1-09-8135/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr.1-09-8135
Legislator headnote
AI generated1-09-8135/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Kriminaalasi nr.1-09-8135
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr.1-09-8135
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-8135 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk
Kriminaalasi F.I süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav F.I
eluvõi asukoht ja aadress: X isikukood või sünniaeg: xxx kodakondsus: X perekonnaseis: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X
karistatus: Varem kohtulikult karistatud
neljal korral, viimati 03. 05. 2006.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 12500.- krooni. tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras
RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel
2 (4) Kohus
o t s u s t a s :
Süüdi tunnistada F.I KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 18.12.2003.a. Valga Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ühe (1) aasta ja kahe
(2) kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks F.I-le mõista üks (1) aasta ja kolm (3) kuud vangistust.
KarS § 69 alusel asendada F.I-le mõistetud vangistus üks (1)
aasta ja kolm (3) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale
vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (15 kuud vangistust = 450 päeva x 2) , s.o kokku üldkasuliku tööga 900 tundi.
Üldkasulik töö tuleb F.I teha ära kahekümne nelja (24) kuu jooksul s.o hiljemalt 28.05.2011.a.
KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal F.I järgida KarS §-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle
andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.
Samuti tuleb F.I määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Tõkend elukohast lahkumise keeld F.I suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.
Välja mõista süüdistatavalt F.I-lt
riigi tuludesse
(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber
2800049874) kohtukulu - vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat ükssada
kolmkümmend kaheksa (1138.- ) krooni 70 senti (s.h käibemaks 173,70 krooni).
3 (4)
Välja mõista süüdistatavalt F.I-lt
riigi tuludesse
(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (11.06.2009.a.).
Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (11.06.2009.a.).
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.
ASJAOLUD Kohus
t u v a s t a s :
Kriminaalasjas süüdistatakse F.I selles, et tema, 29. 08. 2006.a. kella 19 ja 21
vahel lõi X maakonnas X vallas X külas X asuva kahekordse maja ees V M rusikate ja jalgadega korduvalt näoja kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Teise inimese peksmisega, pani F.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud , tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr F.I suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks (1) kuu vangistust.
Kars § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 18. 12. 2003.a. Valga Maakohtu
otsusega KarS § 203, § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 ja § 181 järgi F.I-le mõistetud
karistuse ärakandmata osa võrra s.o. üks (1) aasta ja kaks (2) kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta ja kolm (3) kuud vangistust.
KarS § 74 lg. 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus üks (1) aasta ja kolm (3) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 15 kuud vangistust = 450 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 900 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 24 kuu jooksul kuni 28. 05. 2011.a.
4 (4) KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
Välja mõista F.I-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni.
Menetluse käik :
F.I on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning
andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas
kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.
Süüdistatav F.I ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.
KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 28.05.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe.
Süüdistatav F.I kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.
Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.
Aivar Pellja Kohtunik 11.06.2009.a