1-13-8065/144 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. augustil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-8065 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Alexey Barulini tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 21.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Alexey Barulin, isikukood 35805110369, xxx Kaitsja

m vandeadvokaadi vanemabi Irina ääratud kaitsja Gromtsev

RESOLUTSIOON

J kohus m

uhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, ääras:

Jätta Alexey Barulin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Alexey taotlus ja määrata tema poolt Barulin 72 eurot (sh ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 12 eurot). eurot, käibemaks

Välja mõista Alexey Barulinilt kriminaalmenetluse kulud: 72

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

Alexey Barulinil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske

Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049900, ning selgitus „Alexey Barulin 1-13-8065 kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil i

sik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexey Barulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Alexey Barulin Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega

tunnistati süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat 9 . KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel kuud 24 päeva

Harju Maakohtu 30.09.2014 Alexey Barulini kandmisele kuuluva määrusega täpsustati, et vangistuse pikkuseks on . 5 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust alates 19.08.2014

Karistuse kandmise algus 19.08.2014 28.07.2020. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 01.08.2017.

Alexey Barulin usoleku tingimisi andis oma nõ enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 72 ).

Kinnipidamisasutusest koostatud iseloomutuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras

karistatud kahel korral ja kannab esimest korda vanglakaristust. Vangistuses on töötanud majandustöödel ja tootmistööl ning käinud psühholoogi vastuvõtul. Isikul puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on Pärast vabanemist

heas korras, kahest korterist kokku ehitatud korteriga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema

endisele abikaasale. Tütar ja endine abikaasa andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme

paigaldamiseks ning korter on selleks ka sobiv. Isikul on xxx danud xxx , enda sõnul oman ,

kuid erialast tööd on teinud vähe. Väidetavalt omandanud töö xxx oskused. Lisaks on

pikaajalised kogemused kaubaauto autojuhina. Vabanemisel on garanteeritud töökoht

ettevõttes Kinnipeetava lähedaste xxx vxx juhina. ks on endine abikaasa (elasid enne vangistust koos), täisealine tütar ja alaealine poeg. Peresuhted enda sõnul korras, kuigi abielu

lahutatud.

Elukaaslane koos lastega käib regulaarselt pikaajalistel kokkusaamistel.

Päritoluperest ainsaks lähedaseks on õde I. V.

, kellega on väidetavalt väga head suhted.

Suhtlusringkonnas on nii kriminaalse taustaga kui seaduskuulekaid tuttavaid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 8%, vägivaldse kuriteo toime panemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset (oht avalikkusele, , toetab vangla risk ühiskonnas) ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isiku lähedaseks endine abikaasa, tütar ja poeg. Abielu on küll lahutatud, kuid omavahelised suhted on head ja toetavad, elavad koos lastega

kahest korterist kokku ehitatud ühes korteris. Elukaaslane käib tihti koos lastega kokkusaamistel ja telefoni teel suheldakse igapäevaselt. Päritoluperest ainsaks lähedaseks on

õde I , kellega on väidetavalt väga head suhted. Endise abikaasa sõnul peamiseks . V.

3 suhtlusringkonnaks on praegu pere, õde ja nimetas ka ühte sõpra. Ennetähtaegse vabanemise

korral soovib elama asuda pere juurde aadressile xxx. Korteri omanikud on kinnipeetav ja

endine abikaasa. Korter on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik ning vastab

kõigile vajalikele tingimustele. Korteris elav te täisealiste isikute, tütre j a a endise abikaasa, poolt on antud Kinnipeetaval ka kirjalik nõusolek elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. on võimalik peale vanglast vabanemist asuda tööle firmasse uhataja sõnul on tegemist xxx. J

transpordifirmaga, mis tegeleb metsaveoga üle Eesti. Arvestades seda, et kinnipeetaval on võimalus vabaneda elektroonilise valvega, ei ole antud töökoht sobilik, sest liikuv töökoht ei

ole elektroonilise valve põhimõtetega kooskõlas ning liikuv töökoht ei võimalda kriminaalhooldusametnikul tagada is

, iku üle järelevalvet. Kinnipeetava lähedased tütar ja endine abikaasa, on nõus teda majanduslikult toetama.

Prokurör (oma kirjalikus seisukohas 47-49) tl toetab isiku ennetähtaegset vabastamist

põhjendusel, et see oleks mõistlik isiku resotsialiseerumiseks. Isik on vangistuses esimest korda.

Alexey Barulin selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda enne tähtaega. Otsus tema väljasaatmise kohta on tema poolt vaidlustatud.

Kaitsja selgitas, et isikul on olemas elu- ja t egseks öökoht, seega on alused ennetähta vabastamiseks olemas. Isikul ei ole distsiplinaatkakristusi, samuti toetavad tema vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse

ning arvestad , leiab, et Alexey Barulin es prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei

ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel tseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ka

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Alexey Barulinil on keskeriharidus. E on omandanud elektri montaa i eriala, kuid nda sõnul ž erialast tööd on teinud vähe. Väidetavalt omandanud töö käigus mööblitisleri oskused. Lisaks on pikaajalised kogemused kaubaauto autojuhina

Karis on kaks korda kriminaalkorras tusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu

karistatud. Varasemalt karistati teda kuritegelikku ühendusse kuulumise ja prostitutsioonile kaasaaitamise eest kuritegeliku ühenduse liikmena.

Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime

pandud grupis ja vägivallaga. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu oli alkoholijoobes ja peksis koos sõbraga maas lebavat kannatanud kortermaja ees.

4 Kehtivad väärteokaristused puuduvad.

Kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel ja tootmistööl ning käinud psühholoogi vastuvõtul.

Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Süüdimõistetul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, kuid mida kohus ei pea absoluutseks takistuseks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, kuivõrd vabanemisel on isikul võimalik oma isikut tõendada ka vangla poolt väljastatava vabastamisõiendiga.

Politsei- ja Piirivalveameti poolt on väljastatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks (kuid sellel aspektil ei hakka kohus pikemalt peatuma).

Vabanemise korral soovib Alexey Barulin elama asuda aadressile xxx Tegemist on heas . korras, kahest korterist kokku ehitatud korteriga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema endisele

abikaasale. Tütar ja endine abikaasa andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korter on selleks ka sobiv.

Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud ettevõttes xxx veoautojuhi abina.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinni kindel elu- ja peetaval on olemas vabanemisjärgne

töökoht ning lähedas tervitatav tööhõives osalemine ja te toetus. Samuti on positiivselt

kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik.

Esiteks märgib kohus, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal ja isikule mõisteti

sellest tulenvalt liitkaristus . See , millega liideti eelmise karistusega ärakandmata osa

iseloomustab süüdimõistetu väljakujunenud kriminaalset käitumismustrit ja näitab tema kalduvust kuritegelikule teele. Mis veelgi enam – tegemist ei olnud juhusliku käitumisaktiga,

vaid pigem tuletatav tema eelmisest karistusest, kuritegelikku ühendusse kuulumisest. St

isikul on harjumus kriminaalseks käitumiseks koos teiste isikutega. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tegemist oli vägivallakuriteoga.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb vähe 28.07.2020, s.o pisut m kui kolme

aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaeg elektroonilise järelevalve alla ne vabastamine liialt ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

5

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku

käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul k üüdimõistet ja töö lähedaste ohus s u pingutusi (kindel elu- koht,

olemasolu ning vangistuses hea käitumine ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole

tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et

süüdimõistetu võiks eelkõige vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab

tema varasem käitumine – tegu on toime pandud katseajal. Nii eksisteerib suur risk, et

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Ei saa jätta tähelepanuta, et kuritegeliku ühendusse kuuluvuse tõttu võivad isikul olla säilitatud

sidemed kriminaalmaailmaga, mis loovad täiendavat riski uue kuriteo toimepanemiseks.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt ka katseaja tõttu

ähvardada pikaajalise vangistuse tõttu, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu tervise ja kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

Alexey Barulini temale Harju Maakohtu 18.12.2013 vangistuse otsusega mõistetud kandmi vabastamata. sest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

/

6 Inna Kirsipuu kohtunik