2-17-10426/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10426 Tsiviilasi S P hagi M P vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S P (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja M V (alaealise lapse ema), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja M P (alaealise lapse isa), isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja S P (seadusliku esindaja M V vahendusel) ja kostja M P vahel 19.07.2017. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostja M P kohustub tasuma hageja S P kasuks igakuist elatist summas 170 (ükssada seitsekümmend) eurot kuus alates 6. juulist 2017. a kuni S P täisealiseks saamiseni *. a.

1.2. Elatis tuleb tasuda hiljemalt kuu 25.-ks kuupäevaks.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetluskulu kandnud poole enda kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

1. Hagiavaldus 06.07.2017. a esitas hageja S P (alaealine laps) seadusliku esindaja M V (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja M P (alaealise lapse isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates hagi esitamisest 06.07.2017. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ning on ema ülalpidamisel. Isa ei osale lapse ülalpidamisel.

2. Kompromissleping 26.07.2017. a esitasid pooled kohtule 19.07.2017. a allkirjastatud kompromisslepingu, millest nähtuvalt on M P nõus igakuiselt maksa elatist S P ülalpidamiseks 170 eurot kuus tasumisega kuu 25. kuupäevaks.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.3. TsMS § 430 lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.4. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel need kandnud poole enese kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik