3-16-128/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.08.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-128

Haldusasi

VT

kaebus

Maardu

Linnavalitsuse

17.12.2015

korralduse

nr

tühistamiseks

ja

Maardu

Linnavalitsuse

kohustamiseks

rahuldada

VT

20.11.2015

taotlus

puurkaevu

asukoha

kooskõlastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – VT, esindaja Valeria Titova

Vastustaja – Maardu linn, esindaja Julia Saveljeva

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.12.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

VT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2016

otsus haldusasjas nr 3-16-128 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-16-128

2(12)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VT esitas Maardu Linnavalitsusele 20.11.2015 taotluse puurkaevu asukoha

kooskõlastamiseks aadressil Aarde 19 (katastritunnus 44605:001:0019), Maardu linn,

Harjumaa.

2. Maardu Linnavalitsus jättis 17.12.2015 korraldusega nr 590 ehitusseadustiku (EhS)

§ 124 lg-te 2 ja 3 alusel puurkaevu asukoha kooskõlastamata. EhS § 124 lg 2 kohaselt

arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puurkaevu asukoha kooskõlastamisel üld- ja

detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava

ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi.

Vastavalt Maardu Linnavolikogu 27.03.2001 otsusega nr 98 kehtestatud Aarde III kinnistu

detailplaneeringule

(edaspidi

Aarde

III

detailplaneering)

lahendatakse

veevarustus

projekteeritavast puurkaevust Maardu mõisa tee juures, paigaldades veetrassi piki

projekteeritavaid tänavaid. Aarde III detailplaneeringuga ei ole Aarde 19 kinnistul nähtud ette

puurkaevu.

Maardu Linnavolikogu kehtestas 26.08.2014 määrusega nr 17 Maardu linna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arengukava aastani 2023 (edaspidi Maardu ÜVK), kus on kajastatud

ühisveevärgi

ja

–kanalisatsiooni

rajamine

ning

arendamine

muu

hulgas

Aarde

elamupiirkonnas. Maardu ÜVK kohaselt on Mõisa tee juures puurkaev (sügavus 135 m), mis

tagab kogu Aarde elamupiirkonna veevarustuse.

Kooskõlas Maardu ÜVK-ga on käesoleval ajal olemas Aarde elamurajoonis tegutsev veevärk

ja kanalisatsioon. Olemas on töötav puurkaev nr 21564, mis võimaldab varustada veega mh

Aarde 19 kinnistut. Kasutusel on veetrass (magistraalveetorustik) pikkusega 5443 m, mille

kaudu on võimalik varustada joogiveega Maardu linna Aarde, Landi, Ridva ja Õnge ning

Jõelähtme valla Maardu küla Aarde, Landi ja Ridva tänavate äärseid kinnistuid (kokku 72

kinnistut). Aarde 19 kinnistu tarbeks on rajatud liitumispunktid ning kinnistul on reaalne

võimalus ühineda tegutseva veevärgi ja kanalisatsiooniga. Aarde elamurajoonis on töötav

kanalisatsioonitrass pikkusega 5443 m, mis suunab Maardu linna Aarde, Landi, Ridva ja Õnge

tänavate reoveed Tallinna Prügila reoveekollektorisse. Ehitiste ja seadmete omanikuks on OÜ

Aarde Investeerimine AN, kes osutab nimetatud elurajoonis vee- ja kanalisatsiooniteenust.

Arvestades, et detailplaneeringu ja ÜVK-ga ei ole Aarde 19 kinnistule puurkaevu ette nähtud

ning kinnistul on reaalne võimalus ühineda tegutseva veevärgi ja kanalisatsiooniga, jääb

kavandatava puurkaevu asukoht kooskõlastamata.

3. VT esitas Tallinna Halduskohtule 18.01.2016 kaebuse Maardu Linnavalitsuse

17.12.2015 korralduse tühistamiseks ja puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse

rahuldamiseks kohustamiseks.

1) Korralduse andmisel on rikutud EhS § 124 lg-t 2, milles toodud tingimuste arvestamisel

puudub objektiivne alus puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmiseks.

2) Puurkaevu asukoht on kooskõlas Aarde III detailplaneeringuga. Detailplaneeringu joonisel

on Aarde 19 kinnistule märgitud puur/salvkaevu asukoht (K), mis tähendab, et

3-16-128

3(12)

detailplaneeringu järgi on puurkaevu kinnistule ehitamine lubatud. Seega on vale vastustaja

väide, et detailplaneeringu kohaselt ei ole kinnistule puurkaevu ette nähtud.

15 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ei vasta aastatega muutnud olukorrale ning on

vähetõenäoline, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida. Seetõttu taotles

kaebaja projekteerimistingimuste väljastamist, mis peaksid detailplaneeringut täpsustama.

Projekteerimistingimustes ei ole selgesõnaliselt väljendatud veevarustuse ja kanalisatsiooni

lahendust. Samas ei saa kaebaja lähtuda detailplaneeringus kehtestatud veevarustuse

lahendusest (veevarustus toimub projekteeritavast puurkaevust Maardu mõisa tee juures), sest

detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid. Puurkaevust ei ole

vee võtmine võimalik (vee kvaliteet). Lisaks ei ole täidetud puurkaevu sanitaarkaitseala suhtes

esitatud nõuded (veeseaduse (VeeS) § 28 lg 1, § 281 lg 5). Keskkonnaregistrisse kantud

puurkaevu PK21564 andmete kohaselt peab puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus olema 50 m.

3) Taotletud puurkaevu asukoht on Maardu ÜVK-ga kooskõlas. ÜVK näeb ette, et kummaski

järve idaosa piirkonnas on võimalik elanike veega varustamine eraldi omaette puurkaevude

baasil või rajada mõlema asumi tarbeks ühine veetootmisjaam nt olemasoleva Aarde

puurkaevu baasil. Kuni Aarde elamurajoonis ei ole rajatud ühisveevärki, on puurkaevu

ehitamine lubatud ning Maardu ÜVK-ga kooskõlas.

4) Vastustaja kohustab kaebajat liituma Aarde piirkonnas tegutseva veevärgiga puurkaevu

PK21564 baasil, millele viitab korralduses märgitu, et Aarde 19 kinnistul on reaalne võimalus

ühineda tegutseva veevärgi ja kanalisatsiooniga. Nimetatud veevärk kuulub eraettevõttele OÜ

Aarde Investeerimine AN, kelle tegevus ei allu ühelegi vee-ettevõtja tegevust reguleerivale

õigusaktile ega ole haldusorganite poolt kontrollitav. Vastustaja ei saa kohustada kaebajat

selle veevärgiga liituma ja peab seetõttu puurkaevu asukoha kooskõlastama. Kõnealune

veevärk ei ole ühisveevärk ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) tähenduses

(ÜVKKS § 2 lg 1). Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-le 1

on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma haldusterritooriumil veevarustust ja

kanalisatsiooni. Seega on vastustaja kohustatud varustama kaebajat veevarustuse ja

kanalisatsiooniga. Kuna arendaja ei ole vastustaja määratud vee-ettevõtja, on kaebajal õigus

vee- ja kanalisatsioonitorustikega ühinemisest loobuda. Kaebaja kasutas seda õigust, esitades

taotluse puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks, kuna arendaja pakutud liitumistasu on

ebamõistlikult suur (30 000 eurot) ja joogivee kvaliteet ei vasta normidele. Kuna tegemist ei

ole vastustaja määratud vee-ettevõtjaga, ei ole liitumistasu suurus vastustajaga kooskõlastatud.

Vastustaja peaks tagama kaebajale valikuvabaduse ning kaitsma tema põhiõigusi

monopolettevõtte eest, lubades puurkaevu rajamist. Veevärgi omanikul puudub vee

erikasutusluba, kuigi maa-ameti andmetel on piirkonda ehitatud juba 24 elamut ja pole

eluliselt usutav, et veevõtt päevas on alla 5 m3. Veevärgi omaniku tegevus rikub VeeS § 132

lg-te 1 ja 2 ning sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ §-de 4-6 ja § 10 lg 1 nõudeid. Joogivee kvaliteet ei

ole nõuetekohane ning vees sisalduvad ained ületavad norme, millest tulenevalt on joogivee

tarbimine eluohtlik ning puurkaev PK21564 ei sobi veeallikana.

Vastustaja väljastatud tingimuste kohaselt peab kinnistule ehitusloa saamiseks olema

ehitusprojekt eelnevalt kooskõlastatud OÜ-ga Aarde Investeerimine AN. Kuna OÜ Aarde

Investeerimine AN nõuab projekti kooskõlastamiseks eelnevalt veevärgi ja kanalisatsiooniga

ühinemiseks liitumistasu maksmist, ei ole kaebajal reaalset võimalust saada ehitusluba, kui ta

ei maksa liitumistasu ettevõtte soovitud määras. Vastustaja toetab ja soodustab OÜ Aarde

Investeerimine AN tegevust, jättes kaebaja õigused kaitseta. Kaebajal on soov ühineda

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid selleks peab olema vastustaja määratud vee-ettevõtja,

õiglane ja põhjendatud liitumistasu ning normidele ja standarditele vastav vee kvaliteet. Kui

vastustaja

jättis

puurkaevu

asukoha

kooskõlastamata,

arvestades

vee-ettevõtja

3-16-128

4(12)

teeninduspiirkondi, pidanuks ta teostama ka järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse üle (ÜVVKS

§ 2 ja § 154).

5) Vastustaja esitatud Keskkonnaministeeriumi 31.12.2015 vastus tuleks jätta tähelepanuta,

sest vastustaja pöördumises on ebaõiged väited. Aarde piirkonnas puudub ühisveevärk ja –

kanalisatsioon, mistõttu ei ole Aarde 19 kinnistul võimalik sellega liituda. Kaebaja nõustub, et

kui piirkonnas oleks ühisveevärk, siis ei oleks puurkaevu väljaehitamine põhjendatud.

6) Vastustaja esitatud joogivee keemiline analüüs, mis peaks näitama puurkaevu PK21564 vee

kvaliteeti, tuleks jätta tõendina asjale lisamata. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusest nr 82

tulenevalt tohivad joogiveeproove võtta atesteeritud proovivõtjad, kuid analüüsi andmete

kohaselt oli proovivõtjaks OÜ Aarde Investeerimine AN juhatuse liige. Näitajate arv (8) ei ole

kooskõlas sotsiaalministri 02.01.2003 määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või

kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“, mille lisa 2 kohaselt

peab joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee näitajate arv olema 36.

4. Maardu linn palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kehtiva detailplaneeringuga ei ole kaebaja kinnistule ette nähtud puurkaevu. Vastavalt

Aarde III detailplaneeringule lahendatakse veevarustus puurkaevust Maardu mõisa tee juures,

paigaldades veetrassi piki tänavaid. Detailplaneeringu joonisel on kaebaja kinnistul tähistatud

kastmiskaev, mitte puurkaev.

2) Ka Maardu ÜVK-ga ei ole kaebaja kinnistule ette nähtud puurkaevu ning kaebaja arvamus,

et taotletud puurkaevu asukoht on Maardu ÜVK-ga kooskõlas, on ekslik. Maardu järvest ida

pool on kaks asumit: Aarde elurajoon (kuhu kuulub ka kaebaja kinnistu) ja Kiltrisauna

elurajoon (välja ehitamata). ÜVK sätestab, et kummaski asumis on võimalik varustada

elanikke veega eraldi omaette puurkaevude baasil või rajada mõlema asumi tarbeks ühine

veetootmisjaam. Iga krundi (kinnistu) tarbeks ei ole puurkaevu ette nähtud, vaid puurkaevud

on ette nähtud iga elurajooni tarbeks. Aarde elamupiirkonna veevarustus toimib Maardu

ÜVK-ga kooskõlas ning elanike veega varustamine toimub eraldi puurkaevu PK21564 baasil.

