnas asuvasse XXX

korterisse, kust varastas kuldehteid UT ligi 600 euro väärtuses. Enne D. Tkatšenko lahkumist

saabus koju

Sel hetkel UT ja hakkas avama juba D. Tkatšenko poolt avatud välisukse lukku. lükkas D. Tkatšenko korteri välisukse lahti ja tahtis koos varastatud asjadega põgeneda. püüdis UT teda riietest haaramise teel takistada, kuid D. Tkatšenko surus teda vastu seina ja mõlemad kukkusid põrandale. püüdis D. Tkatšenkot kinni hoida, kuid viimasel õnnestus siiski UT

kannatanu haardest välja rabeleda ja põgeneda. Oma tegevusega põhjustas D. Tkatšenko kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

3(8)

2.2 D. Tkatšenko ja S.I tunnistati KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi süüdi selles, et nad isikute grupis ajavahemikul 20. juulist kuni 28. septembrini 2016 tungisid süstemaatiliselt (6 korda) sisse

Tallinnas Mustamäel ja Õismäel asuvatesse korteristesse ning varastasid sealt sularaha, ehteid, alkohoolseid jooke vms. 000 eurot. Varastatud esemete koguväärtus ületas 23

2.3 D. Tkatšenko ja S.I tunnistati KarS § 137 lg 1 järgi süüdi eraviisilises jälitustegevuses.

D. Tkatšenko ja S.I ühi e ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et omamata õigust n

jälitust jälgisid nad 9. oktoobrist kuni 20. oktoobrini Tallinnas egevusega tegelemiseks, YYY korteris elavat

nende kohta andmete kogumise ja korterivarguse teostamise SM ja tema tütart AM eesmärgil. Jälgimise käigus tegid nad kindlaks, millal korteris elavad isik

ud kodus on ja kui kaua

nad kodust eemal viibivad. Selleks kasutasid nad välisukse vahele pandud tuletikku ja isikute varjatud jälgimist.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid D. Tkatšenko ja tema kaitsja S. Reinsaar ning S.I ja tema kaitsja E. Tibar.

3.1 D. Tkatšenko kaitsja kohtuotsuse osalist tühistamist ja uue otsusega S. Reinsaar taotleb

5. augusti, 19. augusti, 27. augusti, 23. septembri ja 28. septembri 2016 varguse episoodides D. Tkatšenko õigeksmõistmist amuti tema õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 137 lg 1 järgi. . S

18. veebruari 2016 röövimise episood tuleks kvalifitseerida vargusena. Seoses sellega mõista D. Tkatšenkole KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kergem karistus.

Alternatiivselt taotleb kaitsja kergendada

D. Tkatšenkole mõistetud karistust sel teel, et lugeda KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskemaga ning jätta see KarS § 73 alusel

osaliselt tingimisi kohaldamata.

D. Tkatšenko kaitsja apellatsiooni põhjendused seisnevad kokkuvõtvalt alljärgnevas.

Tegemist ei ole

röövimisega, sest D. Tkatšenko ei põhjustanud kannatanule füüsilist valu tahtlikult. Ta da, kus varguse toimepanija soovib tundis füüsilist valu tõukamise tagajärjel. Olukor vabaneda teda peatava kannatanu haardest, ei saa käsitleda vägivalla tarvitamisena. D. Tkatšenko ei osanud ette näha, et kannatanu võib D. Tkatšenkol oli valida, kas lahkub sellel ajal koju tulla.

võimalikult kiiresti sündmuskohalt või saavad tema teost teada uurimisorganid. Arvestades kannatanu füüsilise mõjutamise astet ei ole välistatud, et D. Tkatšenko soovis vältida kannatanule

, füüsilise valu põhjustamist.

Taotlust D. Tkatšenko varguste toimepanemises õigeks mõista põhjendab kaitsja sellega, et kriminaaltoimikus puuduvad jälitustegevuse load. Kuna on tegemist lühimenetlusega, siis ei olnud ega ole kohtumenetluse käigus võimalik neid lube kriminaaltoimiku juurde võtta. Riigikohtu

senise praktika kohaselt tuleb sellisel juhul jälitustegevuse käigus kogutud materjale käsitleda

lubamatute tõenditena. Läbiotsimisprotokoll ei anna teavet selle kohta, millised vargused

D. Tkatšenko sooritas. eandmete protokoll ei tõenda samuti 28. septembril 2016 tema poolt

d Si varguse toimepanemist

b samuti CCC korterist, sest ta võis viibida sellal ajal oma kodus, mis asu CCC.

Kuna jälitusprotokolli tuleb käsitleda lubamatu tõendina, siis tuleb D. Tkatšenko ka süüdistuses KarS § 137 lg 1 järgi õigeks mõista.

4(8) Alternatiivselt palub kaitsja lugeda KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskemaga, sest

kõik D. Tkatšenkole süüks arvatud teod on seotud varguste toimepanemisega. Ta soovis toime

panna vargust, kuid see kasvas üle röövimiseks. Varguse toimepanemise eesmärgil jälitati ka

perekond M. ime pannud Seega ei nõustu kaitsja maakohtu seisukohaga, et D. Tkatšenko on to kuriteod erinevate õigushüvede vastu.

3.2 D. Tkatšenko apellatsiooni sisu ja taotlused kattuvad tema kaitsja apellatsiooniga.

3.3 S.I kaitsja märgib, et süüdistatav tunnistab end süüdi AAA korterivarguses ja

ebaseaduslikus jälitustegevuses. Ülejäänud korterivargustes S.I end süüdi ei tunnista.

Seetõttu taotleb kaitsja ülejäänud vargusepisoodides S.I õigeksmõistmist ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Seoses sellega tuleb kergendada S.I-le mõistetud karistust.

Kaitsja hinnangul ei ole kohtuotsuses ümber lükatud S.I väited selle kohta, et ta ei ole neid

vargusi toime pannud.

DNA ekspertiisi käigus S.I bioloogilist materjali ei tuvastanud.

Jälitustoimingute protokollid ei kinnita, et S.I pani need vargused toime koos D. Tkatšenkoga. S.I on jälgitud tema elukoha lähedastes paikades. S.I võis sellel päeval nende korterite läheduses viibida, et sigarette osta. See aga ei tõenda tema poolt varguse

toimepanemist. S.I elukohast, autost ja garaažist ära võetud esemed (võtmed, magnetvõtmed, skeemid jms) on pärit varasemast ajast. Seda kinnitab märkmikulehel 0-ga algav telefoninumber. Selliseid telefoninumbrid ei kasutata juba ammu. Garaažist leitud videokaamerast ei tea ta midagi. Selle oli viinud

garaaži D. Tkatšenko.

3.4 Ka S.I apellatsiooni sisu ja taotlused kattuvad tema kaitsja apellatsiooniga.

4 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 30. juunist 2017 määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti KrMS 322 lg 3 kohaselt seisukohtade esitamiseks aega 1. augustini 2017.

Oma seisukohad esitasid määratud tähtajaks prokurör K. Pärtlas ja D. Tkatšenko kaitsja S. Reinsaar.

4.1 oonid rahuldamata, sest maakohtu otsus on seaduslik ja Prokurör taotleb jätta kõik apellatsi põhjendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et D. Tkatšenko poolt vägivalla kasutamine oli

suunatud vara hõivamise lõpule viimisele ja seetõttu on tegemist röövimisega. Süüdistatavad

esitasid taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Seega süüdistatavad ja kaitsjad nõustusid

kriminaalasja lahendamisega toimiku materjalide alusel. Kui süüdistatavad ja kaitsjad oleksid

soovinud jälitustoimingute aluseks olevate lubade toimikusse lisamist, siis oleks nad pidanud esitama taotluse liitkaristus lühimenetlusest loobumise kohta. D. Tkatšenkole on mõistetud KarS §

64 lg 1 alusel põhjendatult raskeima karistuse suurendamise teel, sest rünnatud on erinevaid õigushüvesid. Puuduvad ka alused kohtuotsuse tühistamiseks karistuse mõistmise osas.

Kaitsja on teinud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-1-17 tõlgendamisel eksliku järelduse. Nimetatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus isik on avaldanud soovi tutvuda tema kohta jälitustoimingu

käigus kogutud andmete ja teabetalletustega KrMS § 12614

alusel. Praeguses asjas ei ole

süüdistatavad ja kaitsjad sellist soovi avaldanud. Seetõttu ei ole prokurör koostanud ka vastavat määrust.

4.2 D. Tkatšenko kaitsja S. Reinsaar esitas prokuröri seisukoha kohta oma seisukoha ja märgib, et ta jääb endiselt oma apellatsiooni juurde ja prokuröri seisukohtadega ei nõustu. Kaitsja jääb

5(8)

endiselt selle juurde, et jälitustoimingute aluseks olevad load tuleb lisada toimikusse menetleja poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega kaitsja , süüdistatavate ja te

apellatsioonidega , ning prokuröri ja kaitsja seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioon id

5.1 D. Tkatšenko ja tema kaitsja leiavad, et tegemist ei ole röövimisega, vaid vargusega. Süüdistatav ei sisenenud korterisse eesmärgiga panna toime röövimine. Süüdistatav ei teadnud, et

kannatanu võib sellel ajal koju tulla. Ta ei soovinud kannatanu suhtes vägivalda kasutada, vaid üksnes tema haardest vabaneda. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Maakohtu otsuse lehekülgedel 15 16 on piisava põhjalikkusega ära näidatud, miks on tegemist - röövimisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, löömine on inimese keha järsk et

ühekordne mehhaaniline mõjutamine. Ka järsk tõukamine on käsitletav löömisena. Praeguses asjas tõukas D. Tkatšenko tugevasti vastu seina, mille käigus sai tema käsi 84-aastast kannatanut

viga. sellega korterist. D. Tkatšenko ei tagastanud kannatanule tema vara, vaid põgenes koos Maakohus on viidanud põhjendatult Riigikohtu senisele praktikale, mille kohaselt süüdlase tegu,

kes soovis toime panna vargust, kuid kasutas teda takistama tulnud isiku suhtes vägivalda, et hõivamine lõpule viia, tuleb kvalifitseerida röövimisena.

5.2 D. Tkatšenko ja tema kaitsja leiavad, et menetleja oleks pidanud koos jälitusprotokollidega

lisama kriminaaltoimikusse jälitustoimingute load. Kuna seda ei ole tehtud, siis on

jälitusprotokollid ebaseaduslikud tõendid ja D. Tkatšenko tuleb juba ainuüksi sellel põhjusel

ebaseaduslikus jälitustegevuses ja enamikes vangusepisoodides õigeks mõista. Kohtukolleegium ei nõustu ka selle etteheitega.

Käesolev kriminaalasi vaadati süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel maakohtus läbi lühimenetluses.

KrMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt teeb kohus lühimenetluses nõupidamistoas prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas et kui korduvalt märkinud,

lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et kriminaalasja lahendamiseks on vaja koguda

lisatõendeid, peab kohus tegema KrMS § 238 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, s.t tagastama

kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav

kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2014. a otsus nr 3-1-1-1-14) -s 2 nimetatud lahendi tegemist saavad taotleda . KrMS § 238 lg 1 p nii süüdistatav, kaitsja prokurör, kannatanu kui tsiviilkostja, kuid seda saab teha kohus ka enda initsiatiivil.

Praeguse asja materjalidest nähtub, et prokuratuur esitas kaitsjale KrMS § 224 lg 1 kohaselt

kriminaaltoimiku koopia. KrMS § 225 lg 1 alusel oli kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kaitsjal õigus esitada prokuratuurile kümne päeva jooksul taotlusi. Kaitsja ei ole praeguses asjas

prokuratuurile taotlusi esitanud. Kaitsja ei ole esitanud ka kohtuliku uurimise käigus mingeid

taotlusi. Kaitsja teeb etteheite jälitustoimingute lubade toimikusse lisamata jätmise kohta

6(8)

esmakordselt alles apellatsioonis. Seetõttu nõustub kohtukolleegium prokuröri apellatsioonivastuses toodud seisukohaga, et kaitsja esitas sellise kaitse

väite hilinenult.

5.3 Mõlemad süüdistatavad ja nende kaitsjad vaidlustavad kohtuotsust süü tõendatusse osas.

Kohtuotsuses on ümber lükkamata süüdistatavate väited selle kohta, et nad ei ole neid vargusi toime pannud ega D. Tkatšenko ebaseaduslikus jälitustegevuses osalenud.

Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate

tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea vajalikuks neid korrata.

Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et

kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele

maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus

nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11).

Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab

KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus h

indab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohtukolleegium on seisukohal, et praeguses asjas on maakohus tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõend Kohtuotsuse lehekülgedel 17 kuni 33 on maakohus analüüsinud süüdistatavate ile omistanud.

poolt toime pandud vargusi kuriteoepisoodide kaupa. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt

tõenditele antud hinnanguga. Kohtuotsusest on võimalik välja lugeda, miks kohus sellistele järeldustele jõuab.

Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et kogutud tõendid

kinnitavad seda, et D. Tkatšenko ja S.I panid toime neile süüdistuses ette heidetud teod vastavalt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 137 lg 1 järgi.

5.4

Apellatsioonides on vaidlustatud ka süüdistatavatele mõistetud karistusi.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole

arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõ - istmise aluseid.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine, kannatanu -

käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles-

7(8)

või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri-

ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on

sanktsiooni keskmine määr 9 aastat . Maakohus mõistis D. Tkatšenkole vangistust vangistuse 4 aastaks, s.o sanktsiooni . alammäära lähedase karistuse

Riigikohtu kr -1-1-20- iminaalkolleegium on 10. märtsi 2016. a otsuses nr. 3 16 märkinud, et KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise

vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest

raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale.

Kuna praeguses kriminaalasjas ei ole D. Tkatšenkole mõistetud karistus mitte KarS § 200 lg 2 sanktsiooni ülemmääras, vaid määra lähedane, siis on maakohus kohaldanud KarS § 64 lg 1 alam

alusel liitkaristuse mõistmisel põhjendatult karistuste osalise põhimõtet. liitmise

Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas asutud seisukohale, et KarS -de §

73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka

raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on

põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut

iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 18). Kohtukolleegium on seisukohal, et praeguses asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et väited süüdistatavatele mõis apellatsioonide tetud karistuse kergendamiseks põhjust ei anna.

6 Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude

määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

D. Tkatšenko k taotluse riigi õigusabi korras aitsja advokaat S. Reinsaar esitas koos apellatsiooniga määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku

96 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 6 pooltunni ulatuses.

Kuna määratud kaitsja tasu on 20 eurot ühe tunni kohta, siis on kaitsja taotletava summa osas teinud arvutusvea. Määratud kaitsja tasu 6 pooltunni eest on 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, seega kokku 144 eurot.

S.I kaitsja vandeadvokaat E. Tibar korras esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku

144 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises 2 pooltunni ulatuses ja apellatsiooni koostamises 5 pooltunni ulatuses. Kuna määratud kaitsja tasu on 20 eurot ühe tunni kohta, siis on kaitsja taotletava summa osas teinud arvutusvea. Määratud kaitsja tasu 7 pooltunni eest on 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot, seega kokku 168 eurot.

8(8) Kohtukolleegiumi hinnangul on lemas mõ taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg- st 1 ja § 21 lg st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õig - usabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“

§ 6 lg st 3, määrab kohtukolleegium D. Tkatšenko õigusabi tasu suuruseks - riigi 144 eurot, sh käibemaks ning S.I osas 168 eurot, sh käibemaks 28 eurot. 24 eurot Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 - kohaselt

mõlemalt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kohtukolleegium - Harju Maakohtu 5. aprilli 2017. a kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonid D. Tkatšenko ja S.I süüdistusasjas rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/