2-17-9428/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-9428 Tsiviilasi E L hagi S L vastu väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E L, isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja J J, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja S L, isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate E L (seadusliku esindaja J J vahendusel) ja S L vahel 13.07.2017. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Muuta Pärnu Maakohtu 11.01.2011. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-35323 S L'ilt alaealise lapse E L'i ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 140 eurot kuus selliselt, et kostja S L kohustub alates juulist 2017. a kuni hageja täisealiseks saamiseni tasuma hageja E L ülalpidamiseks igakuiselt elatist alljärgnevalt:

- suvekuudel, s.o juunis, juulis ja augustis summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot kuus;

- ülejäänud üheksal kuul aastas elatise alammääras, mis 2017 aastal on summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Edastada määrus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetluskulu kandnud poole enda kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

1. Hagiavaldus 16.06.2017. a esitas hageja E L (alaealine laps) seadusliku esindaja J J'i (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja S L (alaealise lapse isa) vastu igakuise elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse nõude põhjenduses on hageja välja toonud, et soovib suurendada välja mõistetud elatist 140 eurot kuus miinimummäärani. Kostja on keeldunud maksmast väljamõistetud elatist, kuna laps on vahepeal kostja juures. Jaanuaris 2017. a sõlmisid pooled suusõnalise kokkuleppe, et kui kostja tasub elatist 215 eurot kuus, siis peab hageja esindaja viima lapse kaks korda kuus H’lt R vähemalt iga kahe nädala tagant. Kohtu nõudmisel hageja täiendas esitatud hagi 20.06.2017. a ning hageja märgib, et soovib suurendada tsiviilasjas nr 2-10-35323 välja mõistetud elatist. Välja mõistetud elatise suurendamise vajaduse tingib asjaolu, et lapse kulutused on läinud oluliselt suuremaks. Elatise suurendamist taotleb hageja alates juulist 2017. a. Hageja elab enamuse ajast ema juures. Isa juures viibib hageja kaks korda kuus, s.o 4 päeva kuus. Lapse (hageja) soovil on laps viibinud isa juures ka koolivaheaegadel. Suvel, kui isal on puhkus, viibib laps umbes kuu aega isa juures..

2. Kompromissleping 25.07.2017. a esitasid hageja seaduslik esindaja J J ja S L kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille kohaselt on J. J nõus kompromissiga, et S L maksab elatist E L'i ülalpidamiseks suvekuudel 140 eurot kuus ja ülejäänud 9-l kuul miinimumalusel 235 eurot kuus.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

3.2. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.3. TsMS § 430 lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.4. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel need kandnud poole enese kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik