Legislator Case Law & Legislation
2-17-10496/3 AI generated

2-17-10496/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-10496/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-17-10496/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10496 Tsiviilasi Osaühingu Belta avaldus Kinnisvara OÜ-lt teabe saamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamise otsustamine. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Osaühing Belta (registrikood 10282784), juhatuse liige Valentin Štavbonko (isikukood XXX) avaldaja lepinguline esindaja Mae Küttik (isikukood XXX, e-post fair@fair.ee) Puudutatud isik Kinnisvara OÜ (registrikood 11966154) Puudutaud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (isikukood XXX, Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post raul@abtalts.ee)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Belta avaldus Kinnisvara OÜ-lt teabe saamiseks läbivaatamata.

2. Määrus saata hagejale.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse põhjendused Osaühing Belta esitas 07.07.2017 Harju Maakohtule avalduse Kinnisvara OÜ-lt teabe saamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2-17-10496

2 Avaldaja taotlus tugineb sellele, et avaldaja esitas puudutatud isikule 13.06.2017 teabenõude, millele puudutatud isik keeldus vastamast. Avaldusele lisatud kirjast (puudutatud isiku 14.06.2017 vastusest avaldajale) ja puudutatud isiku vastusest avaldusele selgub, et puudutatud isik palus täiendavat infot selle kohta millist teavet avaldaja täpselt soovib.

Avaldaja ei ole puudutatud isikule vastanud ja esitas 07.07.2017 Harju Maakohtule avaldus teabe saamiseks.

Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 sätestab, et osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kuna poolte esitatud asjaolude kohaselt on puudutatud isik avaldajale teabenõude osas vastanud ja ei ole keeldunud teabe andmisest, siis kohtu hinnangul ei ole täidetud ÄS § 166 lg 3 eeldused teabenõude avalduse esitamiseks kohtusse.

ÄS § 166 lg 3 mõtteks on see, et enne kohtusse pöördumist peab olema selge, et isik kellelt teavet nõutakse keeldub teabe andmisest või jätab sellele vastamata.

Kuivõrd puudutatud isik soovis täpsustada avaldaja teabenõuet ja avaldaja jättis puudutatud isiku päringule vastuse andmata, siis ÄS § 166 lg 3 ei näe sellises olukorras ette võimalust avalduse esitamiseks kohtusse. Kui aga avaldaja käsitleb puudutatud isiku vastust keeldumisena, siis oli avaldajal ÄS § 166 lg 3 kohaselt võimalus esitada avaldus kohtusse 2 nädala jooksul ehk hiljemalt 29.06.2017. Avaldus on aga kohtusse esitatud alles 07.07.2017.

Eelnevast tulenevalt ei ole avaldus esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul peale määruse jõustumist. Selleks tuleb puudutatud isikul esitada määruse jõustumisel kohtule menetluskulude nimekiri.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik