4-17-3011/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-3011 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. juuni 2017. a määrus, millega Politseija Piirivalveameti Ida prfektuuri 12. mai 2015. a otsusega väärteoasjas nr 2330,15,002526 P.S-ile mõistetud rahatrahv asendati arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik P.S

(isikukood XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 7. juuni 2017. a määrus tühistada.

2. Teha uus määrus, millega asendada P.S-ile Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri 12. mai 2015. a otsusega väärteoasjas nr 2330,15,002526 mõistetud rahatrahv 290 trahviühikut 29 tunni üldkasuliku tööga.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata P.S-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

4 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrus jõustub selle tegemisest.

4. P.S-i määruskaebus rahuldada.

5. Kohtumäärus edastada sissenõudjale, P.S-ile ja kohtutäitur Natalja

Malahhovale.

6. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha

järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Üldkasuliku töö

tegemiseks tuleb P.S pöörduda Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusse.

Edasikaebamise kord: määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 12. mai 2015. a otsusega väärteoasjas nr 2330,15,002526 määrati P.S-ile LS 201 lg 1, § 224 lg 2 ja § 227 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 290 trahviühikut, s.o 1160,00 eurot.

2

2. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati 11. augustil 2015. a täitemenetlus nr 042/2015/1566. Rahatrahv on tasumata. Kohtutäitur on P.S vara olemasolu kontrollinud ning talle

teadaolevatel andmetel võlgnikul vara puudub või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. P.S ei ole ka sissetulekut, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Talle kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid.

3. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 29. mail 2017. a Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

4. Viru Maakohus arutas Ida prefektuuri avaldust P.S-ile asenduskaristuse määramiseks 7. juuni 2017. a kohtuistungil. Samal kuupäeval tehtud määrusega maakohus rahuldas

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ja asendas P.S-ile kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi 290 trahviühikut 29 päeva pikkuse arestiga. KarS § 66 lg 1 alusel nägi kohus aresti kandmise ette ositi, s.o pühapäeviti ja esmaspäeviti alates 2. juulist 2017. a kuni aresti täieliku ärakandmiseni hiljemalt 1. oktoobril 2017. a.

4.1. Taolisele seisukohale asudes luges kohus tuvastatuks, et P.S on rahatrahv

tasumata täies ulatuses. P.S-i põhjendused suutmatusest kanda aresti, on kohtu

hinnangul kantud püüdlusest vabaneda asenduskaristuse kandmisest. Olles invaliid juba lapseeast saadik, ei ole see asjaolu takistanud teda toime panemast raskemaid liiklusalaseid süütegusid. P.S temale määratud rahatrahvi tasuda ei suuda ja seega kuulub karistus asendamisele arestiga võlgnikule jõukohasel viisil, s.o osadena pühapäeviti ja esmaspäeviti.

5. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.S. Ta palub kohtumääruse tühistada ja teha uue määruse, millega näha talle asenduskaristuseks ette üldkasulik töö. Alternatiivse taotlusena soovib P.S võimaldada tal tasuda rahatrahv osamaksetena, käendajaks oleks tema ema.

5.1. P.S märgib, et maakohus jättis tema taotluse rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga sisuliselt läbi vaatamata, kuna kohtu arvates ei ole riigil võimalik pakkuda tööd,

mida tema tervislik seisund teha võimaldaks. P.S leiab aga, et maakohus oleks

kõigepealt pidanud asendama tema trahvi üldkasuliku tööga ja alles selle tegemata jätmise korral

määrama aresti. Seega on kohus vääralt kohaldanud karistusseadustiku sätteid, jättes talle üldkasuliku töö määramata.

5.2. P.S lisab veel, et kohtuistung toimus telesilla vahendusel ning kuna heli kvaliteet oli väga halb ja tema kuulmine ei ole päris korras, siis ta ei kuulnud kohtu kõiki küsimusi. Samuti võib öelda, et kohtuistung toimus konveiermeetodil ning sisulist arutelu sellel ei toimunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, leiab, et Viru Maakohtu 7. juuni 2017. a määrus tuleb tühistada. P.S-i taotlus asendada temale Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 12. mai 2015. a otsusega mõistetud rahatrahv üldkasuliku tööga, tuleb rahuldada.

7. Kõigepealt märgib ringkonnakohus ära, et maakohus on veatult tuvastanud KarS § 72 lg 1 kohaldamise eeldused – P.S on rahatrahv täies ulatuses tasumata ning tema varale ei

ole võimalik sissenõuet pöörata. Eelmärgitud asjaolude kindlaks tegemise järel on kohus edasiselt

kahe võimaliku õigusliku tagajärje (s.o trahvi asendamine kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga) vahel valides otsustanud aresti kasuks. Taoline otsustus maakohtule etteheidetav ei ole. Nimelt on P.S 7. juunil 2017. a toimunud kohtuistungil ise öelnud, et tervisliku seisundi tõttu ta üldkasulikku tööd teha ei saa. Kuivõrd juhindudes KarS § 72 lg-st 1 saab süüdlase

3 rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga vaid tema nõusolekul, siis esimene kohtuaste mõistetavalt seda varianti kaaluda üldse ei saanudki. Samuti peab ära nimetama, et väär on P.S-i arvamus, nagu pidanuks maakohus obligatoorselt asendama tema trahvi kõigepealt üldkasuliku tööga ning alles juhul, kui ta seda ette antud tähtajaks ei tee, määrama asenduseks aresti. Nimelt tuleb tähele panna, et enne võrdleva raskuse poolest intensiivsema reageerimisvariandi valimist (aresti määramine), ei pea leebem (st üldkasulik töö) olema juba kasutatud.

8. Kohe olgu ära mainitud seegi, et täielikult asjakohatud on P.S-i needki märkused, mille kohaselt sisulist arutelu kohtuistungil justkui ei toimunud ning kuna istung viidi läbi

telesilla vahendusel ja heli kvaliteet oli halb, siis kohtu kõiki küsimusi ta ei kuulnud. Selgub ju kohtuistungi protokollist, et maakohus andis P.S-ile võimaluse oma väidete esitamiseks ning seda, nagu tal oleks probleeme räägitu kuulmisega, ta kordagi maininud ei ole.

9. Edasi asub ringkonnakohus aga seisukohale, et kuigi esimene kohtuaste on P.S-i karistuse asendamisel toiminud veatult, tuleb kohtumäärus tühistada. Nimelt on P.S

käesolevaks ajaks oma varasemat seisukohta muutnud ning taotleb talle mõistetud

rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus peab tema sellise soovi täitmist

võimalikuks. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. P.S on küll teinud viiteid oma kehvale tervislikule seisukorrale, kuid avaldades praeguselt valmisolekut üldkasulikku tööd teha, ta tervisest tulenevaid takistusi sellele järelikult ei näe.

10. Eelmärgitut arvestades ning juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleb P.S-i rahatrahv asendada üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Maakohus

on oma lahendis juba välja arvestanud, et P.S-ile mõistetud rahatrahvile 290 trahviühikut vastab 29 päeva aresti. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, ehk siis P.S-i rahatrahv tuleb asendada 29 tunni üldkasuliku

tööga. Töötunnid tuleb tal ära teha 4 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates. Taolise perioodi määramisel arvestab ringkonnakohus P.S-i kinnitust, et 3. korral nädalas käib ta Ida-Viru Keskhaiglas hemodialüüsis.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4 ja §-st 194 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja rahuldab määruskaebuse.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau