5-17-17/7 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

5-17-17

Määruse kuupäev

21. august 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Saale Laos, Paavo

Randma ja Malle Seppik

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 99 „Emmaste

valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas

haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Emmaste Vallavolikogu 20. juuli 2017. a taotlus ja Pühalepa

Vallavolikogu 7. augusti 2017. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Liita Pühalepa Vallavolikogu 7. augusti 2017. a taotluse alusel algatatud põhiseaduslikkuse

järelevalve asi nr 5-17-25 Emmaste Vallavolikogu 20. juuli 2017. a taotluse alusel algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga nr 5-17-17.

2. Jätta rahuldamata Pühalepa Vallavolikogu taotlus peatada kuni kohtuasjas lahendi

jõustumiseni Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla,

Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse

3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“

muutmine“ kehtivus.

3. Jätta rahuldamata Pühalepa Vallavolikogu taotlus keelata Hiiu maavanemal haldusreformi

seaduse § 12 lõike 9 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 703 alusel

valimistoimingute tegemine Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2016. a määruse nr 99 alusel

moodustuva Hiiumaa valla kohta ajal, kui määruse kehtivus on peatatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina

valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi

määrus). Määruse § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustati uue haldusüksuse Hiiumaa valla

moodustamine Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel. Uue

haldusüksuse moodustamine jõustub määruse § 6 lõike 2 kohaselt Hiiumaa Vallavolikogu

valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2. 20. juulil 2017. a esitas Emmaste Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles palus algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ning

tunnistada määrus põhiseaduse §-dega 154 ja 158 koosmõjus §-ga 3 vastuolus olevaks ning

kehtetuks. Taotlus registreeriti Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjana nr 5-17-17.

3. Emmaste Vallavolikogu palus taotluses peatada määruse kehtivus, täitmine või jõustumine kuni

Riigikohtu otsuse tegemiseni. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis selle

taotluse 7. augusti 2017. a määrusega asjas nr 5-17-17 rahuldamata.

4. 7. augustil 2017. a esitas Pühalepa Vallavolikogu Riigikohtule taotluse tunnistada määrus

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Pühalepa valda puudutavas osas. Taotlus registreeriti

Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjana nr 5-17-25. Taotleja palub peatada kuni asjas

5-17-17

otsuse jõustumiseni määruse kehtivus ning keelata ajal, mil määruse kehtivus on peatatud, Hiiu

maavanemal haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lõike 9 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduse (KOVVS) § 703 alusel valimistoimingute tegemine.

TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

5. Taotluse esitaja on seisukohal, et juhul kui Pühalepa vald juriidilise isikuna lõpeb enne asjas

lahendi jõustumist, lõpeb sisuliselt ka kohtuvaidlus, kuna Pühalepa valla õigusjärglasel Hiiumaa

vallal ei ole põhjust vaidluse jätkamiseks. Pühalepa valla kohtusse pöördumise õigus on tagatud

üksnes juhul, kui vald on olemas vähemalt seni, kuni kohtulahendiga on kindlaks tehtud, kas

Pühalepa valla liitmine teiste valdadega on õigusvastane või mitte.

6. Määruse kehtima jäämine kohtuvaidluse ajaks tooks kaasa ka segaduse valimistoimingutega ja

sisuliselt tuleks samal territooriumil korraldada paralleelsed kahed kohalikud valimised. Määruse

kehtivuse peatamisel viiksid Pühalepa ja Emmaste iseseisvate valdadena läbi oma volikogude

valimised, vabatahtlikult Hiiumaa vallaks ühinenud Käina ja Hiiu valla territooriumil toimuksid

valimised Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2017. a määrusega nr 40 ettenähtud piirides.

7. Taotluse esitaja leiab, et esialgse õiguskaitse tagamiseks tuleb kohaldada analoogia korras

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõiget 1 või tunnistada põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) olev õiguslünk põhiseadusevastaseks. Kohane

õiguskaitsevahend on praegusel juhul määruse kehtivuse peatamine (HKMS § 251 lõige 1 punkt 1),

mis on määruse kui haldusakti tühistamisnõude puhul tavapärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

on kooskõlas avalike huvidega ja haldusreformi eesmärkidega.

8. Taotluse esitaja leiab, et lisaks määruse kehtivuse peatamisele on vajalik ka maavanemal

valimistoimingute tegemise keelamine. Kuigi formaalselt ei ole määruse vastuvõtmine ega kehtivus

maavanema valimistoimingute tegemise eelduseks, kujutavad maavanema valimistoimingud endast

sisuliselt määruse elluviimist. Hiiumaa valla moodustamine ja sundühendatavate valdade lõppemine

on vahetult seotud 2017. a kohalike valimistega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Nii Pühalepa Vallavolikogu kui Emmaste Vallavolikogu vaidlustavad Vabariigi Valitsuse 22. juuni

2017. a määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas

haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasust, seetõttu liidab

kolleegium PSJKS §-le 52 tuginedes Pühalepa Vallavolikogu 7. augusti 2017. a taotluse alusel

algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 5-17-25 Emmaste Vallavolikogu 20. juuli 2017. a

taotluse alusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga nr 5-17-17. Liidetud kohtuasja

numbriks jääb 5-17-17.

10. Taotleja palub peatada kuni kohtuasjas lahendi jõustumiseni määruse kehtivus, samuti keelata

Hiiu maavanemal valimistoimingute tegemine.

11. Lahendades Emmaste Vallavolikogu taotlust määruse kehtivuse, täitmise või jõustumise

peatamiseks, leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 7. augusti 2017. a määruses asjas nr 5-

17-17, et vaidlusaluse määruse veel jõustumata sätted võivad riivata Emmaste valla põhiseaduslikke

tagatisi, mistõttu on täidetud PSJKS § 12 kohaldamise formaalsed eeldused. Kolleegium märkis aga

täiendavalt, et lisaks sellele tuleb õigusakti või selle sätete jõustumise peatamise taotluse

lahendamisel hinnata, kas õigusakti jõustumine muudab taotlejal õiguste kaitse raskendatuks või

võimatuks. Sellest lähtudes ei näinud kolleegium praeguses menetlusetapis vajadust määruse veel

jõustumata sätete jõustumise peatamiseks. Kolleegium märkis, et vajadus sellise menetlusliku otsuse

tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne

valimistulemuste väljakuulutamist. Juhul kui kolleegium ei jõua otsuseni enne valimistulemuste

väljakuulutamist, saab kolleegium vajadusel ka omal algatusel peatada vaidlustatud määruse sätete

jõustumise. Pärast põhjalikku tutvumist menetlusosaliste seisukohtadega saab kolleegium arvestada

2(3)

5-17-17

ka taotluse rahuldamise perspektiivi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

7. augusti 2017. a määrus asjas nr 5-17-17, punktid 8-11).

12. Kolleegium jääb 7. augusti 2017. a määruses asja nr 5-17-17 väljendatud seisukohtade juurde.

Kuigi vaidlusalused sätted võivad riivata Pühalepa valla põhiseaduslikke tagatisi, ei näe kolleegium

praeguses menetlusetapis vajadust määruse veel jõustumata sätete jõustumise peatamiseks.

13. Lisaks oli kolleegium 7. augusti 2017. a määruses asja nr 5-17-17 seisukohal, et kohustused,

mida kohalikel omavalitsustel ja maavanematel seoses 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistega täita tuleb, tulenevad haldusreformi seadusest, Eesti territooriumi haldusjaotuse

seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ning seetõttu ei saaks määruse

kehtivuse või täitmise peatamine tuua kaasa taotleja poolt soovitud tagajärge ehk kohaliku

omavalitsuse volikogu valimiste toimumist olemasolevates omavalitsusüksustes. Kuna vaidlusalune

määrus ei mõjuta seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates

või moodustatavates omavalitsusüksustes, ei käsitlenud kolleegium pikemalt küsimust, kas

õigustloova akti põhiseaduspärasuse kontrolli menetluses saaks kohus peatada akti või selle sätte

kehtivuse või täitmise (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. augusti 2017. a

määrus asjas nr 5-17-17, punktid 12-13). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ja jätab

rahuldamata Pühalepa Vallavolikogu taotluse määruse kehtivuse peatamiseks.

14. Taotleja palub keelata Hiiu maavanemal HRS § 12 lõike 9 ja KOVVS § 703 alusel

valimistoimingute tegemine. Kolleegium märgib, et PSJKS § 12 järgi saab Riigikohus peatada

sellise veel jõustumata õigustloova akti või selle sätte jõustumise, mille põhiseaduspärasus on

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas vaidluse all. Kuna eelnimetatud sätete põhiseaduspärasus

praeguses kohtuasjas vaidluse all ei ole, jätab kolleegium ka selle Pühalepa Vallavolikogu taotluse

rahuldamata.

Priit Pikamäe, Viive Ligi, Saale Laos, Paavo Randma, Malle Seppik

3(3)