3) Kaebaja väitel varustab OÜ Aarde Investeerimine AN veega rohkem kui 24 kinnistut ning

piirkonna elanikkonna moodustab 60 inimest. Kuna OÜ Aarde Investeerimine AN on

eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistuid (kokku üle 50 elaniku) enda

omandis oleva veevärgi kaudu (puurkaev PK21564 ja veetorustik), siis on nimetatud

äriühingu näol tegemist ettevõtjaga, kellele kohalduvad ÜVVKS § 7 lg 5 alusel ÜVVKS-s

vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Seega on OÜ Aarde Investeerimine AN

käsitatav vee-ettevõtjana ÜVVKS mõttes sõltumata sellest, kas ta on Maardu Linnavolikogu

poolt vee-ettevõtjaks määratud või mitte. Vastustaja arvestas puurkaevu asukoha

kooskõlastamata jätmisel vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi ja korraldus on EhS

§ 124 lg-s 2 toodud tingimustega kooskõlas.

4) Kui kaebaja väide, et OÜ Aarde Investeerimine AN varustab veega rohkem kui 24

kinnistut, ei ole tegelikkusega kooskõlas ning sellest tulenevalt ei ole nimetatud äriühing veel

vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses, saab ta vee-ettevõtjaks juhul, kui talle kuuluva

veevarustussüsteemiga liitub vähemalt 50 elanikku ning alates sellest hakkab tema tegevus

alluma ÜVVKS regulatsioonile. Ainuüksi asjaolu, et elamupiirkonnas on välja ehitatud

veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem, ei muuda süsteemi ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks.

Selleks, et väljaehitatud süsteem muutuks ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks, peab see

hakkama teenindama vähemalt 50 elanikku. Vastustaja peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja

mittediskrimineerivalt. Kui vastustaja kooskõlastab puurkaevu asukoha kaebaja kinnistul,

peab ta kooskõlastama ka kõik tulevikus esitatavad analoogsed taotlused. Selline käitumine on

vastuolus kehtiva ÜVK ja detailplaneeringuga ning rikub veevärgiga juba liitunud klientide

huve. Vastustaja ja Aarde elamurajooni elanikud on huvitatud sellest, et rajoonis toimiks

3-16-128

5(12)

ühisveevärk ja –kanalisatsioon, kuna sel juhul rakendatakse süsteemi omaniku suhtes kõiki

ÜVVKS-s sätestatud nõudeid ja kohustusi. Vastavalt detailplaneeringule ja kooskõlas ÜVK-

ga on Aarde elamupiirkonnas välja ehitatud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem, mis

võimaldab varustada veega rohkem kui 50 elanikku. Veetrassile ja kanalisatsioonitrassile on

2008. a-l antud kasutusload.

5) Vastustaja pöördus Aarde 19 kinnistule puurkaevu rajamise osas seisukoha saamiseks

Keskkonnaministeeriumi poole. Ministeeriumi 31.12.2015 seisukoha kohaselt ei ole Aarde 19

kinnistule puurkaevu rajamine põhjendatud.

6) EhS § 124 lg 2 kohaselt arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puurkaevu asukoha

kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. Loetelu on

ammendav ja kohaliku omavalitsuse üksus ei saa puurkaevu asukoha kooskõlastamisel

arvestada liitumistasu suurust, vee erikasutusloa olemasolu ega vee kvaliteeti. Siiski märkis

vastustaja kaebaja nende väidete osas järgmist.

Vastustaja pöördus teabe saamiseks OÜ Aarde Investeerimine AN poole, kelle 19.02.2016

vastuse kohaselt on trasside omanik välja ehitanud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi, sh 10

886 m kanalisatsioonitorustike, 3 kanalisatsiooni pumplat, 5443 m veetorustikke, 18 hüdranti

ja puurkaev-pumpla. Liitumistasu suuruse komponendid on toodud vastuses.

OÜ Aarde Investeerimine AN esitas vastustajale Terviseameti Kesklabori 04.02.2016

joogivee keemilise analüüsi protokolli. Analüüsi kohaselt vastab puurkaevu PK21564 vesi

joogivee nõuetele, v. a mangaani piirsisalduse osas. Mangaani normiga vastavusse viimiseks

võib iga tarbija paigaldada filtri maja sisendile (maksumus umbes 500 eurot), samuti saab

filtri paigaldada pumbajaama (maksumus umbes 3000 eurot). OÜ Aarde Investeerimine AN

on valmis paigaldama filtri pumbajaama tarbijate arvu suurenemisel. Vastustajal puudub

pädevus teostada riiklikku järelevalvet joogivee kvaliteedi üle. Joogiks kasutatava vee

terviseohutuse üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet.

Vastavalt OÜ Aarde Investeerimine AN vastusele on puurkaevu veevõtt päevas umbes 3-4

m3. Järelikult ei vaja ettevõtja VeeS § 8 kohaselt vee erikasutusluba. Vee erikasutusloa

väljastab Keskkonnaamet ning riiklikku järelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon.

Vastustajal puudub selleks pädevus.

7) Kaebaja oli teadlik liitumistasu suurusest juba enne Aarde 19 kinnistu ostmist. Ta oli

teadlik või vähemalt pidi olema teadlik detailplaneeringu ja Maardu ÜVK sisust, mille

kohaselt ei ole kinnistule ette nähtud puurkaevu, ning sellest, et Aarde elamupiirkonna

kinnistute veega varustamine ning kinnistute reovee ärajuhtimine toimub tegutseva veevärgi ja

kanalisatsiooni kaudu. Vastustaja on kooskõlas KOKS § 6 lg-ga 1 korraldanud Aarde

elamupiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni ning kaebajal on reaalne võimalus ühineda

veevärgi ja kanalisatsiooniga, mis varustab veega ka teisi kinnistuid ning seda alates 2008.

aastast. Vastustaja arvestas korralduse andmisel kõiki EhS-s sätestatud tingimusi ning

puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. OÜ Aarde

Investeerimine AN ei ole esitanud vastustajale ettepanekut vee-ettevõtjaks määramiseks.

Vastustaja ei saa äriühingut omavoliliselt vee-ettevõtjaks määrata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebajale kuuluva kinnistu Aarde 19 suhtes kehtib Aarde III detailplaneering.

Detailplaneeringu alapunktis „Insenervarustus ja kommunikatsioonid“ on veevarustuse osas

märgitud järgmist: „Veevarustus – projekteeritavast puurkaevust Maardu mõisa tee juures,

paigaldades veetrassi piki projekteeritava „Aarde II“ ja „Aarde IV“ tänava. Vett tarnitakse

tarbijale aastaringselt. /…/ Kastmevesi saadakse salvkaevudest.“ Detailplaneeringuga ei ole

3-16-128

6(12)

kaebaja kinnistule ette nähtud puurkaevu, vaid üksnes salvkaev. Ebaõige on kaebaja

seisukoht, nagu võiks detailplaneeringu joonisel kajastatud kaevu asukohta rajada puurkaevu.

Planeeringute puhul tuleb lähtuda selle kõigist materjalidest ja arvestada neid koosmõjus.

Antud juhul nähtubki seletuskirjast ja joonisest, et krundile on lubatud rajada üksnes salvkaev

kastmisvee võtmiseks.

Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et detailplaneeringust ei tuleks enam lähtuda

põhjusel, et selle kehtestamisest on möödunud üle viie aasta ning planeering ei vasta

muutunud majanduslikele ja sotsiaalsetele hinnangutele. Kaebaja viitab õigesti, et

detailplaneeringule, mille kehtestamisest on möödunud üle viie aasta, võib taotleda selle

täpsustamiseks (muutmiseks) projekteerimistingimusi (EhS § 27 lg 1 p 1), kuid see ei tähenda,

et detailplaneering ei kehtiks. Kui detailplaneering on kaebaja hinnangul sedavõrd vananenud,

et sellest ei saa enam lähtuda, on võimalik taotleda uue detailplaneeringu algatamist. Kaebaja

ei ole seda teinud, vaid on soovinud detailplaneeringu vähemalt osaliselt ellu viia, taotledes

selle täpsustamiseks projekteerimistingimusi. Seega on kaebaja väited detailplaneeringu

mittekehtivusest vastuolus tema enda sooviga rajada detailplaneeringu alusel elamu. Maardu

Linnavalitsuse 05.08.2015 korraldusega nr 343 väljastatud projekteerimistingimused

üksikelamu ehitamiseks täpsustavad detailplaneeringut (ei muuda seda kehtetuks), kuid

projekteerimistingimustes ei ole muudetud detailplaneeringus veevarustuse kohta sätestatut.

Seega kehtib detailplaneering veevarustuse osas muutmata kujul. Vastustaja on otsuses

põhjendatult tuginenud kehtivale detailplaneeringule ja jätnud õiguspäraselt kaebaja taotletud

puurkaevu asukoha kooskõlastamata.

2) Maardu ÜVK-s on märgitud Aarde piirkonna osas järgmist: „Maardu järvest ida pool

asuvates Aarde ja Kiltrisauna piirkondades leiab aset arendustegevus. Kuna need on

kinnisvaraarenduse piirkonnad, siis rajatakse veevärk kinnisvaraarendajate poolt. /…/ Aarde

piirkonna arendaja ja AS Maardu Vesi vahel on olemas kokkulepe, et pärast

kommunikatsioonide väljaehitamist antakse need üle AS-le Maardu Vesi. Kummaski järve

idaosa piirkonnas on võimalik elanike veega varustamine eraldi omaette puurkaevude baasil

või rajada mõlema asumi tarbeks ühine veetootmisjaam nt olemasoleva Aarde puurkaevu

baasil. Samuti on võimalik kaaluda kõigi Maardu järve äärsete asumite veevõrkude

ühendamist, nt Maardu järve idakalda piirkondade toitmine perspektiivse Kogre tn puurkaevu

ja veetöötlusjaama abil. Eeldatavalt on piirkonna ainsa ühisveevarustuseks sobiva

põhjaveeallika (C-V veekompleks) toorvesi kõrge efektiivdoosiga ning vesi vajab töötlemist.“

Kohus ei nõustunud kaebajaga, et eelviidatu ei välista, et kaebaja võiks rajada puurkaevu enda

tarbeks ka oma kinnistule. Maardu ÜVK-s ei ole iga krundi (kinnistu) tarbeks puurkaevu ette

nähtud, vaid puurkaevud on ette nähtud vastavate asumite tarbeks. Seega toimub Aarde elamu

piirkonna veevarustus Maardu ÜVK-ga kooskõlas puurkaevu PK21564 baasil. Kuna kaebaja

kinnistule ei ole puurkaevu ette nähtud, on kaebaja taotletud puurkaevu asukoha

kooskõlastamata jätmine EhS § 124 lg 2 tingimustega kooskõlas.

3) EhS § 124 lg-st 2 tuleneb vastustajale kohustus arvestada puurkaevu asukoha

kooskõlastamisel ka vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. Vaidlus puudub selles, et

Maardu linn ei ole määranud vaidlusalusele piirkonnale vee-ettevõtjat. Seega ei pidanud

vastustaja otsuse tegemisel vastavat asjaolu kaaluma.

Samas ei tähenda see seda, et Aarde III detailplaneeringus ja Maardu ÜVK-s sätestatut

arvestades ei tuleks lähtuda asjaolust, et detailplaneeringus märgitud puurkaev on olemas. See,

et puurkaevu ei majanda vee-ettevõtja, ei tähenda, et vastustaja ei saaks otsuse tegemisel

tugineda asjaolule, et puurkaev on olemas, samuti on olemas detailplaneeringus ette nähtud

isevoolukollektorid reovee jaoks (kanalisatsioon), mis kuuluvad eraõiguslikule juriidilisele

3-16-128

7(12)

isikule OÜ-le Aarde Investeerimine AN, kelle poolt pakutava teenusega on kaebajal võimalik

liituda. Eeltoodut on kaebajale otsuses ka selgitatud.

4) Kaebaja väitel ei saa vastustaja kohustada kaebajat liituma OÜ-le Aarde Investeerimine AN

kuuluva veevärgiga, kuna tegemist ei ole ametliku veevärgiga ÜVVKS tähenduses, puurkaevu

PK21564 baasil veevärgiga liitumistasu on ebamõistlikult suur, veevärgi omanikul puudub

vee erikasutusluba ja veevärgi omanik rikub joogiveele kehtestatud nõudeid. Lisaks vaidlevad

pooled selle üle, kas OÜ-d Aarde Investeerimine AN tuleks käsitada vee-ettevõtjana, lähtudes

ÜVVKS § 7 lg-st 5 ja § 2 lg-st 1 nende koosmõjus, ehk kas nimetatud äriühing teenindab

rohkem kui 50 elanikku, millest tulenevalt kohalduks tema suhtes automaatselt ÜVVKS

regulatsioon.

Vastustaja ei ole vaidlustatud otsusega kohustanud kaebajat liituma OÜ-le Aarde

Investeerimine AN kuuluva veevärgiga ega määranud sellega liitumise tingimusi. Vastustaja

on üksnes keeldunud kaebajale nõusoleku andmisest puurkaevu rajamiseks kaebaja krundile,

lähtudes kehtivast detailplaneeringust ja ÜVK-st. Kaebaja eelviidatud väited väljuvad

praeguse vaidluse raamidest (esemest).

Kui kaebaja ei nõustu liitumistasu suuruse ja tingimustega, saab ta need vaidlustada

maakohtus (kui kaebaja tõendab, et OÜ Aarde Investeerimine AN teenindab üle 50 elaniku,

saab ta hagi esitamisel lähtuda mh ÜVVKS regulatsioonist). Vee erikasutusloa küsimuses

teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon ning joogivee kvaliteedi osas Terviseamet. Kui

vastustaja ei ole täitnud nõuetekohaselt KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada

veevarustust ja kanalisatsiooni, on kaebajal võimalik esitada vastav taotlus ja keeldumise

korral pöörduda kohustamis ja/või hüvitamiskaebusega kohtusse.

5) Keskkonnaministeeriumi 31.12.2015 seisukohta ei saa tõendina arvestada, sest seisukoht on

antud pärast vaidlustatud korralduse tegemist ning kohtule ei ole esitatud seisukoha aluseks

olevat vastustaja küsimust, mistõttu pole teada, kuidas küsimus täpselt püstitati ning millised

andmed ministeeriumile esitati. Samuti tuleb tõendina jätta arvestamata joogivee keemiline

analüüs, kuivõrd tõend ei puutu asjasse. Praeguses asjas ei ole vaidluse all puurkaevu

PK21564 vee kvaliteet.

6) Vastustaja poolt välja toodu, et kaebaja oli kinnistu soetamisel teadlik liitumistasu

suurusest, ei oma praeguse vaidluse seisukohalt tähtsust, mistõttu jäävad vastavad väited

tähelepanuta.

7) Kaebaja väide, et ta peab kinnistule ehitusloa saamiseks kooskõlastama ehitusprojekti OÜ-

ga Aarde Investeerimine AN, ei ole samuti praeguse vaidluse lahendamise seisukohast

asjakohane. Vastava nõude põhjendatust saab kohus kontrollida ehitusloa andmisest

keeldumise vaidluse lahendamisel (haldusasi nr 3-16-1269).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. VT palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kohustada Maardu Linnavalitsust kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

1) Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et Maardu ÜVK-s ei ole iga krundi tarbeks ette nähtud

puurkaevu, vaid on ette nähtud puurkaevud vastavate asumite tarbeks. Kohus ei põhjendanud,

miks ta sellise järelduseni jõudis. Järeldus, et Maardu ÜVK ei näe üldse ette Aarde piirkonnas

uute puurkaevude rajamist, ei ole õige. Kohus jättis tähelepanuta Maardu ÜVK-s tehtud

kokkuvõtte Maardu järve ümbritsevate asumite, sh Aarde piirkonna kohta (lk 104):

„Konsultandi hinnangul tuleb kõiki Maardu järve ümbritsevaid asumeid vaadelda koos ja

3-16-128

8(12)

lahendada piirkondade veevarustus kompleksselt koostöös piirkondade arendajatega. Kõigi

asumite veevarustuse ühisel arendamisel on optimaalne lahendada veevarustus pinnavee

baasil Kogre tn rajatava survetõstepumpla ja reservuaaride (2 x 150 m3) abil kus nii Maardu

Linnavalitsus kui ka Jõelähtme vallavalitsus (osad kinnistud on Jõelähtme territooriumil)

korraldavad arendajate tegevust, teostavad järelevalvet ning soovitavad linna seisukohalt

optimaalseid lahendusi. Maardu järve äärsetes asumites on oluline alustada ühisveevarustuse

võrgu väljaehitamisega, et vältida aina uutele kinnistutele erapuurkaevude rajamist.“

Tähelepanu vajab viidatud lõigu viimane lause. Kui Maardu järve äärsetes asumites ei alustata

ühisveevarustuse võrgu väljaehitamisega, siis hakatakse nende asumite, sh Aarde piirkonna

kinnistutele rajama erapuurkaevusid. Tsiteeritud lauses on expressis verbis väljendatud

erapuurkaevude rajamise võimalus, mistõttu on väär kohtu järeldus, et iga krundi tarbeks ei

ole puurkaevu ette nähtud, vaid puurkaevud on ette nähtud asumite tarbeks.

2) Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et vaatamata asjaolule, et OÜ Aarde Investeerimine

AN ei ole vee-ettevõtja, saab vastustaja otsuse tegemisel tugineda asjaolule, et

detailplaneeringus märgitud puurkaev on olemas ja kaebajal on võimalik sellega liituda.

Kohtumenetluses oli tõendatud, et kõnealuse puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele ja

seda ei saa kasutada joogiveeallikana. Kuna puurkaevu vesi ei ole joomiseks kõlbulik ja on

tervisele ohtlik, on vastustajal kohustus korraldada veevarustust või anda Aarde piirkonna

elanikele võimalus valida muu veeallikas (nt uute puurkaevude ehitamine), sest Aarde

rajoonis oleva puurkaevuga liitumine ei ole võimalik. Olemasoleva puurkaevu vesi vajab

töötlemist enne selle tarbijatele juhtimist. Enim valmistab probleeme toorvee üleliigne

üldraua, mangaani ja ammooniumi sisaldus ning kõrgendatud efektiivdoos, mille eraldamiseks

tuleb kasutusele võtta kalleid ja kulukaid seadmeid (analüüs Maardu ÜVK-s, lk 112-113).

Seega jõudis halduskohus valele järeldusele, et kaebajal on võimalik liituda OÜ Aarde

Investeerimine AN pakutava teenusega.

3) Puurkaevu asukoha kooskõlastamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mistõttu tuli

halduskohtul selle õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas kaalutlusõigust on teostatud

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja rikkus kaalutlusõiguse kasutamise

kohustust ja pidas EhS § 124 lg-t 2 kohustavaks, mitte diskretsiooniliseks. Halduskohus ei ole

kontrollinud kaalutlusreeglite järgimist ega analüüsinud, millised tagajärjed tooks puudutatud

isikute õigustele ja avalikele huvidele kaasa puurkaevu asukoha kooskõlastamine ning kas

erinevate huvide vahel oleks võimalik leida mõistlik tasakaal.

7. Maardu linn palub 09.03.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kaebaja on muutnud kaebuse nõuet (HKMS § 49 lg 1). Kaebaja nõudis kaebuses

20.11.2015 taotluse rahuldamiseks kohustamist, kuid apellatsioonkaebuses palub ta kohustada

vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama.

2) Ebaõige on kaebaja arvamus, et puurkaevu asukoht on Maardu ÜVK-ga kooskõlas.

Vastavalt Maardu ÜVK-le tuleb vältida uuetele kinnistutele erapuurkaevude rajamist.

Järelikult ei ole erapuurkaevude rajamine lubatud.

3) Kaebaja moonutab kohtumenetluses kogutud tõendeid. Esitatud dokumentidega on

tõendatud, et puurkaevu PK21564 vesi on joomiseks kõlbulik. Kaebaja väitel ei ole kõnealuse

puurkaevu vesi joogikõlbulik, kuid samas kavatseb ta ise võtta joogivee puurkaevust, mille

vesi on samasuguse või oluliselt halvema kvaliteediga.

4) Vastustaja teostas kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, kaaludes põhjendatud huve, uuris kõiki olulisi faktilisi asjaolusid

ning jõudis õigele järeldusele. Samuti arvestas vastustaja kaebaja põhjendatud huvi omada

3-16-128

9(12)

kinnistul veevarustust, mis on tagatud toimiva veevärgi kaudu puurkaevu PK21564 baasil,

mille kaudu osutatakse teenust teistele detailplaneeringuala kinnistuomanikele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et erinevalt vastustaja vastuses väljendatud

seisukohast, ei ole kaebaja muutnud apellatsioonimenetluses kaebuse nõuet. Kaebaja esitas

halduskohtule kohustamiskaebuse, nõudes haldusakti andmist (HKMS § 5 lg 1 p 2 ja § 37 lg 2

p 2). Halduskohtu kohustamisotsus võib olla definitiivne (rangelt kohustuslik) või

indefinitiivne (diskretsiooniline). Esimesel juhul kohustab kohus vastustajat andma kindla

sisuga haldusakti, teisel juhul kohustatakse vastustajat haldusakti andmist sisuliselt kaaluma

või eelnevat menetlust läbi viima. Definitiivse ja indefinitiivse kohustamise puhul on tegemist

ühe ja sama nõudega, mille lahendamise täpsusastme valib kohus sõltumata kaebaja soovist

(HKMS § 41 lg 3; riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 4 ja 5). Asja lahendamise ulatuse

täpsustused, mille rakendamine ei sõltu kaebaja avaldusest, ei kujuta endast HKMS § 49

mõttes kaebuse muutmist. Seetõttu pole ringkonnakohtul vaja analüüsida, kas kaebuse

muutmine apellatsioonimenetluses on HKMS § 49 lg 2 alusel lubatav.

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue

otsusega kaebuse rahuldamiseks.

10. EhS § 124 lg 2 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada puurkaevu asukoha

kooskõlastamisel muu hulgas detailplaneeringuga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

järeldusega, et Aarde III detailplaneering ei näe ette Aarde 19 kinnistule puurkaevu rajamist.

Halduskohus selgitas õigesti, et planeeringu seletuskirja ja jooniseid tuleb arvestada nende

koosmõjus, kuid praegusel juhul nähtub joonistest ka eraldivõetuna selgelt, et krundile ei ole

kavandatud puurkaevu. Tingmärgi selgituse kohaselt on tegemist kastmisveekaevuga, lisaks

on joonisel tähistatud veetrassid ja kanalisatsioonitrassid (joonis, tl 38).

11. EhS § 124 lg 2 kohaselt tuleb puurkaevu asukoha kooskõlastamisel arvestada ka

kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava.

ÜVVKS § 4 lg 1 näeb ette, et ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse

volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kava

sisunõuetest nähtuvalt kirjeldatakse kavas olemasolevat olukorda ja kavandatakse

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusmeetmeid. Tegemist ei ole dokumendiga, mis

iseenesest välistaks mingile konkreetsele kinnistule puurkaevu rajamise ning seda ei tee ka

Maardu ÜVK. Küll aga saab Maardu ÜVK-s toodu põhjal asuda seisukohale, et kaebaja

kinnistu veega varustamine individuaallahenduse kaudu ei ole Maardu ÜVK-ga kooskõlas,

kuna see näeb ette muu hulgas Aarde elamupiirkonnas olevate kinnistute veega varustamise

ühisveevärgist ning ÜVK-i selgeks eesmärgiks on vältida mitte üksnes erapuurkaevude, vaid

ka ühisveevarustuse tarbeks uute puurkaevude rajamist.

12. Maardu ÜVK kontekstist ei saa rebida välja üksikut lauset ja teha sellest järeldust, et

Maardu järve äärsetes asumites pole veel ühisveevarustuse võrgu väljaehitamisega alustatud

ning kui seda ei tehta, siis rajatakse nende asumite, sh Aarde piirkonna kinnistutele

erapuurkaevud. Maardu ÜVK-s toodu mõistmiseks tuleb vaadelda teksti tervikuna. Maardu

järve äärse elamupiirkonna veevarustust käsitletakse Maardu ÜVK lk-del 101-114. Maardu

järve ümbruse all mõeldakse Maardu ÜVK-s (lk 101) maa-ala, mis jääb Maardu järvest läände

(A/Ü Järveäärne), põhja (Teemeistri tänava piirkond ja kavandatav puhketsoon) ja itta (Aarde

ja Kiltrisauna maaüksused ning nendevaheline ala).

3-16-128

10(12)

Maardu järve lääneküljel, A/Ü Järveäärne piirkonnas ühisveevärk puudub, rajatud on palju

madalaid erapuurkaeve (lk 101); elamupiirkonna veevarustus baseerub individuaalsetel

madalatel ja halva veekvaliteediga puurkaevudel (lk 103); A/Ü Järveäärne tellimisel on

rajatud 1990. a ühisveevarustuse tarbeks puurkaev, mida ei ole kunagi kasutatud; paljudel

kruntidel on puuritud oma kuni 40 m sügavused puurkaevud, mille vett kasutatakse omanike

sõnul kastmiseks; selles osas on antud piirkonnas oluline alustada ühisveevarustusvõrgu

väljaehitamisega, et vältida aina uutele kinnistutele erapuurkaevude rajamist (lk 110); A/Ü

Järveäärne piirkonnas puudub hetkel ühisveevärk, ei ole tagatud elanikele joogivee

kvaliteedinõuetele vastav vesi; Maardu läänekaldal on ühisveevärk välja ehitamata ning

piirkonna arendamiseks peab vajalikud vahendid leidma Maardu linn; ühisveevärgi ja

kanalisatsioonitorustikud puuduvad (lk 113).

Aarde elamupiirkonnas töötab puurkaev nr 21564 (lk 101); Aarde ja Kiltrisauna piirkonnas

rajatakse veevärk kinnisvaraarendajate poolt (lk 102); puurkaev varustab Aarde

elamupiirkonna

inimesi

(lk

111);

Aarde

puurkaevpumplasse

ei

ole

paigaldatud

veetöötlusseadmeid (lk 113); Aarde piirkonnas on osaliselt rajatud arendaja poolt veevõrk,

kuid planeeritud ei ole mahuteid tuletõrjevee ja töödeldud vee tarbevaru tagamiseks (lk 114).

13. Seega on erinevalt Maardu järve lääneosa elamupiirkonnast Maardu järve idaossa jäävas

Aarde elamupiirkonnas hetkel toimiv veevõrk olemas. Kaebaja apellatsioonkaebuses

tsiteeritud lõigus on peetud silmas kõigi Maardu järve ümbritsevaid asumeid hõlmava

ühisveevarustuse võrgu arendamist, mis ühendaks piirkondade veevõrgud. Maardu ÜVK-s

kirjeldatakse

läbivalt

optimaalse

lahendusena

kolme

Maardu

järve

piirkonna

veevarustussüsteemide ühendamisest ja asumite veega varustamisest ühisest pumplast.

Halduskohtu seisukoht, et iga krundi tarbeks ei ole puurkaevu ette nähtud, on õige.

Kohtuotsuses tsiteeritud Maardu ÜVK lõigus (lk 102), mille põhjal kaebaja väitis puurkaevu

rajamise kooskõla ÜVK-ga, on kirjeldatud erinevaid alternatiive: 1) varustada Aarde

piirkonda Aarde puurkaevu baasil ja Kiltrisauna-Lepiku piirkonda sinna rajatava puurkaevu

baasil; 2) rajada mõlema eelnimetatud asumi tarbeks ühine veetootmisjaam nt olemasoleva

Aarde puurkaevu baasil; 3) kaaluda kõigi Maardu järve äärsete asumite veevõrkude

ühendamist, nt Maardu järve idakalda piirkondade toitmine perspektiivse Kogre tänava

puurkaevu ja veetöötlusjaama abil. Halduskohtu tsiteeritud lõigule järgnevast lõigust nähtub

siiski, et optimaalseimaks on peetud neljandat alternatiivi: Maardu järve äärsete piirkondade

läänekalda veevõrguga ühendamist ning idakalda asumite veega varustamist Kogre tänavale

rajatava survetõstepumpla abil.

14. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et vastustaja sai otsuse

tegemisel arvestada asjaoluga, et detailplaneeringus märgitud puurkaev on olemas ning

arenduspiirkonnas kinnistu omandanud ja sinna elamut ehitada soovival kaebajal on võimalus

liituda piirkonnas toimiva veevõrguga.

15. Vee kvaliteet ei ole Maardu ÜVK-st nähtuvalt 135 m sügavuse Aarde puurkaevu

(PK21564) spetsiifiline probleem, vaid kõigi Maardu järve äärsete asumite puurkaevude

probleem, mis on tingitud piirkonna põhjavee kvaliteedist ning uute puurkaevude rajamine

seda probleemi ei kõrvalda. Ka Indrek Tambergi (Keskkonnalahendused OÜ) 04.10.2016

koostatud Maardu linnas Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaevudest võetava vee

keemilise koostise muutlikkuse hinnangust, mille eesmärgiks on anda ülevaade vee keemilise

koostise muutlikkuse kohta sõltuvalt puurkaevude sügavusest, nähtub, et Aarde puurkaevust

sügavama kaevu puhul on reaalne oht lubatust kõrgema kloriidide kontsentratsiooni

saavutamiseks, kloriidide eemaldamine joogiveest on kulukas ning ilma puhastamata võib

ohustada tervist, mistõttu ei ole soovitatav rajada piirkonnas puurkaevusid sügavamale kui

135 m. Madalamate kaevude puhul ei ole Aarde puurkaevuga võrreldes samuti tuvastatav

3-16-128

11(12)

parema kvaliteediga põhjavesi – probleemiks on lubatust kõrgem üldraua ja ammooniumi

sisaldus.

Piirkonnas

on

võimalik

tarbida

põhjavett

ka

Ordoviitsium-Kambriumi

veekompleksist kuni sügavuseni 40 m, kuid sellisel juhul peab arvestama võimaliku kõrgema

radionukliidide sisaldusega põhjavees, samuti on ülemise veekompleksi põhjavee kaitstus

alumise kompleksiga võrreldes halvem. Seetõttu ei käsitleta hinnangus nimetatud

veekompleksi kasutatavust joogiveena (tl 75a). Maardu ÜVK-st nähtuvalt kavandatakse

üleminekut pinnavee kasutamisele ning olemasolevad puurkaevud jäävad reservi.

VeeS § 132 lg 2 kohaselt peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse VeeS ja

rahvatervise seaduse nõuetele ning nende seaduste alusel joogiveele kehtestatud nõuetele

kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, kui joogivee käitleja

ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on joogivee

käitleja ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine

ja muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale,

kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Kui joogiveega varustamine

on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest, loetakse joogivee käitlejaks ka

individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, isegi kui ta võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3

ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks. Aarde puurkaevust Aarde elamupiirkonna

inimeste veega varustamine on majandustegevus, mistõttu peab veevõrgu omanik või valdaja

joogivee käitlejana tagama joogivee kvaliteedi sõltumata sellest, mitme inimese tarbeks ja

millises koguses ta puurkaevust vett võtab.

16. Vaidlustatud korralduses märgitust, et Aarde elamurajoonis on kasutusel veetrass, mille

kaudu on võimalik varustada joogiveega kokku 72 kinnistut (Maardu ÜVK (lk 103) kohaselt

on Aarde elamupiirkonnas perspektiivne kruntide arv 75 ja perspektiivne elanike arv 188)

ning kaebuses Maa-ameti andmetele tuginedes väidetust, et Aarde elamupiirkonnas on

ehitatud juba 24 elamut, saab järeldada, et kõnealuses piirkonnas tegutseb isik, kelle tegevus

vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk vastab

ÜVVKS § 2 lg-s 1 nimetatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni määratlusele, mistõttu

kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS § 7 lg 5 alusel samas seaduses vee-ettevõtja kohta

sätestatud nõuded ja kohustused ka siis, kui ta ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s

sätestatud korras. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdaja suhtes kehtib liitumislepingu

sõlmimise sund, mis hõlmab ka nõuet, et leping tuleb sõlmida mõlema poole jaoks mõistlikult

vastuvõetavatel tingimustel. Vajaduse korral on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liituda

soovival isikul võimalik esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja vastu hagi liitumislepingu sõlmimiseks

kohustamiseks või lepingu sõlmimise tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga (vt

Riigikohtu 04.03.2010 otsus nr 3-2-1-164-09, p-d 25-34). Sellise vaidluse lahendamisel saab

maakohus hinnata, millistel tingimustel on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või

valdaja kohustatud isikuga lepingu sõlmima.

17. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et puurkaevu asukoha kooskõlastamine on

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, kuid ei nõustu kaebaja hinnanguga, et vastustaja on

rikkunud

asja

otsustamisel

kaalutlusreegleid.

Puurkaevu

asukoha

kooskõlastamise

regulatsioon on EhS-i üle võetud veeseadusest ning vastava regulatsiooni veeseaduses

kehtestamisel (seletuskiri veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 710 SE

teise lugemise teksti juurde, Riigikogu XI koosseis) on selgitatud: „Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas

korraldada antud vallas või linnas veevarustust. Seega on kohalikul omavalitsusel

põhimõtteliselt õigus keelduda puurkaevu rajamise lubamisest juhul, kui kavandatava

puurkaevu piirkonda planeeritakse rajada ühisveevärk, samuti on puurkaevu või puuraugu

asukoha kooskõlastamise eesmärgiks teha asukoha suhtes vajaduse korral ettepanekuid.“

3-16-128

12(12)

Vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et detailplaneering ei näe ette puurkaevu

rajamist kaebaja kinnistul ning puurkaevu rajamine ei ole kooskõlas Maardu ÜVK-ga.

Kaebaja kinnistule on tagatud veevarustus samamoodi nagu piirkonna teistele kinnistutele.

Veevõrguga liitumine on nii avalikes (looduskeskkond), kui ka piirkonna kõigi elanike

huvides. Vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane.

18. Ringkonnakohus ei tühista kaebaja kahjuks tehtud kohtuotsust, mistõttu jäävad kaebaja

apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets