2-17-8585/3

2-17-8585/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2017-08-21

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8585 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu 9936 euro nõudes Tsiviilasja hind 9936 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja Xxxx(isikukood xxxx) Asja ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8585 Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu 9936 euro nõudes Tsiviilasja hind 9936 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja Xxxx(isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Xxxx Xxxxkasuks võlgnevus 9936 eurot. 3. Jätta menetluskulud Xxxxkanda. 4. Määrata kindlaks Xxxxmaakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xxxx Xxxxkasuks välja menetluskulud 690 eurot. 5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Hageja ja kostja vahel 31.12.2010 sõlmitud laenuleping ning 09.03.2016 kostja poolt kirjutatud võlatunnistus, kostja poolt lepingust ja võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine (laenusumma tagastamata jätmine).

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg- st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud 2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 550 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud tunnihind 70 eurot käibemaksuga. Kohus peab lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud kuluks (2 tundi x 70 eurot) 140 eurot käibemaksuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulud 140 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik