1-16-5093/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

18. august 2017,

Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5093 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 18.08.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid

i A. S. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A. S., isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Kaitsja Arvo Suuban

RESOLUTSIOON: 76-1 lg 1 384,kohus Juhindudes KarS §76, § ja KrMS §426, §432, §383, §

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A.

S.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotlus

A. S.´ile riigi õigusabi osutamise

eest tasu määramiseks summas eurot ja käibemaks 72 eurot, sh tasu 60 12 eurot.

Välja mõista ´ilt menetluskulud A. S. 72 eurot kaitsjatasu.

A. il tasuda kaitsjatasu

- ja S.´ tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu 12-kuulise Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700049259

ning selgitus „ kulud“. A. 1-16-5093 menetlus S.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

A. S.i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.

d Harju Maakohtu 29.06.2016 S. on süüdi tunnistatu kohtuotsusega KarS § 200 lg 1; § 199 lg

2 p 9; § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 2,

KarS § 74 lg 5 alusel karistatud 1 aasta 6 kuu ja 12 päevase vangistusega tingimisi 1 aasta - se

katseajaga. Harju Maakohtu 27.10.2016 määrusega ülalmainitud vangistus pöörati täitmisele.

Karistuse kandmise . algus 07.10.2016 19.04.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

i A. S. tal on 3 kehtivat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub elama aadressil xxx.

A.

. maksa S. on alaealine ja vanemate poolt ülalpeetav. A. `i ema töötab Isa on töötu ja ega S.

elatisraha.

S. on teinud kooli kõrvalt vahetevahel juhutöid, et tagada endale taskuraha. Pidev

sissetulek puudub. A.

S. on toime pannud varavastased kuriteod. Töö tegemisse suhtub positiivselt, kui vaja siis teeb. Kuid kuna on veel alaealine, siis ei taheta ametlikult kuhugi tööle võtta. Vabanemisel on ema ülalpidamisel alaealise staatuse tõttu. Võlgnevused puuduvad. Ema on trahvid ja kohtukulud tasunud. A. S.`il on põhiharidus. Koolis käitus kaasõpilaste suhtes agressiivselt, samuti oli koolikohustuse

täitmisega probleeme, mistõttu oli suunatud xxx sotsiaalprogrammi. A. on proovinud S.

omandada erinevaid ameteid (elektrik, keevitaja). Soovib vanglas samuti keevitajaks õppida. Vangistuses õpib alates riigikeelt B1 tasemel.

25.10.2017 vangistuses on diagnoositud A. il narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. S.

Ametlikke tõendeid narkootikumide tarvitamise kohta ei ole. A. i sõnul on ta tarvitanud S.

amfetamiini 6 korda, viimati oktoober-detsember 2015. Kanepit tarvitas iga päev, viimati

25.10.2015. Extacy`t tarvitas 6-8 korda, viimati 25.10.2015. Alkoholi tarvitas 2 korda nädalas,

periooditi rohkem. Viimane tarvitamine 07.09.2016. On viibinud alkoholimürgistusega

seonduvalt haiglas. Alkoholijoobes suureneb vägivaldse käitumise risk. Seoses alkoholi

tarvitamisega ja koolikohustuse mitte täitmisega oli korduvalt suunatud Alaealiste Komisjoni, kust suunati xxx.

A.

S. on pöördunud varasemalt psühhiaatriapolikliinikusse. A. oli psühholoogi vastuvõtule S.

suun probleemid ning depressioon. xxx viibimise ajal A.

atud, sest esinesid käitumisega võttis S.

ravimeid. Vanglas samuti ravi ja täheldatud depressiooni, millega seoses saab psühhiaatrilist psühholoogilist nõustamist.

Vangistuses alates 04.04.2017 osaleb sotsi

aalprogrammis Õige hetk individuaalselt.

09.02.2017 viidud läbi kriminaalhooldusametniku poolt analüüsiv vestlus teemal - Alkoholi ja

narkootikumide kuritarvitamine, sõltlase eluviis, alkoholi ja narkootikumide mõju tervisele ja

kuritarvitamise tagajärjed 24.03.2017 vestlus elukohajärgse kriminaalhooldusametnikuga . .

A. `it on karistatud kriminaalkorras kahel korral ning vanglakaristust kannab esimest korda. S.

Varasemalt karistatud varguste, asja omavolilise kasutamise ning vägivalla kasutamise eest

võimuesindaja vastu. Käesolevaks kuriteoks kehalised väärkohtlemised, vargused, röövimine, asja omavoliline kasutamine ning vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu.

Arvestades

toeta Viru A. S.i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei

Vangla A. ` S.

i tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise korral kinnipeetav asub elama aadressile xxx. Tegu on 3-toalise xxx linnale kuuluva munitsipaalkorteriga. Enne kinnipidamist

A. elas seal ka varem. Kodus on piisavalt ruumi ja poisil on oma tuba. Ema

a andis S. E. S. nõusoleku, et kinnipeetav võib pärast enne tähtaegset vabanemist asuda elama antud aadressile.

A. ja S.´i ema töötab saab töötasu miinimumpalga ulatuses ja lastetoetuseid. Kinnipeetava isa on

töötu ja ei maksa elatisraha, mis oli määratud kohtu poolt 100 eurot kuus. Pere tuleb

3 majanduslikult toime, kuid suuri oste nad sooritada ei saa. Kõik poja trahvid ja kohtukulud ema on tasunud.

A.

S. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma

eesmärki, kuna isik on tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust: alluda elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud ning kriminaalhooldusametnik

hindas katseaja kulgu negatiivseks. Koostööd isikuga takistas ka hooldusaluse negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse. Kinnipidamise ajal isikul on suured tuleviku plaanid. Peale vabanemist soovib tööle asuda ning

elukutset omandada. Samuti läheb õppima autokooli. Vanglas õpib eesti keelt, evalmistab ette

B1-taseme eksamiks.

A. S.´i sõnul pani kuriteo toime, kuna oli mõjutatav halva seltskonna poolt. Olles vanglas isik tunnistas, et tema käitus seadusvastaselt ning soovib vabaneda nii kiiresti, kui võimalik. Kinnipeetav on tunnistanud, et varem ei ole tema väärtuste peale (vabadus, pere, iseseisvus jne) kunagi mõelnud ja on hakanud oma käitumist analüüsima pärast vanglasse saabumist.

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta

i tingimisi

A. S. ennetähtaegset vabastamist.

A.

S. taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Lubas, et peale vabanemist läheb õppima

ja asi tulla. Palub anda talle tööle. Tegi enda jaoks õigeid järeldusi, ei taha enam vanglasse tag

võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Ei soovi veeta oma aega vanglas. Soovib muuta oma suhtlusringkonda. Kohustub täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid.

Kaitsja toetas

i vabastamist. Esitas garantiikirja xxx-lt A. A. S. S.i tööle võtmise kohta. Tuleb

võtta arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Oli üks episood röövimist, vargused ja

kehaline väärkohtlemine. Karistus oli miinimumilähedane ja algselt tingimisi, mis näitab, et

kohus ei näinud ilist ohtu. Kõik kuriteod olid toime pandud alaealisena. Praegu kannab S.is er

reaalset vangistust alaealisena ja esmakordselt. Enne vangistust on omandanud põhihariduse,

püüdis omandada eriala, aga seoses vahistamisega jäi see pooleli. Narkootikumidest – vangla

i ikumide tarvitamise kohta. seloomustusest nähtuvalt ei ole ametlikke tõendeid narkoot S.

tunnistas tarvitamist, aga see oli 2015.aastal. Kuriteod olid seotud alaealisusega, vanusega.

Ilmselt oli see seotud temast vanemate halb tsiplinaarkaristusi, aga on ade sõpradega. Tal on dis läbinud sotsiaalprogrammi, vestluse kriminaalhooldusametnikuga. See kõik oli ette võetud tema probleemide lahendamiseks. Võib lugeda, et see on andnud ka soovitud tulemusi, sest isik

kahetseb tehtu ja palub anda talle uue võimaluse. Tema perspektiivid vabaduses on head. On

olemas garanteeritud eluja töökoht. Isik on ise leidnud endale töökohta, mis ka iseloomustab

teda positiivselt. Tal on elus kindel eesmärk, asuda tööle ja omandada haridus. Põhiline on, et

tegemist on alaealisega. Ilmselt ei teadvustanud ta varem oma käitumise tagajärgi. Karistuse

kandmise ajal on tema suhtumine muutunud, on hakanud oma käitumist analüüsima, kahetseb tehtu. Seni kantud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava ja tema kaitsja, leiab, et

A. S.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76-1 lg 1

sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane:

1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud v

ähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud; 2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

4 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.

nimetatud A. S.

tingimusele ei vasta, sest tal on 3 kehtiv distsiplinaarkaristust at , mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

A. on kaks korda kriminaalkorras karistatud (isikuja varavastaste, sh esimese raskusastme, S.

kuritegude eest). Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei

asunud ning katseajal olles . Peale seda kinnipeetaval oli rikkus käitumiskontrolli nõudeid

probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode,

mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et

A. S.i

puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole

kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt

i suhtes A. S.

kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma

ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on

seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava

õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

kannab karistust mitme kohtuotsuse alusel, ning A. S. liit

üld preventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam - ja eri kui süüdimõistetu võimalused vabaduses.

Kohus võtab antud määruse tegemise arvesse, et vabaduses ’il olemas kindel elu olles on A. S. - ja

töökoht. Samuti hindab kohus positiivselt, et vangistuses olles on läbinud sotsiaalprogrammi, S.

vestlusi kriminaalhooldusametnikuga ja õppinud riigikeelt. Samas, kohtu arvates, kaaluvad

eelpool kirjeldatud negatiivsed asjaolud neid positiivseid as ile oli juba varem jaolusid üles. S. kahel korral antud võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, mida ta jättis kasutamata, rikkudes käitumiskontrolli ja elektroonilise valve nõudeid. Ka vangistuses olles ei olnud tema käitumine laitmatu. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, värskeim neist on maist 2017. Ei vangla ega

prokurör ei toeta ’i vabastamist. Süüdimõistetu alaealisust võtab kohus ka arvesse, aga S.

iseenesest ei anna see asjaolu alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. t lähtudes ei Eeltoodus

nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne A. S.i tähtaega.

Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb mõista süüdimõistetu käest välja, lubades kulude tasumist 12 kuu jooksul.

/ / Deniss Minzatov Kohtunik