1-08-13180/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-08-13180 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu V.S’a vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Evelin Merilaine Süüdimõistetu V.S (isikukood XXX; elukoht XXX; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg

09.juuni 2009.a. RESOLUTSIOON

Jätta V.S Tartu Maakohtu 04.03.2009.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Käesolev määrus kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

V.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 04.03.2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega. Sama otsusega on ta süüdi mõistetud KarS § 213 järgi ja karistatud 5-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks on mõistetud 8 kuud vangistust. Mõistetud karistust on KarS § 65 lg 1 alusel suurendatud Harju Maakohtu 07.11.2008.a. otsusega mõistetud karistuse 6 kuu ja 15 päeva arvelt ja liitkaristuseks on mõistetud 10 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on eelvangistus arvatud karistusaja hulka ning vangistuse kandmise algust on arvestatud alates 05.11.2008.a.

2 (3) V.S kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 05.11.2008.a. ja lõpp 19.09.2009. a. 06.05.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks V.S’a vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu V.S palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leiab, et V.S tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine.

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V.S tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt V.S võimalike uute kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, korduv väärteoja kriminaalkorras karistatus, majanduslik toimetulek. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta V.S’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetavat on senise elu jooksul kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, sellest vangistus on mõistetud kuuel korral. 13.08.2003.a. on Jõgeva Maakohus mõistnud V. S’le KarS § 199 lg 2 p 4 alusel tingimisi vangistuse 2 kuud katseajaga 2 aastat. Nimetatud katseajal ei olnud V.S kriminaalhooldusalusena huvitatud temale määratud tingimusliku karistuse kohusetundlikust täitmisest. V.S rikkus kontrollnõudeid. Samuti pani V. S katseaja jooksul toime kuriteo (KarS § 199 lg 2 p 4), mistõttu pöörati 10.03.2004.a. Ida-Viru Maakohtu otsusega varasem Jõgeva Maakohtu 13.08.2003 otsus täitmisele. Siiski ei suutnud ka see karistus V.S’a elustiili muuta ja teda on järgnevalt korduvalt karistatud. Eelnevast tulenevalt on V.S elanud senises elus kuritegelikku mõtteja teguviisi järgides, pannes ridamisi toime järjest uusi varavastaseid kuritegusid. Ahja Vallavalitsuse ametnikele teadaolevalt on V.S varasematel aegadel käinud poolvend XXX külas ja leidnud siis endale sealkandis joodikutest sõpru. Ahja külas teatakse teda kui varast ja kardetakse. V.S pikemalt Ahjal elanud ei ole. Vallaametnike ja XXX vestluses selgus, et XXX polnud teadlik sellest, et poolvend kannab vanglakaristust ja soovib vabanemise korral tema juurde elama asuda. Vallaametnikud ei pea õigeks V.S’a elama asumist XXX 1-toalisse korterisse. V.S’a iseloomustab väga madal seadusekuulekus, mis on väljendunud lisaks kuritegude toimepanemisele ka väärtegude toimepanemises. Seetõttu on suhteliselt kõrge risk, et kuritegude toimepanemine tema poolt võib jätkuda. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et

3 (3) kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusele määratud, kuid ei pidanud sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustuste täitmist oluliseks ning jätkas oma varem välja kujunenud kuritegelikku elulaadi.

Süüdimõistetu V.S on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kuid kohtu hinnangul süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja tema vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ei võimalda V.S’a vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiklikus toimikus olevatest karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest nähtuvalt on V.S kriminaalkorras korduvalt karistatud. Seega on V.S olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne. V.S on ka varem vangistuse kandmisest tingimisi vabastatud, kuid ta pani katseaja kestel toime uue kuriteo. Selline V.S käitumine viitab asjaolule, et ta ei ole teinud karistustest mingeid järeldusi ja esineb suur risk, et V.S ennetähtaegse vabanemise korral jätkab oma õigusvastast käitumist ega suuda uut katseaega edukalt läbida.

Kohtunik Rita Kulberg