1-16-7472/31 · 1-16-7472/31 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-7472

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-7472

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Marina Leis

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid N.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.F (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 14.08.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada N.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada N.F suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. N.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. N.F vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista N.F-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse N.F-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele, N.F-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 20.06.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.F kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.F on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 18.10.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 3 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 13.01.2016.a ja lõpp on 16.12.2017.a.

N.F kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

N.F kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava

vanaema sõnul on Valeri puhul tegu rahuliku ja tööka inimesega. Vanaema on nõus N.F-ile vabanemisel toeks olema ning väidab, et oluline oleks see, et isik käiks tööl. Esialgu

3

aga läheks kinnipeetav elama vanaema juurde. Isiku ema toetab ennetähtaegset vabanemist.

Võimaliku ennetähtaegsel vabanemisel asub N.F elama oma vanaema juurde aadressil Xxxx(varem oli antud tänava ja kortermaja number Xxxx). Ennetähtaegse vabanemise

korral on isikul võimalik tõenäoliselt ka tööle asuda. Firma XxxxOÜ on andnud garantiikirja selle kohta, et kinnipeetava vabanemisel on nad valmis talle töökoha garanteerima.

N.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron

esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta N.F

tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes Vangla arvamusega, mis on ära

toodud kinnipeetava iseloomustuses. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 85%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Prokuratuur ei soovi N.F tingimisi ennetähtaegse vabastamise

küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta.

Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.F

ja kaitsja arvamused, leiab, et N.F võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.F isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 8 kuud

vangistust ning tema käitumist vanglas saab pidada üldjoontes korrektseks (1

distsiplinaarkaristus – noomitus). Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud

kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3

kuud vangistust, kuid KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega pärast tingimisi enne tähtaega

vabanemist jääb N.F veel 6-kuulisele katseajale. Kohtu hinnangul võimaldab

kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada

tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on

asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus

usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi

kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on N.F olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus

ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja

4 kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud

karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/