4-17-3683/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.08.2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3683 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Väärteoasi B.D

kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.06.2017 otsusele nr 2315,17,003877 Menetlusalune isik B.D (ik xxx), elukoht xxxx Väärtegu LS § 201 lg 2 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu KarS § 201 lg 2 alusel rahatrahv 180 trahviühikut, s.o 720.00 eurot. Kaebuse esitaja taotlus Rahatrahv asendada ÜKT-ga

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.06.2017 otsus nr 2315,17,003877 karistuse kandmise viisi osas ja teha selles osas uus otsus.

2. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 720.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 60.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 20.06.2017 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

4-17-3683

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Edgar Parts koostas 18.05.2017 väärteoprotokolli selle kohta, et 18.05.2017 B.D juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga xxxx omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. B.D rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõuded millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.06.2017 otsusega nr 2315,17,003877 karistati B.D rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot.

Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 05.07.2017 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. B.D

soovib rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, kuna trahvi tasumiseks võimalused puuduvad. Istungist osa võtta ei soovinud.

Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on nõus B.D-le määratud rahatrahvi tasumisega ositi.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2

kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või

kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

Vaidlus puudub selle üle, et B.D juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Eeltoodut tõendab tunnistaja xxxx ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja maanteeameti liiklusregistri väljavõte.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

B.D-le on määratud rahatrahv sanktsiooni keskmist ületavas määras. Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta. Kohus nõustub karistusega

leides, et see vastab süü suurusele ning selle puhul on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid.

KarS § 69 lg 1 näeb ette võimaluse aresti täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga.

Rahatrahvi ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga. Väärteomenetluses kehtib printsiip, mille kohaselt süüdistatava või menetlusaluse isiku olukorda ei või raskendada tema kaebuse

lahendamisel ( keeld). VTMS § 132 p 2 kohaselt maakohus võib reformatio in peius

kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue

otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Arest on raskem karistuse liik võrreldes rahatrahviga. Kohus ei saa teha uut otsust ja mõista isikule raskema karistuse kui seda on teinud kohtuväline menetleja.

Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas ja määrab rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Anne Rebane kohtunik