1-16-5805/55 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. augustil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-5805 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

P.G , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.G

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 25. .2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava P.G lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

P.G Viru Maakohtu 25.01.2017

199 lg 2 p 7, 8, tunnistati süüdi otsusega KarS §

9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta.

Karistuse kandmise algus 25.01.2017 j 25.01.2018. a lõpp

T 25.07.2017. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

P.G andis nõusoleku enda vabastamiseks tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla (isiklik toimik II osa, tl 28)

Kinnipidamisasutusest P.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab 3 korda.

Lühikese karistusaja tõttu pole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud.

Süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus tubakatoodete valdamise eest selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas, mille alusel karistati teda kartserikaristusega 3 päeva. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda sõbranna juurde aadressile . Korteriomaniku sõnul xxx

ei ole üürileping kehtiv ja seega ei saa nimetatud aadressile kinnipeetav vabaneda.

Põhihariduse omand süüdimõistetu . Viru vanglas on läbinud riigikeele õppe B1 as xxx

tasemel, omandanud puidupingitöölise eriala ja läbinud elektriku kursused mahus 80 h.

Seoses vanuse ja vangistuses viibimisega puudub isikul töökogemus ja -harjumus. K-raha andmetel on seisuga 11.07.2017 9987,97 eurot. Vabanemisel täitmata nõudeid summas

töökoht puudub, kavatseb öötukassas arvele võtta ja läbida keevitaja kursused. ennast T

Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, õde ja sõbranna. Isiku suhtlusringkonnas on palju krimi . Isikul on naalse mõtteviisiga isikuid kellega koos on sooritatud kuritegusid diagnoositud alkoholi kuritarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 74% ning v aasta jooksul on 68% ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 . Tuginedes eeltoodule ning arvestades P.G kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla P.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ema ja isa, kellega on on süüdimõistetu lähedasteks

head suhted. P.G on taotlenud vabastamist elukohta aadressil xxx linn oma sõbranna juurde. sõbranna ja tema Tegemist on 1-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava alaealine laps. Sõbranna on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama.

Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus välja selgitada, kas korteri omanik annab nõusoleku süüdimõistetu elama asumiseks nimetatud korterisse. Viru Vangla taotluse a Kriminaalhooldusametnik ndmetel puudub P.G vabanemisjärgne töökoht. märgib, et P.G on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega, kuid katseajal ei suutnud P.G täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, mille tulemusena pöörati karistus täitmisele. Seega osutus kriminaalhooldus P.G suhtes ebarahuldavaks.

Prokurör oma kirjalikus seisukohas 24- tlk

26 leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest isiku poolt uue kuriteo toimepanemise risk on vangla andmetel kõrge. Isik on varasemalt korduvalt karistatud ja korduvalt vanglas viibinud, mis näitab, et vabaduses võib ta ohustada teisi, pannes toime uusi kuritegusid, eriti varavastaseid.

P.G selgitas kohtuistungil , et kui sõbranna juurde minna ei saaks, võiks ta vabaneda vanemate juurde.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta jätta , leiab, et P.G tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

P.G on p nud xxx. Varasema vangistuse ajal on Viru V glas õhihariduse omanda an läbinud riigikeele õppe B1 tasemel, omandanud puidupingitöölise eriala ja läbinud elektriku kursused mahus 80 h.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et P.G on 7 korda kriminaalkorras karistatud, hetkel on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud asja omavolilise kasutamise katse eest; varguse eest, mis on toime pandud korduvalt, grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning kehalise väärkohtlemise eest.

Kinnipeetaval on 22

13 narkootikum kehtivat väärteokaristust: idega seotus süüteo eest, 1 avaliku korra rikkumise eest, 3 liiklusalase rikkumise eest, 2 karistust tubakatoote tarvitamise eest alaealise poolt, 1 alkoholi tarvitamise eest alaealise poolt, 1 piletita sõidu eest ühistranspordis, 1 väheväärtusliku asja varguse eest.

Käesoleval hetkel kannab P.G karistust varguste eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Süüdistusaktist nähtub, et isik pani toime 8 vargust elektroonika ja toidukaupade poodidest.

Käesoleva vangis koostatud individuaalset täitmiskava tuse jooksul ei ole kinnipeetavale , kuna vangistust on sedavõrd lühikese pikkusega.

Süüdimõistetule on määratud 1 distsiplinaarkaristus seoses tubakatoodete valdamisega keelatud ajal ja kohas.

Süüdimõistetul isikut tõendav dokument, ID on kehtiv -kaart, kehtivusega kuni 01.07.2019.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib P.G elama asuda sõbranna juurde aadressile xxx. Korteriomaniku sõnul ei ole üürileping kehtiv ja seega ei saa nimetatud aadressile kinnipeetav vabaneda.

Süüdimõistetul puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht

.

K-raha andmetel on seisuga 11.07.2017 9987,97 eurot täitmata nõudeid summas

S ema ja isa, kellega on head suhted. üüdimõistetu lähedasteks

Kohus loeb posit te toetus, kuid arvestades iivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas lähedas kõiki asjaolusid kogumis, leiab kohus, et see ei ole piisav isiku vabastamiseks tingimisi ennetähtaegselt.

Esiteks märgib kohus, et kehtiva kohtupraktika äitumine vanglas üheks kohaselt on isiku hea k oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (P.G on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav.

Teiseks märgib kohus, et vabastades isiku tingimisi ennetähtaegselt, lasub isikul kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas. Vastavalt aga Viru Vangla kriminaalhooldusametniku 22.06.2017 teatisele nr 8-4/17948-4 (kohtutoimik, tl 16) on M. K. ära võetud korteri võtmed korterile aadressil xxx

, kuna isik ei ole tasunud korteriüüri. See aga tähendab, et isikul ei ole kindlat elukohta, kuhu vabanemisel elama asuda.

Kolmandaks märgib kohus olulise asjaoluna, et isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh samalaadsete (varavastaste kuritegude eest) ja seega puudub kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal ning ta oleks kriminaalhooldusele sobiv. Seda enam, et kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt oli

P.G varasemalt karistatud tingimisi vangistusega, kuid katseajal ei suutnud ta täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, mille tulemusena pöörati karistus täitmisele.

Ühtlasi peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu asjaoludele, et isiku suhtlusringkonnas on palju kriminaalse mõtteviisiga isikuid kellega koos on sooritatud kuritegusid, tal on diagnoositud alkoholi kuritarvitamine

ja sõltuvus narkootikumidest.

Nii on kohus seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb juba 25.01.2018, s.o pisut enam kui viie kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi ( olemasolu) imetatu ei ole tema lähedaste küll kiiduväärseks, kuid leiab, et n ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd P.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole suutnud täita ka kinnipidamisasutuses kehtivaid reegleid, tal puudub võimalik vabanemisjärgne eluja töökoht näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. ,

Eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu ka isiku ning narkootikumide käitumine alkoholi

mõju, millest tal on sõltuvus diagnoositud. Samuti ei ole vähetähtsad ka suures ulatuses täitmata nõuded, mistõttu võib isik hakata vabaduses uusi kuritegusid sooritama majandusliku kasu saamise eesmärgil (kuivõrd tal puudub garanteeritud töökoht).

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

P.G temale Viru Maakohtu 25.01.2017 otsusega vangistuse mõistetud kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik