3-17-1655/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1655

Haldusasi

Osaühingu Danviuus esialgse õiguskaitse taotlus

Maanteeameti 06.09.2016 väljastatud tee-ehitusloa nr

16-00136/261 kehtivuse või täitmise peatamiseks

Tallinn-Lagedi teel (katastritunnus 65301:003:0265)

Menetlusosalised

Taotleja – Osaühing Danviuus, volitatud esindaja

advokaat Artur Maljukov

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Maanteeamet väljastas 06.09.2016 tee-ehitusloa nr 16-00136/261 riigitee nr 11 Tallinna

ringtee km 2,8-6,0 Lagedi liiklussõlme ja teelõigu ehitamiseks (riigitee nr 11), mis hõlmab ka

Tallinn-Lagedi

tee

(katastritunnus

65301:003:0265;

riigitee

nr

11290)

rajamist/ehitamist/laiendamist.

2. Osaühingule Danviuus (registrikood 10161514) kuulub Killustiku tee 4 asuv kinnistu

(katastritunnus 65301:003:0767), mis piirneb Tallinn-Lagedi teega. Killustiku tee 4 kinnistule

plaanitakse rajada veoautosid teenindav tankla ja parkla. Rae vald on tankla ja parkla

rajamiseks väljastanud ehitusloa.

3. OÜ Danviuus esitas Maanteeametile 07.08.2017 vaide tee-ehitusloa nr 1600136/261

kehtetuks tunnistamiseks, leides, et ehitusluba on antud kõiki olulisi asjaolusid kaalumata,

mistõttu on see kaalutlusvigadega, ning õigustatud isikuid kaasamata. Riigitee nr 11290

kasutamine ei ole piisavalt ohutu.

Vaide põhjenduste kohaselt sai OÜ Danviuus teada ehitusloast ja selle aluseks olevast

projektist alles 27.07.2017. OÜ Danviuus leiab, et ehitusprojektis sisalduv liiklusohutuse

lahendus, sh Tallinn-Lagedi tee lõigu osas, ei ole liiklusohutuse auditi kohaselt rahuldav ehk

ehitusprojektis sisalduv liikluskorralduse lahendus ei ole piisavalt ohutu. Vaatamata

liiklusohutuse auditis nimetatud puudustele, ei ole projekteerija esitanud pädevale asutusele

omapoolset vastust või eriarvamust. Tee-ehitusloa väljastamisel ei ole täidetud majandus- ja

taristuministri 19.05.2015 määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise

3-17-1655

2(5)

tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ nõudeid. Koostatud ei ole liiklusohutusele avalduva

mõju hindamise aruannet. Tee-ehitusloa väljastamisel ei ole täidetud ka majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määruse nr 71 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee

ohutuse kontrollimisele“ nõudeid. Täidetud ei ole kontroll-lehte ega koostatud kontrollimise

akti. Maanteeamet jättis tee-ehitusloa väljastamisel arvestamata Killustiku tee 4 omaniku huvid

ning Tallinn-Lagedi teele rajatava tee, bussipeatuse, liikluskorralduse jm negatiivse mõju vaide

esitajale kuuluvale kinnistule. Maanteeamet pole analüüsinud Tallinn-Lagedi tee paigutuse

erinevaid võimalusi. OÜ Danviuus plaanib Killustiku tee 4 kinnistule rajada veoautosid

teenindava tankla ja parkla, milleks on väljastatud ehitusluba. Sissesõit tanklasse ja parklasse

toimub Tallinn-Lagedi teelt kohast, kuhu tee-ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti

alusel on planeeritud rajada bussipeatus. Spetsialistide hinnangul ei asu tankla planeeritav

sihtgrupp (veoautod koos haagistega) seda aktiivselt kasutama, kui tee-ehitusluba

realiseeritakse bussipeatuse osas. Juurdepääs tanklasse on tehniliselt küll võimalik, kuid selleks

peab teostama mitmeid pöördeid. Juurdepääs tanklasse seostub otseselt selle külastatavusega.

Kaebaja investeering ei tasu ära ja ta kannab kahju. OÜ-l Danviuus puudub juurdepääs

Killustiku tee 4 kinnistule mujalt kui Tallinn-Lagedi teelt. Sissesõit Tallinn-Lagedi teelt oleks

optimaalne ka liiklusohutuse ja -korralduse seisukohast. Piirneva Killustiku 8 kinnistu omanik

on keelanud kasutada oma kinnistut liiklemiseks, sh veoautode sissesõiduks Killustiku tee 4

kinnistule. Kuigi mõlema kinnistu osas on koostatud detailplaneering (DP), ei ole OÜ-l

Danviuus ega Rae vallal õigusi naaberkinnistu suhtes. Maanteeamet ei ole põhjendanud, miks

ei ole bussipeatuse asukohta võimalik muuta. Kui bussipeatus rajatakse Killustiku tee 4 piirile,

peaks OÜ Danviuus ümber ehitama juba rajatud juurdepääsutee, lammutama kehtiva ehitusloa

alusel rajatud tankla hooned, kuna nende paigutus arvestab tankla ehitamise aluseks olevat ja

kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusloa alusel ette nähtud juurdepääsutee paiknemist ehk

sissesõitu Tallinn-Lagedi teelt. Omanikul poleks ka võimalust rajada parkimiskohti, kuna

parkimiskohtade alune maa on vajalik sõidukite liiklemiseks kinnistul. Koos vaidega esitas OÜ

Danviuus Maanteeametile taotluse tee-ehitusloa täitmise peatamiseks vähemalt Tallinn-Lagedi

teed puudutavas osas. Ehitustööde jätkumine põhjustab vaide esitajale otsest varalist kahju.

Vaide rahuldamisel muutub optimaalse lahenduse saamine vaide esitajale raskeks kui mitte

võimatuks.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 09.08.2017 OÜ Danviuus taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Taotlejale teadaolevalt toimub Tallinn-Lagedi teel ehitus:

lammutatakse osaliselt väljasõidutee ning ehitatakse bussipeatuse ala. Taotleja soovib peatada

tee-ehitust kinnistul Tallinn-Lagedi teel, pidades sobivaks abinõuks tee-ehitusloa nr 16-00136

kehtivuse peatamist. Ehitustööde jätkumine põhjustab taotlejale otsest varalist kahju. Tee ja

bussipeatuse rajamine ning liikluskorralduse muudatuse hilisem kõrvaldamine oleks keeruline

kui mitte võimatu.

5. Tallinna Halduskohus küsis 10.08.2017 kohtunõudes Maanteeameti sisukohta esialgse

õiguskaitse taotlusele.

6. Maanteeamet palub esialgse õiguskaitse taotluse jätta rahuldamata. Tee-ehitusloa kehtivuse

peatamisel otsustataks ette põhivaidlus, mida saaks teha üksnes vaide ilmselge edulootuse

korral. Kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning ületatud on vaide esitamise tähtaega,

ei ole vaide rahuldamine tõenäoline.

6.1.

Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Tee-ehitusluba vastab DP-le, sh taotlejale

kuuluva sissesõidu osas. Kuna juurdepääs on lahendatud DP-ga, puudus vajadus taotleja

ehitusloa menetlusse kaasata. Maanteeamet ei pidanud seega kaaluma alternatiive Tallinn-

Lagedi tee ehitamise osas. Ei ole eluliselt usutav, et taotleja tegi pikaajalisi äriplaane, sh

planeeris ehitustegevust, kehtiva DP-ga tutvumata. Taotlejal ei saa olla õiguspärast ootust, et ta

saab lahendada kinnistule sissesõidu viisil, mis ei ole DP-ga kooskõlas. Projekteerija on

3-17-1655

3(5)

arvestanud peaaegu kõigi liiklusohutuse auditis toodud märkustega, v.a p-s 9.17 toodud

märkused, mis ei puuduta taotleja kinnistu naabruse liikluslahendust. Mitterahuldav hinnang

anti liiklusohutusele enne, kui märkustega arvestati. Taotleja ei ole põhjendanud, kuidas

muudaks sissesõidu rajamine taotleja soovitud asukohta liikluskorralduse lahenduse

ohutumaks.

Määrusega

nr

ei

pea

arvestama

tee-ehitusloa

menetluses,

vaid

maakonnaplaneeringus. Ehitustööd ei takista tankla ja parkla rajamist. Taotlejal ei ole

ehitusluba, et rajada sissesõiduteed Tallinn-Lagedi teelt Killustiku tee 4 kinnistule. Sellise

ehitusloa väljastab ehitusseadustiku (EhS) § 101 lg 2 alusel Maanteeamet. Praegu ei ole

Maanteeamet sellist luba väljastanud. Taotleja soovitud sissesõidutee asub vähemalt osaliselt

Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul, mille kasutamiseks puudub tal õiguslik alus. Esialgse

õiguskaitse abinõu ei saa seadustada õigusvastast olukorda (RKHKo 27.07.2006 määrus

haldusasjas nr 3-3-1-55-06). Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ebaproportsionaalne.

Avalik huvi teehoiu korraldamiseks on kaalukam kui taotleja õigused äritegevuseks. Avalikes

huvides on, et tee-ehitus toimuks lepingus kokku lepitud ajal ega pikeneks. Tee-ehitus ja

ajutine liikluskorraldus teelõigul mõjutavad negatiivselt kõiki liiklejaid sellel teelõigul. Kui

tööandja ei võimalda töövõtjal teostada ehitustöid ette nähtud ajal, sh ehitusloa kehtivuse

peatamise tõttu, võib töövõtja nõuda sellest tekkivaid kulutusi Maanteeametilt, mis tähendaks

omakorda täiendavate avalike vahendite kulu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kaasa

tuua ka olukorra, kus hankelepingut tuleb muuta. Hankelepingu muutmise eeldused ei pruugi

olla täidetud. Taotlejal on võimalik nõuda Killustiku 8 omanikult juurdepääsu avalikult

kasutatavale teele asjaõigusseaduse sätete kohaselt.

6.2.

Vaie

on

esitatud

tähtaega

ületades.

Tee-ehitusluba

väljastati

06.09.2016.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie esitada reeglina 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui isik sai teada või oleks pidanud teada saama vaidlustatavast haldusaktist.

Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle olla muul viisil teada, et olemas on

haldusakt, mis tema õigusi puudutab. Isik peab mõistliku aja jooksul astuma samme, et

haldusakt talle teatavaks tehtaks (RKHKo määrus haldusasjas nr 3-3-1-23-07, p 10).

Lemminkäinen Eesti AS ja Maanteeameti vahelise töövõtulepingu kohaselt tuli ehitustöödega

alustada 06.09.2016. Töövõtja paigaldas 2016. a septembri alguses infostendid ehitusobjekti

mõlemasse otsa. Infostendi kohaselt on objekt 3 km pikk. Objekti algusesse paigaldatud stend

asub Killustiku tee 4 kinnistust umbes 2 km kaugusel, mistõttu ei saanud OÜ-l Danviuus

tekkida kahtlust, et ehitustöid teostatakse temale kuuluva kinnistu vahetus läheduses. Ajutine

liikluskorraldus, mis mõjutas liiklemist ka vaide esitajale kuuluvale kinnistule, kehtestati juba

2016. a oktoobris. Liiklusteade sisestatakse ka www.tarktee.ee portaali. Rae valla kodulehel

avaldati info teostatavate ehitustööde algusest 26.09.2016. Sealjuures on viide skeemile, kust

nähtub, et ehitustööd hakkavad toimuva Killustiku tee 4 naabruses. Ehituspäevikute kohaselt

teostati Killustiku tee 4 vahetus läheduses ehitustöid hiljemalt 03.05.2017, alates 04.05.2017 ka

seoses viaduktiga, mis asub taotleja kinnistust 200 m kaugusel. Arvestades stendi paigaldamist

2016. a septembris, samal ajal töödega alustamist, ajutist liikluskorraldust, mis hakkas kehtima

2016. a oktoobris ja ehitustöid kaebaja kinnistu vahetus läheduses alates mai 2017, pidi taotleja

hiljemalt mai 2017 saama aru, et temale kuuluva kinnistu vahetus läheduses toimuvad

ehitustööd, sh et ehitustöö aluseks on ehitusluba, mis võib puudutada tema õigusi. A. V.

pöördus Maanteeameti poole 02.06.2017 sooviga vaadata üle Killustiku tee 4 tankla ja ringtee

lahenduse projekt. A. V. tegutses taotleja huvides. Ei ole eluliselt usutav, et A. V. oli ehitusloa

lahendusest teadlik, kuid taotleja mitte. Maanteeameti poole pöördus 29.05.2017 ka I. V., kes

teatas, et tankla Lagedi tee poolne sissesõit ja Maanteeameti projekt ei lähe kokku. Isik oli

ilmselt Killustiku tee 4 toimuvate ehitustööde teostaja. Taotleja pidi olema hiljemalt 29.05.2017

teadlik, millist lahendust Maanteeamet Killustiku tee 4 naabruses realiseerib. Seega ei saanud

taotleja ehitusloast ja selle aluseks olevast projektist teada alles 27.07.2017. Kaebetähtaega ei

mõjuta haldusorganiga kirjavahetuse pidamine, kaebetähtaja kulgemine on ka HKMS mõttes

3-17-1655

4(5)

seotud haldusaktist teadasaamisega (HKMS § 46 lg 7). Riigikohtu praktikas on ka 31 päeva

pikkust viivitust haldusakti väljanõudmisel peetud ebamõistlikuks käitumiseks. Kaebetähtaja

kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru selle haldusakti tähendusest enda õigustele. Kuna

ehitusluba antakse konkreetsele ehitusprojektile, ei ole ehitusloa andmise tagajärgedest kellelgi

võimalik aru saada ilma ehitusprojektiga tutvumata. Tutvumiseks peab puudutatud isik

pöörduma isiklikult või oma esindaja kaudu ehitusjärelevalve asutuse või tellija poole, sest

mahuka dokumentatsiooni ärakirju ei ole võimalik kõigile puudutatud isikutele kätte toimetada.

Taotleja ei ole kasutanud oma õigust tutvuda tee-ehitusloaga mõistliku aja jooksul ja on sellest

tulenevalt kaotanud võimaluse tee-ehitusluba vaidlustada. Riigiteede kui avalikult kasutatavate

teede ehitamiseks on ülekaalukas avalik huvi ning huvi haldusakti kehtima jäämise suhtes on

seda kaalukam, mida enam on isik akti vaidlustamise soovi korral kaebuse esitamisega

viivitanud. Õiguskindluse põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus isikud, kellele ei ole

haldusakti teatavaks tehtud, saaksid seda vaidlustada ebamõistlikult pika tähtaja jooksul.

Esitades vaide alles 07.08.2017, on taotleja vaide esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

7. Maanteeamet edastas Tallinna Halduskohtule 17.08.2017 otsuse nr 2-3/17-00135/477 vaide

tagastamise kohta. Maanteeamet tagastas vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel. Vaide tagastamise

põhjendused kattuvad käesoleva määruse punktis 6.2. toodud seisukohtadega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 2 ja 5 tuleneb, et esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

9. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Maanteeamet

tagastas OÜ Danviuus vaide 06.09.2016 tee-ehitusloale nr 16-00136/261 17.08.2017

vaideotsusega nr 2-3/17-00135/477. Kuna vaidemenetlus on lõppenud, ei ole ka menetletavat

vaiet vaidemenetluses. Kohtute infosüsteemi andmetel pole taotleja esitanud taotluses toodud

asjaoludega seonduvat kaebust, mille menetlemine oleks kohtus pooleli, sh ettevalmistav

menetlus ehk menetlus enne kaebuse menetlusse võtmist. Nõnda puudub ka pooleliolev

menetlus HKMS § 249 lg 1 ja 2 mõistes, mida saaks esialgse õiguskaitsega tagada. Kuna

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused ei ole täidetud, tuleb taotlus HKMS § 55 lg 2

alusel jätta läbi vaatamata. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid taotluse lubatavuse

eeldusega, mille täitmata jätmisel ei ole kaebajal õigust esitada esialgse õiguskaitse taotlust.

Nõnda ei ole ka põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse taotlust käiguta.

10. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada kaebuse eduväljavaateid, kui taotleja peaks soovima

esitada halduskohtule kaebust 06.09.2016 tee-ehitusloale nr 16-00136/261 ja esialgse

õiguskaitse taotlust.

Kuna tee-ehitusloa tühistamiseks ei ole kohtueelse menetluse läbimine kohustuslik, ei pea

kohus vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 hindama, kas kohtueelne menetlus läbiti nõuetekohaselt, s.o

kas Maanteeamet tagastas vaide õiguspäraselt tähtaja ületamise tõttu. Halduskohtumenetluse

seadustiku kommenteeritud väljaandes kirjutatakse, et HKMS § 47 lg 2 puudutab eeskätt

juhtumit, kus vaidemenetlus oli kehtestatud kohustuslikuna. Kas ja kuivõrd saab halduskohus

sekkuda vabatahtliku vaidemenetluse õiguspärasuse küsimustesse, on ebaselge, kuna HKMS §

47 lg 1 ls 2 seab kohtusse pöördumise eelduseks üksnes selle, et kohustuslik kohtueelne

menetlus oleks läbitud nõuetekohaselt (Merusk, K., Pilving Ivo. Halduskohtumenetluse

seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 203). Igal juhul tuleks taotlejal esitada 30

päeva jooksul alates vaideotsuse saamisest tühistamiskaebus 06.09.2016 tee-ehitusloale nr 16-

00136/261 ja Maanteeameti 17.08.2017 vaideotsusele nr 2-3/17-00135/477.

3-17-1655

5(5)

Kaebuse tähtaegsust kontrollitakse eelmenetluses. Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva

jooksul alates haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1). Kui haldusakti ei

ole taotlejale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud

ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (HKMS § 46

lg 7). Taotlejal tuleb põhjendada, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja/või esitada kaebetähtaja

ennistamise taotlus.

Kohtu esialgsel hinnangul on tühistamiskaebuse esitamiseks tähtaeg ületatud, kohtule ei nähtu

mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ja haldusasja menetlus tuleks lõpetada HKMS

§152 lg 1 p 2 alusel. Taotleja pidi olema muul viisil teada saanud oma õiguste rikkumisest, ent

viivitas ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega. Vaidlust ei ole, et tee-ehitusluba OÜ-le

Danviuus ei edastatud. Samas pidi OÜ Danviuus olema tee-ehitusloast teada saanud muul

viisil. 2016. a septembris paigaldati Tallinn-Lagedi teele infostendid tee-ehituse kohta.

Infostendid ei asunud taotlejale kuuluvast Killustiku tee 4 kinnistust kaugel. Sama aasta

oktoobris muutus teelõigul ajutiselt liikluskorraldus. Info tee-ehituse kohta oli üleval

www.tarktee.ee portaalis ning Rae valla kodulehel. Rae valla kodulehel viidati ka skeemile,

kust nähtus, et ehitustöid tehakse Killustiku tee 4 vahetuses naabruses. Ehitustöid Killustiku

teel, sh taotleja kinnistu vahetus läheduses alustati 2017. maikuu alguses. Tee-ehitustöödeks on

vajalik koostada projekt ja taotleda tee-ehitusluba. Taotleja pidi saama aru, et tee-ehitusluba

võib mõjutada tema õigusi. Taotleja huvides tegutsevatel isikutel A. V.le ja I. V.le pidi olema

hiljemalt 02.06.2017 ja 29.05.2017 teada, missugust lahendust Tallinn-Lagedi teel

realiseeritakse. Asjaolu, et taotleja nõudis ehitusloa Maanteeametilt välja alles 27.07.2017, ei

tähenda, et ta ei oleks sellest ja enda õiguste rikkumisest varem teada pidanud saama. Kuskilt ei

nähtu mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik