1-17-5985/61-17-5985/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2017-08-17

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-17-5985 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2017, Narva Kriminaalasja number 1-17-5985 (17240100012) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi MRi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur ...

1-17-5985

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2017, Narva Kriminaalasja number 1-17-5985 (17240100012) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi MRi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav

MR isikukood xxx; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; asub õppima xxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 03.02.2017 kuni 05.02.2017; Süüdistatava seaduslik esindaja Veronika Kuznetcova Kaitsja Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 17.08.2017

RESOLUTSIOON

Tunnistada MR süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolme) aasta pikkune vangistus.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.02.2017 kuni 05.02.2017, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata osa karistusest, s.o 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et MR ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku

1-17-5985

kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada MRile määratud 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.08.2017.

Mõista MRilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-AN0168) maksumusest 84 (kaheksakümmend neli) eurot ning kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-GE0134) maksumusest 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot ja kaitsja poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub xx KrMS § 188 alusel MRi seadusliku esindajana, s.o emana hüvitama MRilt väljamõistetud menetluskulud (summas 1499 eurot) osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99917700050399 ning selgitus „MR, 1-17-5985, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid: - kaks pakendit, mis on hoiustatud asitõendite hoidlas akti nr 1750 alusel, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad; - narkootilise aine ekspertiisist alles jäänud aine konfiskeerida KarS § 191 alusel ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel EKEIle.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MRile on esitatud süüdistus selles, et tema, ebaseaduslikult, rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, omandas 03.02.2017 Venemaa Föderatsioonis Invagorodi linnas xxxlt kahes erinevas pakendis kokku 982,3 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 185,6 g metamfetamiini), s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis MR endaga kaasas ja tõi selle 03.02.2017 kella 16.17 paiku Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali, kus tema läbivaatuse käigus avastati tema üleriiete alt osaliselt vöörihma alla peidetud kaks vaakumkotti, milles oli kokku 982,3 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 185,6 g metamfetamiini).

1-17-5985

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPAS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Metamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPAS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, metamfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 0,3 grammi narkootilist ainet. Sel moel pani MR oma tahtliku tegevusega toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 2. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski, süüdistatav MRi ja tema kaitsja Galina Tšelnokova vahel 16.06.2017 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus MRi süüdimõistmist KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda tema karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 03.02.2017 kuni 05.02.2017, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 sätteid kohaldades 4 aasta pikkuse katseajaga tingimisi kohaldamata. Menetlusosalised leppisid kokku selleski, et MRilt mõistetakse välja menetluskuludena kaitsjatasu 246 eurot, narkootilise ekspertiisi maksumusest 84 eurot, DNA ekspertiisi maksumusest 342 eurot ja sundraha 1175 eurot ning et süüdistatava emal, so xx on võimalik tasuda väljamõistevaid menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest ositi, ühe aasta jooksul. Asitõenditeks olevad kaks narkootilise aine pakendit kuuluva konfiskeerimisele ja hävitamisele ning narkootiline aine, mis on hoiul EKEI keelmiaosakonnas, kulub konfiskeerimisele KarS § 191 alusel.

17.08.2017 kohtuistungil avaldas süüdistatav MR, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Samuti kinnitas süüdistatav MR, et saab aru ja nõustub temalt väljamõistetavate menetluskulude suurusega. MRi ema kinnitas kohtuistungil oma valmisolekut menetluskulude hüvitamiseks.

Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes selle kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista MR süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkulepetest nähtuvalt on selles ka kokkulepe saavutatud.

1-17-5985

Samas on põhjendatud välja tuua, et MRi menetluskulu kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu näol on kokku summas 240 eurot (tl 28 summas 144 eurot, tl 143 summas 72 eurot ja tl 149 summas 24 eurot). Seega on maksimaalselt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summa võimalik suurus kohtueelsest menetlusest 240 eurot, mitte aga kokkuleppes märgitud summa s.o 246 eurot. Samuti tuleb välja tuua, et kokkuleppes on kokku lepitud, et süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele pool DNAekspertiisi tasust ehk 342 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist isikut süüstava tõendiga, mistõttu lähtuvalt kohtupraktikas välja kujunenud seisukohast ei ole võimalik seda isikult välja mõista. Eelviidatud küsimusi käsitleti ka kohtuistungil ning pooled leppisid kokku, et eelviidatud osas tuleb teha parandus ning isikult kuulub välja mõistmisele kaitsjatasu 240 eurot ning DNAekspertiisi tasu tuleb jätta riigi kanda. Seega kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele sundraha 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-AN0168) maksumusest 84 eurot ning kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu summas 240 eurot.

MRi menetluskulu kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu näol on summas 48 eurot. Hinnates kohtu käsutuses MRi isikut puudutavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et vaadeldaval juhul esineb alus kalduda kõrvale kohtumenetluses tekkinud kulude osas KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist. Nimelt sätestab KrMS § 180 lg 3, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. MRi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on MR eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Lisaks sellele on tegemist alaealise isikuga, kes iseseisvat sissetulekut ei oma. Märgitut silmas pidades leiab kohus, et menetluskulude osaline, s.o kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmine võiks anda täiendava tõuke süüdistatava edaspidisele õiguskuulekusele. Kuna kokkuleppe kohaselt mõistetakse MRilt välja sundraha ja kohtueelsel menetlusel tekkinud menetluskulud, siis jätab kohus, eelnevalt märgitud asjaolusid silmas pidades, kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu kogusummas 48 eurot riigi kanda.

Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/